2

Katrin Annus: Läänemaa kinnisvara atraktiivsus väheneb

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Läänemaa kinnisvaraturg oli tänavu esimesel poolaastal esmapilgul üsna ilus, sest mullusega võrreldes on tehingute arv ja ka nende rahaline väärtus suurenenud, kirjutab Kinnisvara Vahenduskeskuse maakler Katrin Annus (pildil).

lk2_katrin_annus2009. aasta mustast august alates on turg küll umbes 15–17 protsenti aastas kosunud, kuid mullu tehingute arv enam sellises tempos ei kasvanud. Jäime umbes 2012. aasta tasemele, kasvu tuli vaid 2,03 protsenti ehk 24 tehingut aastas enam.

Selle aasta esimese poolaasta põhjal võib prognoosida enam-vähem samasugust kulgemist. Oleme praegu küll eelmise aasta sama ajaga võrreldes plussis 56 tehinguga, st tõus on 9,7 protsenti, kuid suure osa sellest (+36 tehingut) moodustavad hoonestatud maade – eluhoonete ja mitteeluhoonetega hoonestatud maad – tehingud: aastail 2012 ja 2013 oli Läänemaal vastavalt 186 ja 170 tehingut. Esimese poolaasta 92 müügitehingut lubab loota aasta lõpuks üsna sama seisu viimaste aastatega võrreldes.

Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes on suurenenud ka korteriomandina võõrandatud eluruumide osa (+15 tehingut). Tänavu I poolaastal oli metsamaa müük nelja ning haritava maa müük kaheksa tehingu võrra väiksem, korteriomandina võõrandatud mitteeluruume oli nelja võrra vähem.

Kogu Eestis kulgeb Läänemaa turg endiselt tagapool. Tänavu esimese poolaasta andmed näitavad nigela positsiooni kätte nii tehingute arvu kui ka tehinguväärtuste poolest: Eesti on maakondadest 13. kohal, meist väiksem tehinguaktiivsus ja rahaline väärtus on vaid Valgamaal ja Hiiumaal. Lähiaegade positsioonides oleme järele andnud, mis tähendab, et ostjate silmis on Läänemaa atraktiivsus veelgi taandunud muude piirkondadega võrreldes.

Läänemaa ostu-müügitehingute osa kogu Eesti kinnisvaraturul on pidevalt olnud suhteliselt marginaalne, jäädes vahemikku 2,17–3,16 protsenti. Selle ligi ühe protsendi sisse mahub kogu Läänemaa turu liikumise amplituud 10 viimase aasta jooksul.

Tänavu esimesel poolaastal on see näitaja 2,61 protsenti, tehingute rahaline koguväärtus moodustab praegu 1,05 protsenti kogu Eesti tehingute mahust. 2011 ja 2012 eristuvad üle 3protsendise osakaaluga, isegi buumi ajal jäid need näitajad sellest väärtusest allapoole. Läänemaa tipphetk oli 2006, mil tehti 1415 tehingut (Eesti mahust vaid 2,29%). Möödunud aasta 1180 tehingut võiks olla päris hea tulemus oma 2,81 protsendiga Eesti turumahust, kuid rahalises koguväärtuses ei ole Läänemaa tehingud veel jõudnud isegi 2005. aasta tasemele.

Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes on nii majade kui ka korterite müügipakkumiste arv ja hind vähenenud. Läänemaal oli mullu esimesel poolaastal kokku 56 hoonestatud maa tehingut, neist 29 eluhoonetega hoonestatud maaga, keskmine tehinguhind 31 633 eurot. Tänavu samal ajavahemikul oli hoonestatud maa tehinguid kokku 92, neist 48 eluhoonetega hoonestatud maaga, keskmise tehinguhinnaga 36 330 eurot.

Haapsalu linnas tehti 2014. aasta esimesel poolel 13 hoonestatud maa tehingut, neist hoonestatud elamumaa müüke 7, keskmise hinnaga 85 000 eurot, suurima müügihinnaga 155 000 eurot. Haapsalu linnas annab tunda korterite müügipakkumuste arvu vähenemine –17,45 protsenti on ligi viiendik vähem müügiobjekte, mille vahel valida.

Veidi on vähenenud pakkumishinnad, kuid endiselt on tuntav vahe pakkumishindade ja tegelike tehinguhindade vahel.

Esimesel poolaastal sõlmiti Haapsalu linnas 75 tehingut keskmise hinnaga 445 €/m², suurim müügihind oli 68 000 eurot, suurim ruutmeetrihind 1440,86 €/m².

Väljaspool Haapsalut on hinnad vallati väga erinevad, tehingute arv samuti, kuid kokku on selle aasta esimeses pooles väljaspool linnapiire müüdud 50 korteriomandit, keskmine müügihind 135,59 €/m².

Läänemaa liigub üsna samas rütmis Eesti turu lainetusega. Silma torkab, et meie maakonna tehingute mahu osakaal suureneb siis, kui üldiselt on vähenenud müügipakkumuste arv. Kui turul on enam valikut, siis Läänemaa müügimahud kahanevad.

Tundub, et kinnistuma hakkab Läänemaa turule omane hinnatase, millest palju kõrgemat hinda ei ole ostjad valmis maksma, pigem suunavad oma otsingud mujale.

Pidev nõudlus on mereäärsete või lähedaste hoonestatud kinnistute järele, nagu on kõigis merega piirnevais maakondades, kuid see on püsiv vaid teatud hinnatasemeni. Vaid mõned väga kõrge hinnaga tehingud ei liigitu tavapäraste turutehingute alla, sellest hoolimata toidavad need kõigi lääneranniku kinnisvaraomanike illusioone, et mereäärne või -lähedane maalapp koos hoonetega on võimalik müüa Vahemere ranniku hindadega.

Selle aasta esimeses pooles müüs Läänemaal ära oma kinnisvara 54 välismaalast, mullu terve aasta jooksul aga vaid 38. Võib vist naljaga pooleks öelda, et sularahaga arvelduse kadumise ning valuutavahetuse probleemi on nad osanud ette näha ning sellekohased sammud astunud.

Kui teine poolaasta tuleb samasse suurusjärku, siis tipuaja 127 välismaalasest müüjast palju puudu ei jää. Tol ajal oskasid nad oma kinnisvarainvesteeringud realiseerida väga täpselt õigel ajal enne mulli lõhkemist.

Katrin Annus, maakler, Kinnisvara Vahenduskeskus

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
just
just

ja kuna hinnad on meil kõrged,siis hakkavad siit vaikselt ka soomlased ära kolima ja parema meelega soojamaal talvituma…..

jah
jah

Palju neid rikkureid ikka on,kes endile läänemaale suvekodusi ostavad, lihtinimene kolib siit välja,sest millekagi on vaja elatist ka teenida.

wpDiscuz