Statistikaameti andmetel langesid hinnad augustis kuuga 0,3 protsenti ning aastases võrdluses ulatus hinnalangus 0,7 protsendini. Euroala inflatsioon alanes augustis esialgsel hinnangul energiahindade languse tõttu 0,3 protsendini, kirjutab rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Kristjan Pungas.
Hindade languse taga oli augustis imporditud kaupade jätkuv odavnemine ning elektri börsihinna langus juuli kõrgtasemelt. Välisturgudel on naftasaaduste ning osa toiduainete hinnad languses, mis mõjutab ka siinset hinnataset. Toiduainete hinnalangust veab nii Eestis kui ka Euroopas laiemalt puu- ja köögiviljade odavnemine. Köögivili oli augustis hea saagikuse tõttu viiendiku võrra odavam kui aasta tagasi. Seevastu piimatoodete odavnemine välisturgudel ei ole siinsetesse hindadesse veel jõudnud.
Suurenenud nafta toodang ning riskid Euroopa ja Hiina kasvuväljavaadete osas põhjustasid nafta hinnalanguse augustis selle aasta madalaimale tasemele. Sel põhjusel on energiatoodete hinnalangus jätkunud. Kütus ja soojus on aastaga odavnenud ligi 4 protsenti.
Hindade langus on lühiajaline ning selle taga on inimeste sundkulutuste vähenemine. Rahandusministeeriumi suvise prognoosi kohaselt hakkab hindade langus sügisel pidurduma ning pöördub järk-järgult kasvule energiatoodete hinnalanguse pidurdumise ning osa toiduainete oodatava kallinemise tõttu. Lisaks on hakanud geopoliitiliste pingete ning euroala rahapoliitika lõdvendamise mõjul euro viimastel kuudel odavnema, pidurdades impordihindade langust. Aasta kokkuvõttes võib oodata 0,3-protsendilist inflatsiooni. Järgmise aasta alguses kergitavad inflatsiooni ka riigi meetmed, millest valdava osa moodustab alkoholiaktsiisi tõstmine.
Kristjan Pungas, fiskaalpoliitika osakonna analüütik