6

Juhtkiri: Hiigelvald

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

LE 25Läänemaal jaanipäeva paiku alanud ühinemislaine tõotab Eesti suurima territooriumiga omavalitsust, mis on 400 km² suurem kui Hiiumaa ja ligi kolm korda suurem kui esimese liitumislaine tulemusel tekkinud Lääne–Nigula vald.

Hanila, Lihula, Koonga ja Varbla võimalik liitumine on pretsedent selleski mõttes, et esimest korda plaanivad võrdses osas leivad ühte kappi panna kahe maakonna vallad. Liitumas on üle 600 km² Läänemaad ja üle 700 km² Pärnumaad, üle 4000 läänlase ja üle 2000 pärnaka.

Kahtlemata pole hajaasustusega, väikese tulubaasi ja õige tõmbekeskuseta hiigelvalla loomine ega ka haldamine kerge töö, kui ühinemine peaks tõepoolest plaanitud kujul saama teoks.
Lihula ja Hanila mehed on ühest suust tunnistanud, et esialgu on küsimusi rohkem kui vastuseid, ühinemisel on võrdselt nii plusse kui ka miinuseid ja pudrumäed ega piimajõed neid ei oota.

Lääne–Nigula liitumise põhiküsimuse „Mis sellest kasu on?” asemel teatakse Lõuna–Läänemaal ette, et ühisvalla pidamine on nagu poe taga pudeli klappimine: raha juurde ei tule, aga pudeli saab kätte. Ometi on vallajuhid seda meelt, et üksi kaua enam välja ei vea.

Lääne–Nigulast eristab uusi ühinejaid ka see, et nelja kuu asemel on võetud aega neli aastat. Kahtlemata on see mõistlik.
Lääne–Nigulal nelja aastat ei olnud ja Põhja–Läänemaa suurvalda ei sündinud, Lõuna–Läänemaa oma aga võib sündida.

Kurioosumina võib mõjuda ehk tõik, et territoriaalselt on taoline üksus – Lihula rajoon – juba eksisteerinud, samas – mis on olnud, on võimalik.

Küsimus, kas kavandatav suurvald jääb Lääne– või Pärnumaa osaks, on küll intrigeeriv ja kütab kirgi, kuid on lõppkokkuvõttes marginaalne.

Kui aga riskida nelja aasta peale ette ennustada, siis: kui ühinevad tõepoolest neli valda, siis Pärnumaa. Kui Varbla otsustab loobuda, siis… kah Pärnumaa.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Olen Ahtoga
Olen Ahtoga

nõus,jutt kokkuhoiust ja parematest spetsialistidest on must huumor,küll ei saa aru nendest kogukonna juhtidest,kes leiavad,et neil pole perspektiivi,et kaotame koolid ja vallad ära.Kas raha tuleb juurde,kui teenused ja juhtimine läheb inimesest kaugemale (Haapsalu küla kingsepa näol ongi see ühinemine must huumor),sest siis äkki jääb ühisvalla territooriumile mõni kingsep ja teenus on vallas olemas.Vaadata tuleks,kuidas midagi juurde tuua või paremaks teha,mitte kergekäeliselt taanduda

En.
En.

Ühinemise asemel võiks kasutada täpsemat nimetust ‘taandumine’. Kohalik võim taandub (kaugeneb) viimastest kohalikest elanikest, kes omakorda taanduvad maaelust – vahet pole, kas manalassemineku või jalgadega hääletamise läbi.

Ainult see pole täpselt teada, kes hüljatud maa üle võtab. Tõenäoliselt röövkapitalistid. Mida hõredam asustus ja kaugemal keskus, seda lihtsam ju saada lube turba, paekivi jms. kaevandamiseks, tuulikute püstitamiseks, jättes maha vaid rüüstatud maastiku.

tõuseb tuhast Lihula rajoon
tõuseb tuhast Lihula rajoon

Pärnu oblastis. Aga rajoone saab olema 33, sh Vändra; Mustvee, Lihula; VäikeMaarja rajoonid jne

tõuseb tuhast
tõuseb tuhast

LIHULA oblast, algab vastuvõtt parteikomitee soojadele kohtadele

j
j

Iseenesest on see mõte hea, raha hoitakse kokku ja teenuste kvaliteet tõuseb, on võimalik palgata paremaid spetsialiste. Sotsiaaltöötajad jäävad niikuinii endiste valdade järgi.

Ahto
Ahto

Ärge hakake jälle kokkuhoiust ja parematest spetsialistidest rääkima. See on vana huumor juba .

wpDiscuz