0

Lihula lisas arengukavasse perearstikeskuse

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Lihula arengukava graafik andrus rebaneLihula arengukava järgi peaks valla lähiaastate suurim investeering olema perearstikeskus, mis teenindaks patsiente Virtsust Koonga ja Laikülani.

Lihula pikendas ja muutis kehtivat arengukava 2020. aastani. Perearstikeskust varem arengukavas sees ei olnud. Arengukava järgi maksaks plaanitav perearstikeskus hinnangute järgi üle miljoni euro, seal töötaks kolm-neli perearsti, peale selle võiks keskuses asuda hambaravikabinet ja võtaksid vastu ka eriarstid.

Lihula arendusnõuniku Margus Källe sõnul on perearstikeskuse võimalikust asukohast esialgu veel vara rääkida. „Tõenäoliselt päris uut hoonet ehitama ei hakata. Need ajad on möödas,” ütles Källe.

Ka ei sõltu perearstikeskuse ehitus ainuüksi kohalikust omavalitsusest, vaid riigi regionaalpoliitikast, ütles Lihula vallavanem Varje Ojala-Toos.

Vajadus perearstikeskuse järele aga on suur. „Kujutlegem olukorda, kui kogu piirkonna lähim perearst oleks Pärnus või Haapsalus,” sõnas Källe.

Praegu teenindab Lihulat kaks perearsti, kellest ühe vastuvõturuumid on kortermajas, teise omad Lõuna-Läänemaa tervishoiu ja sotsiaalhoolekande keskuses. Üks Lihula perearst ravib ka Hanila valla inimesi.

Arengukavast on välja jäetud Kasari koolimaja, staadioni ja võimla remont. „Ei näe ette, et jaksaks koolimaja täies mahus remontida,” sõnas Källe. Tõenäoliselt tuleb kool sulgeda.

„Õpilasi on alla kümne, mis staadioni sinna teha,” ütles Källe.
Källe sõnul on omavalitsuse eelistus Lihula staadion ja gümnaasiumi spordihoone remont, kuhu tuleks hinnangute järgi kokku investeerida 770 000 eurot. Kui sellele lisada ka 1960. aastail ehitatud gümnaasiumihoone remont, tuleks arengukava järgi 2020. aastaks gümnaasiumisse investeerida 1,4 miljonit eurot.

Kui seni oli arengukavas sees kõnni- ja kergliiklusteede rajamine Lihulasse Tallinna maantee ja Pärnu maantee ning Jaama, Lasteaia ja Aia tänava lõikudele, kus kõnnitee üldse puudub, siis nüüd on arengukavas ka kergliiklustee Lihula linna ja Tuudi küla vahel.

Källe sõnul on tähtsam siiski kõnniteede rajamine Lihula linnas, kus loetletud tänavail peavad inimesed liiklema sõiduteel. Selleks kulub hinnangute kohaselt 160 000 eurot.
Lihula mõisakompleksi plaanib omavalitsus 2020. aastani investeerida kokku ligi 700 000 eurot, sellest mõisahäärberisse 575 000 eurot.

„Sellest rahast saaks tehtud hädalisemad asjad, et maja viisakas välja näeks,” sõnas Källe.

Kavas on konserveerida ka veskitorn, et see kokku ei kukuks.
Lihula, Tuudi ja Kirbla tänavavalgustusse on kavas investeerida hinnangu järgi 26 000 eurot. Källe sõnul peaks tavalised tänavavalgustuslambid vahetama leedlampide vastu.

„Samuti tuleks tagada, et tänavavalgustus põleks siis, kui on vaja,” sõnas Källe.

Munitsipaalkorterid ja -elamud vajaksid remonti 128 000 euro eest. Munitsipaalelamuid on kokku kuus, peale selle ka üksikud korterid.

64 000 eurot tuleks arengukava järgi investeerida vallamaja remonti, mis seni on tegemata, sest Källe sõnul on vallamaja remont alati esimene, mis rahapuudusel maha tõmmatakse.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz