9

Juhtkiri: Õpilaskodudest tõusis vähe kasu

Andrus Karnau

Andrus Karnau

andrus.karnau@le.ee

Kümmekond aastat tagasi haarasid paljud väikesed koolid kinni võimalusest taotleda riigiraha õpilaskodu ehituseks ja pidamiseks. Õpilaskodust loodeti päästerõngast, mis päästab kooli sulgemisest ajal, mil oma lapsi jääb kooli pidamiseks liiga väheks.

Läänemaal tekkisid õpilaskodud Kasari, Noarootsi, Taebla ja Nõva kooli juurde; Haapsalus sai õpilaskodu Kuuse tänava gümnaasium.

Õpilaskodudesse saadeti teistest koolidest lapsi, kes ei käinud korralikult oma kodukoolis või kelle kodune seisukord oli halb. Kodus halvale teele läinud lapsed olid õpilaskodus võõras keskkonnas, halbadest sõpradest eemal ja kogu aeg järelevalve all. Kohalikud elanikud õpilaskodu üle väga ei rõõmustanud, eriti kui saadeti õpilaskodusse lapsed, kelle kombed polnud kuigi eeskujulikud. 

Riik on kulutanud miljoneid kroone ja sadu tuhandeid eurosid õpilaskodude rajamiseks, remontimiseks ja riiklike kohtade rahastamiseks. Mis on tulemus?

Iga omavalitsus hoiab oma koolist ja oma lastest kümne küünega kinni. Kaugele õpilaskodusse naljalt kedagi enam ei saadeta.

Nii jäävadki õpilaskodud üksteise järel tühjalt seisma ja omavalitsused, süda raske, peavad koole ikkagi kinni panema. Nii võib juhtuda ka Kasari kooliga. Nõva kooli tulevik ripub juuksekarva otsas. Haapsalu gümnaasiumi õpilaskodu on spordibaaside hallatav odavapoolne öömaja.

Kogu Eestis järjest tühjaks jäävad õpilaskodud tõestavad taas, et raha ei ole ei ilmast ega ka muidu vaesest Eesti riigist kuhugi kadunud. Iseasi ja imestamisväärne on, kui mõistlikult ja kui vähe ettevaatavalt seda kasutatakse. 

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Noarootsi
Noarootsi

Noarootsi gümnaasiumi ühiselamu on ju rahvast täis, kooli maine hea ja vilistlaste nimekirjast leiab praegu ühiskonnas väga olulisi inimesi. Jah, võibolla kohalikud külaelanikud ei ole alati noorte suure kontsentratsiooniga külas rahul ja intelligentsilt küündimatud külapoisid on gümnaasiuminoortega alati tüli norinud, aga tõesti – kui poleks Noarootsi gümnaasiumit ja selle noori, oleks Pürksi väljasurnud koht.

sorts
sorts

noarootsi koolide juures olevad õpilakodud on pigem näiteks,kuidas teha kolkast pealinn.elik–tänu noarootsi koolile ja noarootsi gümnaasiumile elab nii küla kui ka nimi ja paljuski tänu koolide juhtkonnale.

Vil
Vil

Haapsalu I Kk, hilisema Haapsalu Gümnaasiumi juures oli internaat juba 1970ndatest. Hiljem vaid remonditi. Eelnevad ‘kohalikud’ võiksid oma Haapsalu Gümnaasiumi vastast vahkviha talitseda. Artikkel räägib minevikust.

Vilistlasele
Vilistlasele

Taebla Keskkooli juures oli nn vene ajal internaat, see on hoopis teine teema, kui kui nüüdsel ajal riigi poolt rahastatav õpilaskodu.

Andres
Andres

Õpilaskodu tähendab Jewroliidu mõistes pätt-laste ümber kantimisega ühest koolist teise…-ja sellega teenib head raha…nagu vangide rehabiliteerimiwskeskused või naiste turvakodud…-sama kaval skeem…
raha-raha-raha…

reps
reps

Kohalikuga nõus. Haapsalu gümnaasiumit ei ole enam olemas. Ma pole ise küll veel uurinud, mis seal praegu täpsemalt on, seega ise nimetan seda endiseks haapsalu gümnaasiumiks. Paluks faktid selgeks endile teha enne, kui kuskil nimesid nimetada.

vilistlane
vilistlane

Võibolla Taebla Gümnaasiumi juures pole õpilaskodu olnud, kuid Taebla Keskkooli juures oli küll, vähemalt läinud sajandi kaheksakümnendate lõpus.

Taeblakas
Taeblakas

Taebla Gümnaasiumi juures ei ole kunagi õpilaskodu olnud.

kohalik
kohalik

Haapsalu Gümnaasiumi ei eksisteeri, Kuuse tänaval on kas põhikooli õpilaskodu või Läänemaa Ühisgümnaasiumi õpilaskodu. Kust võtab Lääne Elu termini Haapsalu Gümnaasium?

wpDiscuz