0

TTÜ lektor Ain Kendra: miks teede ja tänavate katendid higistavad?

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Kastmisauto 006Haapsalu linna tänavad on alates kuumema ilma saabumisest iga päev veega kastetud. Foto: Urmas Lauri

Palaval suvel võib asfaltkatte temperatuur tõusta 50 kraadini. Maanteeameti andmetel on Eestis mõõdetud asfaldikatte rekordtemperatuuriks 57 kraadi, kuid välistatud pole ka veel kõrgemad temperatuurid, kirjutab TTÜ teetehnika õppetooli lektor Ain Kendra.

Kuumadel ilmadel higistavad reeglina vaid pinnatud teelõigud. Kui aga pindamata asfalt peaks higistama, on põhjuseks liiga suur bituumenisisaldus või pooride puudumine asfaldis. Poorid annavad asfaldile elastsuse – kõrge temperatuuri juures materjal paisub ja pooride maht kahaneb, samuti aitab poorsus elastsel materjalil koormust vastu võtta. Asfaldi sideaine (bituumeni) pehmenemistäpp, st temperatuur, kus bituumen muutub pehmeks ja võib koormuse all tõusta teepinnale, on enamkasutatud bituumenitel vahemikus 43-51 kraadi, mistõttu päikeselisel kuumal päeval ongi asfaltkatted pehmed. Tõsi, võimalik on kasutada jäigemat bituumenit, mis kannatab paremini kuumust, kuid jäigem bituumen praguneb talvel. Täiendavalt võimaldavad bituumeni tööskaalat suurendada polümeerlisandid, millest enim kasutatav on sünteetiline kumm.

Nagu juba öeldud, higistavad eelkõige pinnatud teekatted. Pinnatud lõikudel on enam ohustatud just ristmikualad, kus sõidukid pidurdavad ja kiirendavad ning tirivad pindamise killustiku teekattelt või suruvad soojade ilmadega pindamiskillustiku asfaldisse.

Pindamisel kasutatakse vedelamaid bituumenimarke, sest jäigemad pragunevad talvel kiiresti. Teekatte kvaliteeti on võimalik parandada kasutades polümeerbituumeni baasil toodetud emulsioone, kuid paraku on need oluliselt kallimad ning tehnoloogia ise kapriissem, sest retsept peab olema täpne, vihmahoog valel ajal võib muidu hea tulemuse täiesti rikkuda.

Kui võrrelda Eesti teede olukorda aastate eest ja praegu, siis see on selgelt paranenud – pindamistehnoloogiast peetakse paremini kinni ja tehnika on täpsem. Võrreldes teiste riikidega, tuleb võrrelda vaid sarnase tehnoloogia kasutamist – pindamise eesmärk on ju katendi ülakihi haarde parandamine ja mikropragude katmine, mitte ainult teekatte ülemise kihi asendamise edasilükkamine. Paljudes riikides pindamist ei kasutata, vaid defektide ilmnemisel asendataksegi ülakiht, mis mõistagi tähendab suuremaid teehoiukulusid ning vähem probleeme teekasutajale.

Tihti on higistamise põhjuseks ka pindamisele eelnenud katendi remondivõtted, näiteks liigne bituumenisisaldus asfaldi lappimisel või koguni varasema katendi konstruktsioon, näiteks põlevkivibituumeniga mustkate – teehöövli ehk greideriga külmalt teel segatud kate.

Nagu eeltoodust järeldada võib, on võimalik katete higistamist vähendada, kuid see eeldab polümeerbituumeni ja selle baasil toodetud emulsioonide (bituumeni vesiemulsioon, millest vesi paigaldamise järel välja aurub) kasutamist, mis aga maksab rohkem ning vajaks ka senisest põhjalikumat uurimist.

Pindamisega seotud küsimustes on Ain Kendra arvates parimad eksperdid OÜs Üle, ka käesoleva kommentaari koostamisel on konsulteeritud Anti Kasuki ja Rein Freibergiga.

Ain Kendra, TTÜ teetehnika õppetooli lektor


Haapsalus kastetakse kuuma ilmaga tänavaid

Haapsalu linna tänavad on alates kuumema ilma saabumisest, läinud nädala algusest, iga päev veega kastetud.

Kastetakse suurema koormusega peatänavaid. Seda tehakse mitu korda päevasd, et vesi teekatet jahutaks ja see saaks vähem kuumuskahjustusi. Teede kastmist Haapsalus jätkatakse, kuni kuum ilm püsib.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz