2

Andrus Ansip: Peame pingutama digitaalse ühisturu nimel

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Andrus Ansip 165Andrus Ansip. Foto: Urmas Lauri

Endine peaminister, Reformierakonna esinumber europarlamendi valimistel Andrus Ansip märkis, et Ukraina sündmused on kasvatanud ohtu Eesti julgeolekule, kuid sellest hoolimata oleme roheliste mehikeste eest hästi kaitstud.

Isamaa ja Res Publica Liit toonitab, et nende nimekirjas pole ühtki peibutusparti, Reformierakonna esinumber Andrus Ansip aga olevat part, sest kui saate europarlamenti, lähete sealt edasi hoopis eurovolinikuks.

See on küll väga kummaline käsitlus. Ma olen ju kandideerinud riigikogu valimistel ja öelnud väga selgelt, et soovin saada peaministriks, ja keegi pole mind seepärast pardiks nimetanud.

Eestis peetakse loomulikuks, et peaministril on ka riigikogu mandaat. Täpselt sama loomulikuks tuleb pidada Euroopa Parlamendi mandaadi olemasolu Euroopa Komisjoni liikmel. Kui osutun valituks, asun europarlamenti tööle.

Kui tõenäoseks peate, et saate eurovolinikuks?

Ennustamine on väga tänamatu töö. Praegu keskendun ma europarlamendi valimistele. Mis pärast juhtub, näitab aeg.

Kui suured on pinged Reformierakonnas pärast seda, kui võtsite valimisnimekirjas positsiooni number üks, mis oli reserveeritud Kaja Kallasele?

Ei ole meil erakonna valimisnimekirjas ühtegi positsiooni kellelegi reserveeritud.

Jah, minu kandideerimine sai teoks viimasel minutil. Enne seda ei olnud mul võimalik lasta neil valimistel ennast kandidaadina üles seada, sest peaministrid muudesse ametitesse ei kandideeri. Niipea kui peaminister ütleb, et soovib saada muud ametit, on ta öelnud, et enam peaministri ametit pidada ei taha, ning peaks sellest ametist kohe ka loobuma. Valitsuskriisi esilekutsumine ei olnud kindlasti minu eesmärk.

Üldkogu kinnitas Reformierakonna valimiste nimekirja. Ega siin väga palju midagi vaielda ole.

Mitu kohta Reformierakond valimistel saab?

Kui me ühe koha saame, on tavapärane, on hästi. Kui saame koguni kaks kohta, on väga hästi.

IRL soovitab valida europarlamendi suurte poliitiliste perekondade poolt. Liberaalid olevat pisikesed, neil pole europarlamendis mõju ning seega ei tasu ka Reformierakonna poolt hääletada.

Kui Eestis keegi ütleks, et valida tuleb ainult kõige suurema erakonna [Keskerakonna] poolt, siis inimesed ilmselt kahtleksid sellise üleskutse esitaja mõistuses.

Arvamuste paljusus on normiks Eestis ja kogu Euroopas. Ei ole millegagi garanteeritud, et see erakond, mis on praegu kõige suurema esindatusega [EPP, Euroopa Rahvapartei, kuhu kuulub ka IRL], on valimiste järelgi suurima esindatusega. Ka riigiti on traditsioonid erinevad, näiteks Taanis olid väga pikka aega just liberaalid peaministriparteiks. Ka Eestis on Reformierakond olnud valitsuses väga pikka aega, Hollandis on liberaalist peaminister.

Üleskutsele hääletada suurima poolt ei tasuks tähelepanu pöörata, või kui, siis tuleks äärmiselt kriitiliselt suhtuda selle üleskutse esitajasse.

Kui panna Ansip ja Savisaar kui liberaalid ühe pildi peale, ei ole ka päris korrektne?

Tegelikult on need europarlamendi fraktsioonid ju suhteliselt erinevad, seesmiselt kirjud.

Liberaalide fraktsioonis on küllalt parempoolse maailmavaate esindajaid ja seal on ka vasakule kalduvate parteide esindajaid. Sama võiks öelda EPP kohta. Hoopis kirjud on roheliste read, Ždanokast [Läti eurosaadik Tatjana Ždanoka] alates. Me ei oska teda roheliseks pidada, aga sellesse fraktsiooni ta kuulub.

Europarlamendi fraktsioonid ei ole nii monoliitsed, kui Eestist vaadates tunduda võib.

Olite üheksa aastat peaminister. Teil tuli teha kiireid otsuseid, kuid parlamenditöös on hoopis teine, palju aeglasem tempo. Kas olete selleks valmis?

Seadusloome protsess ei ole mulle võõras. Olen erakonna esimees olnud küllalt pikka aega ja ka peaministrina olen olnud osaline uute seaduste väljatöötamises. See temaatika ei ole mulle võõras.

Praegu on mul ka riigikogu töö kogemus. Mind on riigikokku valitud kokku neljal korral, kuid alates sellest, kui ma peaministri ametist tagasi astusin, on mul ka tegelik võimalus riigikogu tööst osa võtta.

Ma olen püüdnud sisse elada uude ametisse ja pean ütlema, et mulle meeldib see amet. Ilmselt olen ma riigikogus üks aktiivsemaid sõnavõtjaid olnud sellest ajast, kui riigikoguliikmeks sain.

Kuidas on Taavi Rõivas peaministrina hakkama saanud? Kas on toimunud suunamuutusi, mis Teie ajal polnud võimalikud?

Suunamuutusi on kindlasti olnud ja need on tingitud ka uuest koalitsioonist.

Mina ei ole osalenud ei koalitsioonikõnelustel ega neile eelnenud konsultatsioonidel. Ma ei pea heaks tavaks, kui ametist lahkuv või ametist lahkunud inimene hakkab kujundama tulevikukeskkonda ametisse asuvale inimesele. Igaüks langetagu oma otsused ise.

Minu arvates on Taavi Rõivas ja tema valitsus praegu väga kiiresti sisse elanud. Rahvusvaheline olukord on suhteliselt pingeline ja ma näen, et pingelistes oludes on Rõivase valitsus käitunud väga küpse valitsusena, mille üle on mul muidugi hea meel.

Mis on eurovalimiste põletavaim teema?

Kahtlemata on see julgeoleku teema. Ajakirjanduses on väidetud: europarlament ei tegele julgeolekuga, sellega tegelgu NATO.

Ma ei saa sellega nõustuda. Olen veendunud, et kui ligi 11 aastat tagasi referendumil hääletasime Euroopa Liiduga liitumise poolt, lähtusime eelkõige julgeoleku kaalutlustest.

Teame, et Euroopa Liit pole kaitseorganisatsioon, aga teame ka seda, et Euroopa Liit loodi, tagamaks rahu Euroopas.

Loomulikult mäletavad meie inimesed viimase sõja tagajärgi. Vene väed lahkusid Eestist alles 1994. aastal ja teame, mida tähendab ühele väikesele riigile, kui julgeolek pole garanteeritud.

Kui räägime julgeolekust, ei ole põhjust vastandada Euroopa Liitu ja NATOt. Praegu räägitakse Ukraina kontekstis, et NATO on resoluutselt tegutsenud, kuid Euroopa Liit on oma otsustes olnud liiga tagasihoidlik ja aeglane. Mõlemas ühenduses on ju ühed ja samad riigid, pole mõtet nende käitumisele eri hinnanguid anda.

Euroliidus tuleb arendada ühist turgu. Kaubad liiguvad, tööjõud liigub, aga teenuste vaba liikumisega veel nii ei ole. Peaksime pingutama, et Euroopa Liidus oleks digitaalne ühisturg. Eesti on selles valdkonnas edukas olnud. Digiallkirja kasutamine aitab meil kokku hoida umbes kaks protsenti SKTst. Sama suur võiks see osa olla ka Euroopa Liidus. Muide, see on ju sama suur summa, mille me panustame riigikaitsesse.

Julgeolek tähendab ka energiajulgeolekut (pikk ja põhjalik loeng Estlinki kaableist ning Eesti–Soome gaasijuhtmest). Kui need tehtud, saame öelda, et meie energiajulgeolek on tagatud.

Mõni aeg tagasi sõimati Eestit väikeseks kiuslikuks natsiriigiks, kellel on paranoia Venemaa suhtes. Praegu öeldakse, et oleme õiget juttu rääkinud. Kas Euroopa Liit peaks Venemaa suhtes resoluutsem olema?

Sanktsioone tuleb vaadata kui protsessi, mitte kui ühekordset akti. Eksivad need, kes väidavad, et sanktsioonidel pole olnud mingitki mõju. Jah, neil on õigus, et Venemaa pole oma agressiivset tegevust Ukrainas peatanud.

Möödunud nädalal avaldas Euroopa Keskpanga president Mario Draghi, et Venemaalt on lahkunud umbes 160 miljardit eurot kapitali ainuüksi sel aastal. See on väga suur kapitali väljavool ja kindlasti on oma roll ka juba rakendatud sanktsioonidel.

Kindlasti on Euroopa Liit valmis rakendama ka uusi sanktsioone, kui konflikt Ukrainas peaks veel pingelisemaks muutuma.

Olen üheksa aastat osalenud peaministrina Euroopa Ülemkogudel ja ma ei saa nõustuda lihtsustatud käsitlusega, mille järgi teised Euroopa Liidu riigid justkui ei osanud adekvaatselt Venemaad hinnata ja meie olime need oskajad.

Lääne–Euroopa suured riigid hindavad Venemaal toimuvat väga adekvaatselt. Võin kinnitada, et minu hinnangul on kõik arvestatavad suured riigid valmis rakendama sanktsioone, kui olukord peaks veelgi pingestuma.

Eestlased peavad meie tõsisemaks probleemiks…

(Ei lase küsimust lõpetada.) Olen päris kindel, et eestlasi huvitab kõige enam julgeolek. Võin viidata ka küsitluse andmeile, mille järgi tunneb 50 protsenti eestlastest, et Krimmis, Ukrainas toimuva tõttu on ka Eesti julgeolek suuremasse ohtu sattunud. Ohutunne on kõigil eestlastel selgelt olemas.

Kinnitan, et meil ei ole muretsemiseks rohkem põhjust kui kogu demokraatlikul maailmal, aga ei ole ka mingisugust alust väita, et võiksime olla muretud.

Eesti inimesed võivad kindlad olla, et meie riik on hästi kaitstud. Hästi kaitstud nii sõjalises mõttes kui ka laiemalt. Meile niisama lihtsalt rohelised mehikesed sisse ei astu, kontrollime piiril toimuvat.

Suurimaks probleemiks peavad eestlased hoopis hinnatõusu ja inflatsiooni, 38 protsenti küsitletuist on seda meelt.

Paraku käib see küllalt kauge mineviku kohta, sest praegu võime ohuks pidada deflatsiooni. Meil püsivad hinnad paigal ja teatavasti on Euroopa Keskpanga soovitus kaks protsenti inflatsiooni aastas. Praegu on terve Euroopa Liit oma inflatsiooniga, hinnatõusuga allpool seda kaht protsenti.

Ilmselt oli see küsitluse toimumise ajal ka probleemiks, oli ju alles hiljaaegu periood, kus Eesti inflatsioon oli Euroopa kõrgeim.

Kas see on probleem, et majanduskasv on aeglustunud?

Majanduskasvu aeglustumine on mõneti ootuspärane, sest see, mis on Ukrainas ja Venemaal toimunud, avaldab kindlasti mõju investeerimisjulgusele. Majanduslangus aga on teravas kontrastis maksulaekumistega.

Olud on aprillist ka muutunud, tööpuudus on jälle vähenemas. Jah, aga selle aasta esimese nelja kuu maksulaekumised on olnud viimase kümne aasta kõige paremad. 30,9 protsenti aastaks kavandatust on riigikassasse juba laekunud ja see on vastuolus majanduskasvu näitajaga. Teades, et ka inflatsioon on peaaegu olematu, on küllalt raske seletada ülihead maksulaekumist negatiivse majanduskasvu taustal.

Millal taastatakse Haapsalu raudtee?

(Kümme minutit Rail Balticust ja raudtee olulisusest laiemalt)

Aprillis vedas Elron 50 protsenti rohkem reisijaid kui aasta tagasi. See on väga märkimisväärne reisijatevoo kasv. Kaubaveo maht aga väheneb, seega peab reisijatevedu katma suurema osa raudteetaristu korrashoiust. Kui inimestel rongiga sõitmine selles tempos jätkub, siis ma küll ei välista, et see omal ajal üles kistud raudtee Haapsallu uuesti taastatakse. See pole aga kiire projekt.

Valija võib olla ettearvamatu. Mis saab, kui Teid europarlamenti ei valita?

Siis ma jätkan riigikogu liikmena. Vahetult pärast peaministriametist tagasi astumist töökoormus vähenes, päevad ei ole enam nii pingelised, kus iga 15 minutit oli programmeeritud. Õhtuid, mil ma olen Toompealt lahkunud kell kolmveerand üksteist õhtul, on juba mitu olnud. Jah, ma olen rakendust leidnud.

Vahetult pärast peaministriametist tagasiastumist tundsin puudust infovoost, milles ma peaministrina olin. Kindlasti ei ole riigikoguliikmel tarvis kõike teada, mida peaministrina teadsin. Aga enesekindlus kannatas ja seetõttu palusin end tagasi lülitada infovoogu, milles olin peaministrina. Nüüd on enesetunne märksa parem.

Ei ole nii, et peaminister peab ametile rohkem pühenduma kui ajakirjanik. See oleneb ikka ametipidajast ja tema südametunnistusest, kui palju ta endast tahab anda. Ilmselt kuulun mina nende hulka, kes üritab iga tööd põhjalikult ja hästi teha.


Roosade prillidega tulnukas

Minu käest on korduvalt küsitud, milline oli minu peaministriks oleku kõige raskem aeg, et kas see oli pronksiöö. Ega ta kerge olnud, aga tegelikult oli kõige raskem 2007. aasta lõpp ja 2008. aasta. Kõik hakkasid rääkima, et Eesti majandus on kriisis, tuleb kasutusele võtta reservid. Ütlesin „ei!”. Öeldi, et ainult peaminister ei näe, ta on kas pime või roosade prillidega tulnukas. Tookord ütlesin, et „kui see on kriis, siis selles me elada tahaksimegi!. 6,5 miljardit krooni jääb aastas üle!”

Kui võtnuksime reservid kasutusele, oleks ülekuumenenud majandus veelgi kuumenenud. See oleks olnud totter ja kuritegelik.

Leedus nõuti sama — toonane peaminister ei saanud „ei” öelda, sest neil olid parlamendivalimised ning on ju teada, et rahvas ei vali pimedaid või roosade prillidega tulnukaid. Leedus võeti reservid kasutusele, kuid korraga olid nad sügavas kriisis. Ühe aasta eelarve matsid ära, kuid lapsed ja lapselapsed peavad seda maksma. Jah, see kriisiaeg oli valus.

Rahval on vahetevahel kasulikum pidada ametis jäärapäist, pimedat ja roosade prillidega tulnukat ning rahvale pole üldse kasulik, kui nende peaminister on kui vedel sült, mis on valmis iga anuma kuju võtma.

Andrus Ansip kohtumisel valijatega Haapsalus 12. mail.


Andrus Ansip

  • Sündinud 1. oktoobril 1956 Tartus
  • Perekonnaseis: abielus, kolm tütart
  • Haridus: 1979 Tartu ülikool, orgaanilise keemia eriala; 1974 Tartu 5. keskkool
  • Töö: EKP Tartu rajoonikomitee tööstusosakonna instruktor, orgosakonna juhataja 1986–1988
  • Tartu Kommertspanga pankrotihaldur 1994–1998
  • Tartu linnapea 1998–2004
  • Majandusminister Res Publica, Reformierakonna ja Rahvaliidu koalitsioonivalitsuses 2004–2005
  • Peaminister 2005–2014
  • Riigikogu liige 2014–
  • Erakond: Reformierakond 1994–
  • Huvialad: suusatamine, jalgrattasport
NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
seb+sama
seb+sama

Mõttetu mees,ei viitsigi seda pingutamisse süveneda.

aleks
aleks

Kõik Haapsalu kommunistid valima, nagu 1 mees!

wpDiscuz