Läänlasest Ajalooarhiivi arhivaar Kalev Jaago avastas rootsiaegselt dokumendilt Eesti seni vanima teadaoleva peremärgi.
Seni vanim teadaolev talupoja peremärk on 1662. aastast pärineval Hiiumaa talupoeg Urban Jöransohni kaebusel opman Ewolt Hinni vastu seoses vägivallaga (EAA.1.2.323, lehed 75-75p).
Ajaloolase Sirje Pallo 2006. aastal koostatud raamatus „Eesti peremärgid“ on Paul Aristele toetudes vanimad peremärgid dateeritud 1689. aastaga ja ka need on pärit Hiiumaalt.
Rootsi ajast on teada veelgi peremärkide kasutamist Pühalepa, Kohtla talupoegade ja Vormsi talupoegade supliikides ehk palvekirjades. Kui Kihnu kodu-uurija Theodor Saar on arvanud, et 1689.a. peremärkide kasutamise puhul on tegemist erandjuhtudega, sest harilikult kasutati allkirjana risti (Pallo, lk 17), siis rootsiaegsete supliikide uurimisel on selgunud, Rootsi ajal kirjutasid talupojad enamikel juhtudel neile alla nime või siis peremärgi.
Kalev Jaago lisas, et näiteks linnaelanike peremärke on Eestis teada juba keskajast.
Supliigid on juriidilise sisuga palvekirjad. “Enamasti on teemaks võlad ja piiritülid, aga on ka kaevatud näiteks nõidade peale,” selgitas Kalev Jaago, kes on kaks viimast aastat tegelenud Rootsi ajal Eestimaa kubernerile saadetud supliikide pealkirjade sisestamisega arhiivide infosüsteemi.
Seda põnevat ainest on käsitlenud väga vähesed uurijad, sest kõikvõimalikel teemadel kirjutatud palvekirjad on ülimahukates säilikutes, kandes tavakasutajale mittemidagiütlevat pealkirja Supliigid“. Nüüd on Kalev Jaago koostanud igale supliigile eraldi pealkirja, mis muudab uurijatele huvipakkuva teema leidmise tunduvalt lihtsamaks.
Supliikide pealkirjade sisestamisega on jõutud 1669. aastasse ja töö käigus on avastatud mitmeid fakte, mis senistes ajalookäsitlustes teadmata. Üks nendest oli ka Eesti seni vanima peremärgi avastamine.
Kalev Jaago ütles, et kõik Läänemaad puudutavad supliigid on tal läbi töötatud ja nende kohta ilmus Läänemaa muuseumi toimetistes XV ka kokkuvõttev artikkel.