1

Põllumajanduses algab „rohestamine“

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Viljapõllud 024Viljapõld Suure-Lähtrus. Foto: Urmas Lauri

Tulevast aastast tuleb põllumeestel otsetoetuste saamiseks hakata enam järgima kliimat ja keskkonda säästvaid põllumajandustavasid ehk hakata rakendama. Nn rohestamine on osa Euroopa Liidu ühisest põllumajanduspoliitikast aastani 2020 ja liikmesriikidele kohustuslik.

„Põllumajanduse intensiivistumine on üle-euroopaliselt suur probleem ja seepärast on eelkõige roheliste kogukondade algatusel pandud põllumajandustoetuste juures suur rõhk keskkonnahoiule,“ ütles põllumajandusminister Ivari Padar. „Põllumajanduse mõju keskkonnale soovitakse viia võimalikult väikeseks.“

1. jaanuarist 2015 kehtima hakkavaid kliimat ja keskkonda säästvad põllumajandustavasid on kolm:

  • põllumajanduskultuuride mitmekesistamine – sõltuvalt põllumajandusmaa pindalast tuleb kasvatada vähemalt kahte või kolme erinevat kultuuri;
  • olemasoleva püsirohumaa säilitamine – taotlustes toodud püsirohumaa pindala peab säilima;
  • ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alade olemasolu – toetusõiguslikel põllumaadel pindalaga üle 15 hektari, tuleb 5% deklareeritud põllumaast määratleda nö ökoalana.

Põllumajandusminister Ivari Padari sõnul on Eesti looduslähedane maa ja seetõttu on osades valdades põllumehed vabastatud ökoalade määramisest. „Eesti on metsane maa ja meil õnnestus koos teiste Põhjamaadega saavutada erand, milles seda ka arvestatakse,“ sõnas Padar.

Täpsed rohestamise tingimused, sh ökoalade määratlemisest vabastatud vallad, selguvad 1. oktoobriks. Rohestamise nõuete täitmine on ühtse pindalatoetuse taotlejale kohustuslik ja moodustab 30% otsetoetustest.

„Pingutame selle nimel, et rohestamise nõuded rakendada võimalikult lihtsalt ja mõistlikult,“ ütles põllumajandusminister Ivari Padar.

Rohestamine (greening) on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika uus keskkonnameede, mis hakkab kehtima 1. jaanuarist 2015. aastal ja moodustab 30% otsetoetuste eelarvest. Rohestamise nõuete rakendamine on liikmesriikidele ja ühtse pindalatoetuse taotlejatele kohustuslik, erandina ei laiene rohestamine väiketootjate skeemis osalevatele põllumajandustootjatele.

Perioodil 2014–2020 makstakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika raames Eesti põllumeestele otsetoetusi enam kui 900 miljoni euro eest.


Mida tähendab põllumajanduse „rohestamine“?

Uus ja kuum sõna põllumajanduses on „rohestamine“ – Euroopa roheliste liikumise algatus, mis tulevast aastast tähendab põllumeestele uusi nõudeid otsetoetuste saamisel. Kõigile liikmesriikidele kohustuslik uus osa EL ühisest põllumajanduspoliitikast toob endaga kaasa senisest suurema tähelepanu keskkonnahoiule.

Rohestamiseks tuleb vastavalt oma toetusaluste hektarite arvule kasvatada vähemalt kahte või kolme erinevat põllukultuuri (mitmekesistamine), säilitada olemasolev püsirohumaa ja määrata ökoloogilise kasutuseesmärgiga alad.

Rohestamiseks tuleb vastavalt oma toetusaluste hektarite arvule kasvatada vähemalt kahte või kolme erinevat põllukultuuri (mitmekesistamine), säilitada olemasolev püsirohumaa ja määrata ökoloogilise kasutuseesmärgiga alad.

Nn rohestamine ehk kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade järgimine kannab endas eesmärki vähendada toidu tootmise mõju keskkonnale. Euroopa Liidu tasemel on sobivaks vahendiks kinnitatud kohustusliku komponendi lisamine otsetoetuste taotlejatele kõigis liikmesriikides.

Nõuete kohaldumine sõltub maakasutusest

Uute nõuete täitmiseks tuleb põllumeestel vastavalt oma toetusaluste hektarite arvule kasvatada vähemalt kahte või kolme erinevat põllukultuuri (mitmekesistamine), säilitada olemasolev püsirohumaa ja määrata ökoloogilise kasutuseesmärgiga alad.

Kuna konkreetsed nõuded sõltuvad tootja maa suurusest, on põllumajanduskultuuride mitmekesistamise nõude täitmisest vabastatud alla 10 hektari suuruse maakasutusega ja ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alade määratlemisest vabastatud alla 15 hektari suuruse maakasutusega põllumajandustootjad. Täielikult on rohestamise nõuetest vabastatud mahetootjad ja väiketootjate skeemis osalevad põllumajandustootjad.

Kellele kehtivad rohestamise vabastused?

  • Täielikult vabastatud: mahetootjad ja väiketootjate skeemis osalevad põllumajandustootjad
  • Kultuuride mitmekesistamise nõudest: alla 10 ha maakasutusega tootjad, samuti tootjad, kelle kasutuses olevast põllumajandusmaast 75% on püsirohumaa ja ülejäänud põllumaa ei ületa 30 ha
  • Ökoalade määratlemisest: alla 15 ha maakasutusega tootjad

Suurem tähelepanu mulla kvaliteedile

Põllukultuuride mitmekesistamisega aidatakse kaasa eelkõige mulla kvaliteedi parandamisele, soodustades mulla orgaanilise aine säilimist ja mulla struktuuri parandamist. Samuti aitab see kaasa, et vähendada mulla erosiooni ja toitainete leostumist ning hoida kontrolli all pestitsiidide ja väetiste kasutamist. Konkreetsed kultuurid saab põllumajandustootja ise valida, sest spetsiifiliste kultuuride kasvatamine või nende kultuuride välistamine külvikorrast pole reglementeeritud.

Kui põllumaa suurus on 10–30 hektarit, siis peab sel maal kasvama vähemalt kaks eri põllukultuuri, kusjuures põhikultuur ei tohi enda alla võtta enam kui 75%. Kui põllumaa suurus on üle 30 hektari, siis peab seal kasvama vähemalt kolm erinevat põllukultuuri. Lisaks 75% tingimusele ei tohi kaks peamist kultuuri hõlmata enam kui 95% põllumaast. Tootjad, kelle toetusõiguslikest hektaritest 75% moodustavad püsirohumaad ja ülejäänud põllumajanduslik maa ei ületa 30 hektarit, on mitmekesistamise nõudest vabastatud.

Püsirohumaad peavad säilima

Keskkonnahoiu seisukohast peetakse oluliseks ka püsirohumaade säilitamist. Juba 2003. aasta EL ühise põllumajanduspoliitika reformi käigus otsustati seesugune nõue appi võtta, et vältida rohumaa suuremahulist muutmist haritavaks maaks. Sama põhimõte jätkub ka uuel perioodil.

Kuna Eestis senine püsirohumaa osakaal põllumajandusmaast pole riigi tasemel vähenenud, võib alates 2015. aastast tekkiva uue kohustuse osas püsirohumaa suhte jälgimist edasi teha riigi tasemel. Aastatel 2015-2020 nõutakse, püsirohumaa osakaal säiliks kogu kasutuses oleval põllumajandusmaal ega väheneks üle 5%. Säilitatav püsirohumaa osakaal määratakse kindlaks 2015. aasta pindalatoetuste taotlustel märgitud püsirohumaade pindalade alusel ja vajadusel – kui riigi tasemel kohutust rikutakse – pannakse püsirohumaa üles kündnud tootjale kohustus see tagasi rajada .

Ökoalade väljakutse

Vast kõige keerukam on ökoloogilise kasutuseesmärgiga ehk lühidalt ökoalade määramine, millega kaitsta ja parandada elurikkust põllumajanduslikes majapidamistes. See tähendab, et ökoalad peavad koosnema elurikkust otseselt mõjutavatest maa-aladest, nagu kesa, maastikuelemendid, puhverribad jpm.

Ökoalade määratlemine sisaldab endas palju erisusi ja erinevaid võimalusi. Lihtsustatult tuleb umbes 5% põllumaast aktiivsest kasutusest kõrvale jätta, kui põllumaa on suurem kui 15 hektarit. Põllumajandusministeeriumis algatatud ja tootjaorganisatsioonidega peetud arutelude tulemusena määratletakse põllumaal asuvad maastikuobjektid ja maa-alad, mis lähevad selle 5% arvestamise alla. Nt on selleks põllumaal asuvad puude- ja põõsastesalud, põlluäärsed hekid, traditsioonilised kiviaiad – elurikkuse säilitamist toetavad maastikuelemendid.

Kui põllumajandustootjal oma kohustuse täitmiseks nendest ei piisa, annavad täiendava võimaluse tootmisest kõrvale jäetud kesa või liblikõieliste kasvatamine. Kõikide elementide täpsed kirjeldused saavad lõplikuks 1.oktoobriks, samaks ajaks on kavandatud ka PRIA valmisolek maastikuobjektide registrisse kandmiseks kõigi otsetoetuse taotlejate aktiivsel osavõtul. Selle kohta antakse õigeaegselt ja täpsemalt eraldi teavet.

Mets teeb vabaks

Kuna aga Eesti on metsarohke maa, õnnestus Eestil koos teiste Põhjamaadega välja võidelda nö metsasuse erisus, mis annab osadele tootjatele vabastuse ökoalade määramisest. Erisus kehtib liikmesriikidele, kus üle 50% maismaast on kaetud metsaga. Vabastamiseks peab lisaks põllumajandustootja tegevuskoha vallas olema metsa osakaal üle 50%. metsa ja põllumajandusmaa pindalade suhtarv 3:1 ning see sama vald olema määratletud looduslike kitsendustega alaks.

Looduslike kitsendustega alad Eestis kinnitab Euroopa Komisjon maaelu arengukava 2014-2020 kooskõlastamise käigus. Peale selle kooskõlastuse saamist, saab lõplikult selgeks, millised vallad ökoalade määramisest vabastuse saavad.

Täpsemad rohestamise tingimused selguvad 1. oktoobriks ja kehtestatakse põllumajandusministri määrusega.

Mai Talvik, põllumajandusturu korraldamise osakonna juhataja
Illar Lemetti, põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
trackback
Vormsi põllumehed võivad pääseda ökoalade määramise nõudest | Lääne Elu

[…] toimetatud Maablogi kirjutab, et uus ja kuum sõna põllumajanduses on “rohestamine” – Euroopa […]

wpDiscuz