Kullamaalt Liivile saab nüüd tolmuvaba teed mööda. „Miks saab Liivi rahvast nüüd keskkonnasäästlikuks pidada?” küsis ettevõtja Virve Leht Liivi poe juures peetud rahvakoosolekul ning vastas ise: „Sest meil ei kulu enam autopesuks vett.”
Kullamaa–Liivi tee on sealtkandi rahvale oluline tuiksoon, kinnitas abivallavanem Heikki Salm. „500–600 Kullamaa valla elanikku hakkab seda teed iga päev kasutama, pidama seda oma põhiteeks,” ütles Salm. „Kullamaa, Kullametsa, Ubasalu, Jõgisoo, Üdruma, Liivi,” loetles Salm külasid, mille elanikke teel kohata võib. „Väike lõik, aga suur mõju.”
Virve Leht rääkis, et ta on Liivil elanud 45 aastat ning kogu see aeg on lubatud, et Liivile tuleb asfalttee. „Kõik vallavalitsused on lubanud,” lausus Leht. Nüüd on Liivini mustkate, kuid ettevõtja polnud rahul, et Suure-Lähtruni on veel üle kahe kilomeetri tolmust teed.
Maanteeameti Haapsalu piirkonna peaspetsialist Urmas Robam selgitas Lääne Elule, et tänavu jäi tõepoolest 2,4 km pikkune teelõik mustkattega katmata. „Sel aastal poleks seda saanudki ehitada, sest tegime sinna uue kruusaluse,” ütles Robam. „Järgmisel aastal teeme selle lõigu ilmselt 2,5kordse pindamisega tolmuvabaks.”
Kullamaa–Liivi kümnekilomeetrist lõiku on ehitatud aastaid. Seal on toimetanud mitu tee-ehitusfirmat: Lääne Teed, Lemminkäinen; mustkatte tegi Nordecon AS, pindas aktsiaselts Üle. Mustkatte sai tee tänu sellele, et Risti–Palivere ja Riisipere–Risti teeremondist jäi üle asfaltkatte freesipuru. Mustkatte panek käis kiiresti. „Kaua seda kümmet kilomeetrit ikka pannakse, paar kilomeetrit ehitatakse päevas,” ütles Robam.
Igatahes Liivi rahvas oli poe juures tehtuga rahul. „Loodan küll, et ka poe läbimüük suureneb, sest rahvast liigub nüüd rohkem,” ütles poemüüja Jaanika Kovalenko. Liivil olevat mõne aasta eest olnud hingekirjas 156 inimest, praegu ilmselt mõnevõrra vähem. Kohalikud loodavad, et korralik tee toob külla ka uusi elanikke.
Nõva kandi rahvas on mures, et mustkattega tee ehituse järel on sinna siginenud palju võõrast rahvast, kes seal pahandust teevad. „Aga nüüd saab politsei meile kiiremini kohale, pätte me ei karda,” ütles poemüüja Kovalenko.
Maanteeameti Lääne regiooni juht Enn Raadik ütles Liivi rahvale, et tavaliselt on ta uute tolmuvabade teelõikude avamisel kohalikelt saanud kingituseks kalossid. „Nad ütlevad, et neid ei lähe neil enam vaja,” muheles Raadik.
Liivil Raadikule kalosse ei kingitud ja selle üle oli tal hea meel. Aga ta lubas, et Suure-Lähtruni tehakse tee tolmuvabaks tuleval aastal. Tee, mis läheb Liivilt Jõgisoole, saab mustkatte ületuleval aastal, kui rekonstrueeritakse Risti–Virtsu maantee Üdruma lõiku. „Sealt saame asfaldipuru,” lausus Raadik.
„Võib hakata uue koolibussi peale mõtlema,” nentis vallavolikogu esimees Einar Pärnpuu ja lisas, et kruusateedel logistamine lõhub bussi, mille tõttu on uue soetamist ka edasi lükatud.
Kui Liivi rahvaga jutud räägitud, võttis koolibuss tee pidulikule avamisele tulnud peale ja sõitis Kullamaa kiriku juurde, kus tee lindilõikamisega avati.
„Hea, et mõni lõik veel tegemata, saab valimistel lubada, et teeme ära, mida me muidu lubada saaksime,” naeris Heinar Pärnpuu linti lõigates.
Kullamaa vallas on kokku 195 km avalikke, riigi- ja erateid. Vallateid on 65 km. Riigiteedest on Kullamaa vallas pooled mustkattega, neli riigiteed ei ole seni veel tolmuvabad. „Maanteeameti mehed on lubanud ka neile mõistliku aja jooksul mustkatted ehitada,” ütles Heikki Salm.
Kui tee oli pidulikult avatud, algas kullamaa vallamajas teedealane konverents.
Kullamaa valla konverents „Teede taristu olukord ja areng lähiaastatel“
- Kullamaa vallavanem Jüri Ott – „Mustkattega tee olemasolu mõju maapiirkonna elanike elustandardile“
- Maanteeameti lääne regiooni juht Enn Raadik – „Riigiteede olukord ja arengu suunad Lääne maakonnas teehoiukava 2014-2020 alusel“
- Haapsalu abilinnapea Peeter Vikman – „Haapsalu, kui Läänemaa tõmbekeskuse teedevõrgu olukord“
- Tallinna kommunaalameti juhataja Ain Valdman – „Kohaliku omavalitsuse teed riigiteede võrgustikus“
- Riigikogu liige Neeme Suur – „Teede ja transpordi roll riigi regionaalarengu tagamisel“
- Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus – „Kohalike teede arengu küsimused äsja ühinenud maavalla Lääne-Nigula näitel“
- Kullamaa vallavolikogu esimees, põllumajandusettevõtja Einar Pärnpuu – „Metsa ja põlluteede olukord, nende tähtsus maamajandusele“
Fotod: Urmas Lauri
See tee on väga kurviline, kohati peaks olema kiirusepiirangud. Sileda teega kõik liiklejad ei taipa ohtu ja sõidavad liiga suure kiirusega kurvides ja ohustavad nii teisi liiklejaid.
on jah – kui nii edasi läheb siis pole neid tolmuvabasid teid enam kellelegi tarvis mõelge milline kokkuhoid saaks siis veel olema. Võimuaadel käis pensionäridega ennem valimisi kohtumas. Lapsed pandi võimuaadlitegemiste tunnistamiseks tantsu lööma.
Kõige tegusam vallvolikogu ja -valitsus Kullamaal läbi aegade!