Peeter Vikman: Haapsalu varjupaik vastab nõuetele

Kuigi Haapsalu aselinnapea Peeter Vikman ei tea, missugune peab loomade varjupaik olema, leiab ta, et olemasolev on normaalne ja vastab nõuetele.

Seaduse järgi korraldab hulkuvate loomade püüdmist, pidamist, nende omaniku kindlakstegemist ja hulkuvate loomade hukkamist oma haldusterritooriumil kohalik omavalitsus. Küsimustele vastasid Haapsalu aselinnapea Peeter Vikman ja Haapsalu linnakeskkonna osakonna juhataja Krista Vilta.

Kas Haapsalu linn ise on varjupaigaga rahul?

Peeter Vikman: Oleme rahul sellega, et meil üldse on teenusepakkuja. Kui ei oleks, siis seaduse täitmiseks peaksime ise midagi püüdmise osas ette võtma. Viimati käisime varjupaika vaatamas koos TV3ga. Sel ajal seal loomi palju polnud. Koeri polnud ühtegi ja kasse oli mõni. Kord oli olemas ja teenust osutatakse.
Varjupaik on täitsa normaalne. Mina ei ole paremaid näinud. Ma ei tea, missugused need olema peavad. Järelevalvet teeb veterinaar- ja toiduamet. Nad on varjupaika vaatamas käinud ja kui ettekirjutusi on tehtud, siis on neid täidetud. Järelikult vastab nõuetele.

Veterinaaramet on teinud ettekirjutuse info kehva leviku kohta, mida kritiseeris ka Eliis Salm. Pärast ettekirjutust paigaldas varjupaik sildi ja uuendas kodulehte. Operatiivselt kodulehte siiski ei hallata.

Peeter Vikman: Võib-olla et loomadest teavitamise pool on jah nõrk.

Kui hulkuv loom ei ole identifitseeritav, tuleb omaniku kindlakstegemist seaduse järgi alustada viivitamatult pärast looma varjupaika toomist. Looma omaniku leidmiseks avalikustab varjupaiga pidaja vähemalt looma välimuse kirjelduse, leidmise koha ja aja, soovitavalt ka looma pildi kohalikus ajalehes või varjupaiga veebilehel. Loomade kirjeldus, leidmise koht ja aeg varjupaiga veenbilehel on puudulikud. Kas olete kaalunud avalikustamist näiteks kohalikus ajalehes?

Krista Vilta: See küsimus on olnud aastate jooksul probleemne. Seda on üritatud parandada. Oleme arutanud, kas linna kodulehel peaks olema hulkuvate loomade pildid, ja jõudnud järeldusele, et ei peaks. Meil on otseviide Haapsalu loomade varjupaika, varjupaiga veebilehel aga on puudujääke.

Ajaleht ei ole kõige mõistlikum mõte, sest info muutub kiiresti. Lihtsam on infot jagada interneti teel. Ajaleht ei ole piisavalt operatiivne.

Kas linn ise kontrollib varjupaika?

Peeter Vikman: Loomakaitseseaduse üle on kolm järelevalveorganit ja omavalitsust nende hulgas ei ole. Peale veterinaar- ja toiduameti teevad seda politsei ja keskkonnaamet. Nii et seadusejärgset järelevalvet linn seal tegemas ei käi, aga aeg-ajalt oleme pilgu peale visanud. Ühtki dokumenti või protokolli sellest ei ole vormistatud, aga vaatamas oleme käinud. Kas või heakorra mõttes. Ükskord naabrid kaebasid, et koerad hauguvad. Siis käisime vaatamas, kui palju neid koeri seal on ja kas nad tõesti hauguvad.

Krista Vilta: Hulkuvate loomade püüdmise teenust osutab linnale varjupaik. Selle üle, kas hulkuvate loomade püüdmise teenust osutatakse, teeme järelevalvet. Varjupaik ise aga ei kuulu linnale, nii et seal me järelevalvet ei tee. Meie ostame teenust.

Haapsalu linna loomapidamise eeskirja järgi on varjupaiga pidaja linna lepinguline partner, s.t varjupaiga pidaja tegeleb hulkuvate loomade püügiga lepingu alusel. Haapsalu linnavalitsuse avalike suhete juhi Tõnu Parbuse väitel linnal varjupaigaga lepingut ei ole.

Peeter Vikman: Meil on olnud leping. Ta on vist pikendamata. Ta lõppes nii märkamatult ära, et ei pannudki tähele. Aga et teisi pakkujaid peale olemasoleva ei ole, siis on koostöö jätkunud samadel tingimustel. See on nagu üürileandjaga. Kui leping on läbi, aga üürnik elab sees edasi, maksab üüri ja üürileandja teda välja ei viska, siis loetakse leping automaatselt jätkunuks. Me oleme jätkanud kehtinud lepingu järgi.

Loomapidamise eeskirja järgi on varjupaik kohustatud kontrollima looma märgistust. Kas varjupaigas on töötav kiibilugeja?

Krista Vilta: Kiibilugeja on olemas. Kas see töötab, ei tea.

Peeter Vikman: Mina ei oska midagi öelda. Ma ei teagi, missugune see kiibilugeja on.

Loomapidamise eeskirja järgi paigutatakse hüljatud loom esialgu karantiini. Karantiiniruumi varjupaigas ei ole. Veterinaarameti andmeil hoitakse loomi karantiiniajal puuris.

Peeter Vikman: Karantiiniruumi, jah, ei ole. Kus nad neid loomi hoiavad, seda ma ei tea.

Krista Vilta: Nad on üritanud raha leida, aga praegu karantiiniruumi ei ole

Kas linn saaks karantiiniruumi asjus midagi ette võtta?

Peeter Vikman: Miks mitte, kui varjupaik tuleks toetust küsima, et on hädasti tarvis ja neil endal ei ole. MTÜsid toetab linn siin igasuguseid. Miks ei võiks varjupaik toetust saada?!

Mina ei ole terve linnavalitsus, aga kui niisugune eelnõu oleks, siis mina toetaks. Päris nii muidugi ei saa, et linn ehitab karantiiniruumi, aga osaleksime küll.

Kas linn toetaks võimalikku uut varjupaika, kui keegi oleks huvitatud selle rajamisest?

Krista Vilta: Pinda meil pakkuda ei ole, aga me igati toetaksime, kui keegi tahaks hakata varjupaiga temaatikaga tegelema. Kui, siis peaks arendama tervikvarjupaika, mitte ainult kasside oma.

Kindlasti on linn nõus igati toetama, kui tuleksid aktivistid, kes sooviksid mingit tüüpi varjupaika arendada. Kindlasti me leiaks mingi võimaluse, aga nii väga ei ole tuldud. Konkreetseid ettepanekuid ei ole tehtud.

Peeter Vikman: See on valikute küsimus, kuhu me prioriteedid seame. Tegime põhikoolilastele tasuta koolitoidu, lisasime eelarvesse koormust. Kui me nüüd ütleme, et sõbrad, nüüd peab koolitoidu asja üle vaatama, sest tuleb teha kasside varjupaik… Kas avalik huvi on siis kaitstud, või linnakodanike vajadused?

Fotod: Arvo Tarmula