Senine soe talv on jätnud talivilja kahjuta.
Keskkonnasõbraliku teravilja kasvataja Einar Pärnpuu sõnul on vili natuke üle kasvanud, aga muretsemisest pole kasu.
“Ennegi on selline olnud, oleneb, kui paks lumi peale tuleb,” ütles teine teraviljakasvataja Arvo Ninn. Talvitumine on talviljasaagi kõige suurem mõjutegur.
Praegune õhuke lumi saagile ohtu ei kujuta. Läänemaa põllumajandusnõuandla taimekasvatuse konsulent Targo Pikkmets kinnitas, et kõige halvem variant on täiesti sula maa paksu lume all, kui taim jääb ummuksisse ega saa õhku ja haudub kevadeks ära.
Pärnpuu hinnangul oleks taliviljale kõige parem see, kui maa saaks külma ja siis sajaks lumi peale.
“Kõik oleneb vanajumalast, pooled osakud on tema käes,” rääkis Pärnpuu, kes võrdles intensiivpõllumajandust mängupõrguga.
Viis aastat tagasi külmutaski lumeta pakane kogu talinisu ära. “Kõige traagilisem pilt, midagi ei jäänud alles,” kirjeldas Arvo Ninn juhtunut.
Läänemaal kasvatatakse taliviljast peamiselt nisu, rukist ja rüpsi. Kaks möödunud talve pole Ninni hinnangul olnud kõige kehvemad.
Keskmisest paremaks peab Ninn üht talve, kui esimene lumi tuli maha just jaanuaris. “Mõjus viljale hästi,” kinnitas Ninn.
