9

Heino Tamm: Adraseadmise aeg läheneb

Riina Tobias

Riina Tobias

riina.tobias@gmail.com

Haapsalu linna kommunaalmajandust juhtinud ja volikogu liige olnud Heino Tamm leiab, et praegune linnavõim ei kaasa piisavalt avalikkust ja toetub liialt iseenese tarkusele.

Hea valitsemise põhimõte kujutab endast kodanike ja huvigruppide kaasamist. Ka kohalik omavalitsus peaks pidama kogukonna kaasamist enesestmõistetavaks, sest see muudab valitsemise läbipaistvamaks ja kodanikele mõistetavamaks. See aga suurendab usaldust omavalitsuse vastu.

Soome poliitik Ville Niinistö on öelnud: „Avatud diskussioon on parim vastane halbadele otsustele.”

Linna valitsemine seisab liiga kitsal alusel

Haapsalu linnavolikogu 21 liiget osalevad volikogu töös nii, nagu igaühe haritus ja erialased teadmised lubavad. Kas need on aga piisavad, et teha linna ja linlaste kohta õiglasi otsuseid?

Volikogu töö korraldamiseks moodustab volikogu alalisi komisjone. Paraku koosnevad Haapsalu linnavolikogu moodustatud komisjonid ainult linnavolinikest. Samas on seadusandja arvestanud kohaliku demokraatia laienemise võimalusega ja määranud kindlaks vaid ühe kohustusliku tingimuse — volikogu komisjonide esimehed ja aseesimehed peavad olema volikogu liikmed.

Kui Haapsalus on volikogu alalistes komisjonides 3–5 liiget, siis meie volikoguga sama suurusjärguga linnades (Paide, Keila, Viljandi, Kuressaare jt) on komisjonid 9—13–liikmelised. See tähendab, et seal on otsustamisse kaasatud kompetentseid, oma eriala tõeliselt tundvaid spetsialiste.

Haapsalus tuleks järgida samasugust printsiipi, nagu on põhiseaduses — et igaühel oleks võimalus osaleda linna juhtimises ja igaühe professionaalsed või erialased oskused–teadmised oleksid omavalitsuse huvides kõige paremini rakendatud.

Ka linnavalitsuse juhtorganisse — linnavalitsuse koosseisu — on eelnimetatud linnad kaasanud tippjuhte–spetsialiste väljastpoolt linnavalitsust. Sellega suureneb linnavalitsuse kompetentsus ja otsustusvõimekus.

Arvan, et linnavalitsuse palgal ei peaks aasta ringi olema jõuluvana, kui seesugust teenust saab sisse osta.

Linnavalitsuse töö, alustades linnapeast ja tema asetäitjaist ning minnes osakondadeni välja, on meeskonnatöö. See on nagu sümfooniaorkester, mis peab hääles olema ja hästi mängima.

Linnavalitsus ei ole asi iseeneses, vaid linlaste teenistuses institutsioon, mis tähendab, et ta peaks kulutama võimalikult vähe raha linna juhtimisele ja panustama rohkem linlastele pakutavaisse teenustesse.

Kõigis oma tegemistes peab linn lähtuma, et ta ei saa kulutada rohkem, kui rahakott võimaldab. Linn majandab end samade kriteeriumide järgi nagu iga mõistlik pere või ettevõte.

Linnavalitsuse ja linlaste koostöö peab paranema

Uus (või ehk ka vana) linnapea peab tõsiselt mõtlema linnavalitsuse struktuuri üle, mismoodi ja kellega järgmised neli aastat linna tegusalt valitseda. Tähtis on parandada linnavalitsuse ja –elanike koostööd, panustada teadmistel põhinevasse ja tulevikku vaatavasse arengusse.

Tulevasel linnavõimul peab olema selge pilt, kuhu areneda, milliste valdkondadega peaks eeliskorras tegelema ja kuidas seda kõike kodanikekeskselt korraldada. Et pääseda JOKK–planeerimise ja näilise kaasamise nõiaringist, on vaja konstruktiivset ja hoopis teistpidist lähenemist.

Kui tulevane linnavalitsus on huvitatud oma elanikkonnale heal tasemel teenuse pakkumisest ja laiemas mõttes kogu elukeskkonna parandamisest, peab ta võtma oma prioriteediks ettevõtluse, eeskätt just väikeettevõtluse arendamise. Omavalitsuse muud tuluallikad ei taga piisavat arengut ega loo töökohti.

Linna arengut ei saa suunata huvigrupp või sõpruskond

Haapsalu linnavolikogu praegune koosseis ei andnud endale päris aru, kui kinnitas linna 2012–2020 arengukava.

Olen ekslinnapea Ingrid Daniloviga ühte meelt, et too dokument on nõrk ja koostatud pelgalt paberi pärast, lähtudes kohustusest võtta volikogus vastu seesuguse nimega akt. Arvan, et paljud linnavolinikud ei tea, milline peab olema üks õige linna arengukava olema. Arengukava koostajad oleksid pidanud teadma, et see ei ole linnavalitsuse töödokument, vaid kogu linna arengut suunav akt.

Haapsalu arengute suunatud juhtimine nõuab muudatusi kogu senises planeerimistöös. Strateegilise planeerimise nurgakivi on teha õigeid asju õigel ajal, õiges mahus, õiges järjekorras, õiges kohas. Nõukogudeaegsest mõtlemisest pärit formaalsete, vaid riiulile tolmuma mõeldud arengukavade aeg on läbi. Nende asemele peavad astuma projekti– ja eesmärgikesksed arengukavad.

Riigi, regiooni ja linnakodanike esitatavate nõudmiste täitmine eeldab Haapsalu linnavalitsuselt laiahaardelist visiooni ja strateegilist plaani, millega kaasnevad sotsiaalsed, majanduslikud, infrastruktuuri– ja keskkonnaalased tegevuskavad. See omakorda eeldab linna arengu edutegurite maksimaalset väljamängimist, sest raha, nagu ikka, napib.

Arengukava koostajad annavad eessõnas teada, et arengukava töögruppi oli kaasatud ainult linnavalitsuse vastutavaid töötajaid. Tekib küsimus: kui seaduse tasandil on öeldud, et omavalitsuse arengukava koostamisse tuleb kaasata avalikkust, siis miks seda kohustust eirati?

Argentina majandusteadlane ja peamisi eksperte maailmas vaesuse vastu võitlemise alal Bernardo Kliksberg (s 1940) hoiatab, et „kuulsa eliidi” kaasamine pärsib laia avalikkuse huvi. Üksnes valitute kaasamine tekitab ületamatu lõhe kogukonna liikmete ja nende vahel, kes vastutavad kaasamise eest.

Demokraatia põhitõdedest lähtuvalt annab mitmesuguste sidusrühmade kaasamine omavalitsuse arengukava koostamisse ülevaatliku pildi vajadustest, mida kohaliku omavalitsuse ametnikud ise näha ei suuda. Seejuures on sidusrühmadega arvestamises ka riske, sest arengukava koostajad peavad tegema kompromisse, kui tahavad arvestada vastandlike huvidega sidusrühmade vajadusi. Tähtis on aga, et kõigile on tagatud võrdsed võimalused.

Võimule pürgijad võiksid edaspidi pigem panustada elanike sellele poolele, kes valimistel ei käi, kui kakelda juba kord jagatud poole ümberjagamise pärast. See tähendab aga pildil olemist mitte ainult valimiste ajal, vaid vajalikke ja nähtavaid tegusid aasta kõigil päevadel.

Heino Tamm,
Haapsalu linnakodanik

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Kah vaikiv!
Kah vaikiv!
Vaikivad, sest selles segapudrus, kus kõik on kõigiga seotud ja teeneid võlgu, on mõistlikum ära kolida kui sõna võtta. Isegi volikogu esimees käib meid Tallinnast väisamas ja nii kaua kuni Riigikogu hääled meilt kätte on saanud. Istumegi siis siin. Need, kes jäänud ja kel mehed Soomes tööl. Mingi hetk viivad nad meid siit kaasa. Või loovad uued pered ja jätavad meid rahata ja meil tuleb Tallinna poole liikuda, et lastega ellu jääda.:( Ja selle aja peale kui rong sõitma hakkab, saab siia sellega vaid turiste tuua, kes tühjust ja lagunevaid maju nautida soovivad. Kas 10 000 elanikku ikka vajavad rongi… Loe rohkem »
porovoz
porovoz

nas v kommunism vedjot, vsja strana etim gorditsa, …………………………

linnakoddanik
linnakoddanik

Sukles tahab oma kuldses puuris, mille kesk tema ümber meisterdanud on, üksi valitseda ja Karilaid muliseb siin vaid nii kaua kui riigikokku saab. Au keskile, kes on ustavaid jüngreid ripakile ei jäta. Võtame näiteks Märt Maiste, kes juhib volikogu kultuurikomisjoni. Küsige temalt midagi linna kultuuripoliitika kohta? Mis on see töökoht, mille erakond talle truuduse eest annab? Haapsalu-Läänemaa kombinaatmuuseumi majandusdirektor…. Nii võib jätkata veel kaua. Ikka õudselt mäda on see Haapsalu linna juhtimine. Väga paljud näevad ja teavad, aga kõik vaikivad. Küsigem, miks kõik vaikivad?

kodanikule
kodanikule

Sellepärast vaikivad et nii on orjale kombeks ja nii on orjale õpetataud. Ori peab ootama valimisis et uus orjapidaja valida ja kõik jätkub endist viisi ja juudapojad on võimul edasi. ka orja ennast ei saa võimule lasta sest ta suudab kopeerida vaid orjapidaja tegevusi. Aga mis oleks lahendus selle kohapeal on suu vett täis.

Masendav!
Masendav!
Arengust on saanud taandareng. Aastakümneid on sõidetud töötegijate seljas. Jagatud katteta lubadusi, et kannatage, tehke kõvasti tööd ja sööge kartulikoori, kohe jõuame viie rikkama hulka… Need, kes tüüri juures, jõudsidki. Vaadake uhkeid autosid tänaval ja poodides ringisõitvaid ülekoormatud toidukärusid! Mina ja minu tutvusringkond seda endale lubada ei saa. Rahvas lahkub, sest mujal on parem. Mujal hoolitakse, siin mitte. Riigiisad ja paljud tööandjad näitavad ikka veel näpuga töötegija peale ja kisavad, et inimesed ei taha tööd teha, laisad ja lohakad… Ja mingu minema, kohe tulevad kaugusest kõigega leppivad üliodavad tööliste hordid… Rahvas on tüdinenud, masenduses. Ülemused täidavad oma taskuid, ostavad üha… Loe rohkem »
Vihatud penskar
Vihatud penskar

“Nali” postimehest, ehk Eesti tegelikkusest!
Sõidab tuliuue väga kalli autoga eduka firma omanik büroo ukse ette. Aknal vaatamas alluvad. Tuleb omanik büroosse kõik alluvad kiitmas ja imetlemas omaniku kallist autot.
Omanik vastamas, kui te kõik veel aasta aega KÕVASTI-KÕVASTI tööd teete siis ostan järgmine aasta veel vingema ja kallima auto.

võta üks ja viska teist
võta üks ja viska teist
Noo niisugust silmakirjalikkust annab ikka kirja panna. Luige Larryga paras paar. Tema enda erakonnakaaslased ei tea siin kaasamisest midagi. Seega võiks nende kurssiviimisega pihta hakata. Kui väita et Nõukogudeaegsest mõtlemisest pärit formaalsete, vaid riiulile tolmuma mõeldud arengukavade aeg on läbi. Nende asemele peavad astuma projekti– ja eesmärgikesksed arengukavad. Siis tekkib küsimus palju neid riiulite arengukavu IRLi linnapeakanditaat seal maaviletsuses valmis treinud on ? Sama lugu on IRLile kulpi lööva LAKi ja EASiga. Areng ju puudub KRT võtaks. Inimesed lähevad siit minema.Noo niisugust silmakirjalikkust annab ikka kirja panna. Tema enda erakonnakaaslased ei tea siin kaasamisest midagi. Seega võiks nende kurssiviimisega pihta… Loe rohkem »
kingasaanu
kingasaanu

kae kes suu lahti tegi ja pastoiks on hakanud

kaasamõtleja
kaasamõtleja

Olen Tammega päri. Kaasamisest ning arvamuse ärakuulamisest siin linnas hoidutakse. Lisaks arengukavale vaadakem tagasi, kuidas ühendati koole. Talvel ühes arvamusloos kirjutati, kuidas meil koole ühendati. Paras spektaakel omaette. Linnajuhtimine pole mingi kähkukas – salaja, kiiresti ning isekeskis. Sukles lubas 2009. a linnavalitsuse “suletud uksed” inimestele avada. Tema juhtimine on näidanud, et need “suletud uksed” on nüüdseks suisa betoneeritud.

wpDiscuz