Seagripp nõudis Läänemaal vähemalt kaks inimelu

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Epidemioloog Lea Kiis. Foto: Arvo Tarmula

Epiemioloog Lea Kiisi kabineti kahes külmikus on lastele mõeldud tasuta vaktsiinid, gripivaktsiini peab igaüks ise apteegist välja ostma. Foto: Arvo Tarmula

Eesti kuue suure haigla andmeil on tänavusel gripihooajal grippi surnud 20 inimest, enamikus üle 50 aasta vanad.

Kui palju neist oli läänlasi, selle kohta andmed puuduvad, sest maakonniti arvestust ei peeta. Lääne Elule teadaolevalt on seagrippi surnud vähemalt kaks läänlast.

Läänemaa perearstid ei tee laboriuuringuid

Selle aasta kolme esimese kuuga on Läänemaal olnud 17 gripijuhtu, sh üks gripijuhtum on leidnud laboris kinnituse, ütles terviseameti Haapsalu esinduse epidemioloog Lea Kiis.

Neid andmeid ei saa aga väga tõsiselt võtta. Terviseameti epidemioloogianõuniku Kuulo Kutsari sõnul võtavad perearstid harva proove, et saada laboratoorne kinnitus, kas tegemist on gripi või muu ülemiste hingamisteede haigusega.

Jutt üksi peab harva paika, ütles Kutsar. Kas keegi põeb grippi, saab kinnitada vaid laboriuuring.

„Perearst, kes ei ole analüüsi teinud, ajab udujuttu,” sõnas Kutsar. „Analüüs on väga soovitatav, eriti kui haige on vanem või väikelaps.”

„Juttu, et laboriuuringuiks ei ole raha, ärgu rääkigu,” ütles Kutsar.

Läänemaa arstide ühenduse esimees perearst Andri Meriloo selgitas, et perearstid kasutavad gripi diagnoosimisel kiirtesti, mis annab vastuse 5 minuti jooksul.

Viroloogialaborit Läänemaal ei ole, põhjalikuks analüüsiks tuleb proov saata Tallinna.

Meriloo märkis, et proove saab Tallinna saata kolm korda nädalas, aga viirus ei säili nii kaua ja vastused tulevad negatiivsed. Pealegi peaks proovi võtma haiguse esimesel kolmel päeval, aga tavaliselt tulevad inimesed arsti juurde alles neljandal–viiendal päeval, lisas Meriloo.

„Otsustada on vaja kiiresti, aga kui saame nädala pärast eitava vastuse, ei päästa see,” ütles Meriloo.

Gripihooaeg on peaaegu lõppenud

Gripp tabab kõige rängemalt vanemaealisi, kes ei ole vaktsineeritud ja kel on mõni krooniline haigus.

„Kui põhihaigusele lisandub gripp, võibki asi kurvalt lõppeda,” ütles Kutsar. „Gripp teeb kroonilised protsessid ägedaks ja organism ei pea vastu.”

Selleks hooajaks on gripp peaaegu vaibunud. Tänavune hooaeg oli Kutsari sõnul tavaline. Kuigi gripivaktsiin on üks odavamaid, on Eesti elanikud väga loiud end gripi vastu vaktsineerima, nentis Kiis.

Gripp murrab vanureid

  • Sel gripihooajal on gripi tõttu hospitaliseeritud 248 inimest, neist 70% olid täiskasvanud ja vanemaealised patsiendid.
  • Intensiivravi vajas 54 inimest vanuses 28–88 aastat (kuue suure haigla andmed).
  • Intensiivravi vajanuist oli üle 65aastasi 55,5%, 50–65–aastasi oli 31,5%. Kaasuvaid haigusi oli 93 protsendil inimestest.
  • Hooaja algusest on kuue haigla andmeil surnud 20 inimest vanuses 28–86, kõik nad kuulusid riskirühma.

Allikas: terviseamet

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments