11

Aurupaadi hanke korraldajail mälunõrkus

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

aurupaatRakvere ettevõtja Priit Verlin Rootsist toodud aurupaadis, mis hakkab Eestis kandma nime Kallis Mari. Foto: Meelis Meilbaum / Virumaa Teataja

Haapsalu linnavalitsuse töötajad, kes korraldasid aurupaadi hanke, ei mäleta, kuidas nad kontrollisid, et müüjal oleks ajalooliste esemete müügikäive vähemalt 100 000 eurot.

Haapsalu aurupaadi hankes oli kirjas tingimus, et pakkujal peab olema ajalooliste esemete ja nende koopiate müügitulu viimase kolme aasta jooksul 100 000 eurot. Sellist tegevusvaldkonda äriregistris ei esine. Konkursile ainsana pakkumuse teinud OÜ Loorberi majandusaasta aruannetes pole samuti sõnagi ajalooliste esemete müügist saadud tulu kohta.

Aurupaadi hankele tegi pakkumuse vaid üks firma – Priit Verlini firma Loorber.

Kuidas tegi Haapsalu linn kindlaks, et pakkuja vastab nõuetele?

„Kõike täpselt ei mäleta,” ütles Haapsalu aselinnapea Peeter Vikman. „Harilikult küsitakse pakkuja kinnitust, et ta on seda teinud. Komisjonil on võimalus kontrollida, et ei esitataks valeandmeid, aga tavaliselt sellega ei riskita, sest valeandmete esitamisel on ka kõik järgmised pakkumused suletud.”

Haapsalu linnavalitsuse koostatud aurupaadihanke pakkujate kvalifitseerimise protokollis on kirjas vaid, et pakkuja vastab konkursi nõuetele. Viiteid selle, kuidas Verlin tõestas ajalooliste esemete müügikäivet, ei ole.

Ka hanke komisjonis olnud ja protokollinud Haapsalu linnaametnik Krista Vilta ei mäleta täpselt, kuidas seda kontrolliti.

Seda, miks pandi hanketingimustesse, et pakkujal peab olema 100 000eurone kolme aasta käive ajalooliste esemete ja nende koopiate müügist, teadis Vilta nii palju, et suuremate hangetega peab määrama kategooria, millega pakkuja tegeleb − majandustulu ja kutsetegevuse järgi. Riigihanke seaduse kohaselt tuleb esitada majandusaasta aruanne, viimase kolme majandusaasta netokäive vastavalt riigihanke objektile.

Majandusaasta aruandest selgub aga, et Loorber OÜ saab müügitulu „muu mööbli tootmisest” ja „kunstialasest loometegevusest” ehk reklaamitöödest. Kumb neist on ajalooliste esemete ja nende koopiate müük, jääb esialgu teadmatuks, sest materjalid on paberkandjal linnavalitsuses ja kõik hankega seotud inimesed on puhkusel.

Loorber OÜ müügitulu oli majandusaasta aruannete põhjal kolmel viimasel aastal kokku 374 887, millest reklaamitööde tulu oli 27 734 eurot.

2011. aastal moodustas 100 786 firma müügitulust nende põhitegevusala, milleks on majandusaasta aruandes märgitud „muu mööbli tootmine”. 2012. aastal oli see tulu 180 256 ja 2013. aastal oli firma põhitegevusalaks „muu jaemüük väljaspool kauplusi, kioskeid ja turge”, millest saadi müügitulu 66 111.

„Hankija peab teadma, mille alusel ta pakkujaid kontrollib, ja peab oskama kommenteerida, mille alusel otsuse tegi,” ütles Kadri Look riigihangete nõustamistalitusest.

Haapsalu ostis hiljaaegu Rootsist kasutatud aurulaeva. Kuigi Haapsalu linnavalitsus maksis paadi eest 90 000, oli paat Rootsis müügil 300 000 Rootsi krooni eest, mis teeb 32 125 eurot.

Miks pidi aurupaadi vahendama ajalooliste esemetega tegelev firma?

„See oli selleks, et kindel olla: saame korraliku ajaloolise paadi,” ütles Haapsalu linnapea Urmas Sukles eelmisel nädalal Lääne Elule.

Arvamus

Priit Verlin, Loorber OÜ tegevjuht

  • Milline on normaalne kasum ühele projektile, mis valmib väga mitmete osapoolte toel? Ühele on alati vähe ja teisele on palju. 90 000 eurot on summa koos käibemaksuga. Ettevõtjana arvestan ma ikka selle rahaga, mis jääb järele, kui käibemaks on riigile tasutud. Kasumist saame rääkida siis, kui garantiiaeg läbi ja kõik jooksvad kulutused kokku löödud. Kui tavaline kasumimarginaal on 15–20 protsenti, siis selle projekti puhul on kõiki riske arvestades natuke rohkem. Muidugi mitte nii palju, kui tubli ajakirjanik näidata soovib.
NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Kolla
Kolla

Kes räägib Läänlase tegijate äraostmisest kellegi poolt, see ei tunne-tea selle tegijaid kohe üldse mitte.

lambiain
lambiain

Spinnimasin on tööle pandud, see on esimene kindel märk, et haiseb:)

Tõeotsijatele
Tõeotsijatele

Kurb kui le kommenteerija suudab ainult mõelda, et asju selgitav läänlase artikkel maksab ja läänlane on ostetav. Aga ei suuda aru saada et le artikkel oli kirjutatud õhust ja pealiskaudne ja end heaks leheks nimetavale lehele häbiväärne. Räägib päris palju lugejate mõtlemisvõimest ja lugemisoskusest. kui lugejad usaldavad lehte, mis meelega voi asjatundmatusest jätab asjadest vale mulje, siis on lugeja seda väärt. Läänlane on loomulikult süüdi, et esitas fakte, mida oleks voinud teha le.

ei otsi enam ammu
ei otsi enam ammu

mina arvan,et põhjus ei ole enam ammu selles,et usutakse ja usaldatakse lehte, vaid selles,et inimesed enam ei usalda lv-d.Kunagi saab karikas ikka täis. Ja see tõde, mis mingi komisjoni poolt lõpuks paberile kribatakse, ei taasta kindlasti kohe elanike usaldust linnajuhtide suhtes. Reformi ja keski aeg on igal juhul siin linnas nüüd mõneks ajaks läbi.

Vana ütlus Haapsalust
Vana ütlus Haapsalust

Kes teadis, see on surnud ja kes mäletas, on surnu kõrval veel rohkem surnud. Kes aga ei mäleta, pole surnute kõrval, vaid Haapsalu LinnaViletsuses

Kõike täpselt ei mäleta,”
Kõike täpselt ei mäleta,”

Mida vähem üldiselt mäletatakse, seda paksem on ümbrik olnud…

Aleks
Aleks

Kõike täpselt ei mäleta,”

hmm
hmm

Külaajakirjanikud ei saagi aru, kuidas asjad käivad 🙂 Üritatakse ebakompetentsuse pealt sensatsiooni imeda 😉

wpDiscuz