Eesti õiguse järgi on erakond kodanikualgatuslik poliitiline mittetulundusühing (MTÜ), kelle eesmärgiks on oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine ning riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamine. Seega on aus ja elav konkurents erakondade sees ja vahel väga oluline. Palume arutelupäeval osalejatel arutada ja hinnata, kas järgmised Rahvakogus väljapakutud ideed aitaksid selle parandamisele kaasa.
1. Erakonna asutamiseks nõutava liikmete arvu vähendamine
Kui teisi mittetulundusühinguid saab Eestis asutada vähemalt kahe liikme olemasolul, siis erakonna asutamiseks nõutav liikmete arv oli meil kuni 1995. aastani 200, pärast seda on see olnud 1000. Selle seadusemuudatuse eesmärgiks oli korrastada toonast erakonnamaastikku: kui 1995. aasta algul oli Eestis registreeritud 30 erakonda, siis praegu on neid üheksa. Uute erakondadena on Eestis viimase ligi 20 aasta jooksul vähemalt tuhande liikmeni jõudnud vaid kolm (Kristlik Rahvapartei 1998, Res Publica 2002 ja Eestimaa Rohelised 2006).
KÜSIMUS: millist varianti pooldad?
1. Jätta kehtima praegune kord, kus erakonna asutamiseks on vaja 1000 liiget.
2. Lubada erakond asutada 200 liikmega, nagu enne 1995. aastat.
3. Lubada erakond asutada kahe liikmega, nagu ülejäänud mittetulundusühingute puhul.
Milliseid tagajärgi muudatus endaga tõenäoliselt kaasa tooks?
• Kasvaks registreeritud erakondade arv ja Riigikogu valimistel osalevate nimekirjade arv (kuna praeguste seaduste kohaselt võivad Riigikogu valimistel nimekirja välja panna vaid erakonnad), seega suureneks erakondade konkurents ning valijate valikuvõimalused.
• Võib tekkida rohkem väikeseid, spetsiifilisi huvigruppe esindavaid erakondi.
• Väheneb vajadus kaasata erakonda passiivseid liikmeid lihtsalt „kohatäiteks“.
2. Poliitilisereklaami mahu piiramine
Erakondade üheks suurimaks kuluallikaks on valimiskampaaniad, nendes omakorda on peamiseks kululiigiks poliitiline reklaam. Valimiskampaaniate kulud on Eestis järjepidevalt kasvanud, erandiks 2011. aasta Riigikogu valimised, mille kampaaniakulud olid peaaegu poole väiksemad kui 2007. aasta valimistel (kokku 4,1 miljonit eurot).
Eesti senine kogemus näitab seost valimiskampaania maksumuse ja valimistel saadud parlamendikohtade vahel. 2005. aastast kehtib Eestis poliitilise välireklaami keeld aktiivse valimiskampaania perioodil 40 päeva enne valimisi (lisaks on igasugune valimisagitatsioon keelatud valimispäeval ning hääletusruumis ja ruumides, mille kaudu valija siseneb hääletusruumi).
KÜSIMUS: millist varianti pooldad?
1. Jätta kehtima praegune reklaamipiirangute kord.
2. Loobuda praegustest piirangutest poliitilisele välireklaamile.
3. Kehtestada ülempiir poliitilise reklaami kulule.
4. Kehtestada ülempiir poliitilise reklaami mahtudele (näiteks välireklaamide mõõdud ja kohad, tele- ja raadioreklaamide pikkused ja eetrisoleku ajad vms).
Milliseid tagajärgi muudatus endaga tõenäoliselt kaasa tooks?
* Reklaamipiirangud võivad luua võrdsemad tingimused oma sõnumitega silma paista ka väiksemate rahaliste võimalustega nimekirjadele ja kandidaatidele, väheneb Riigikokku kuuluvate ja riigieelarvest rahastatavate erakondade konkurentsieelis.
* Piirangud võivad suunata erakondi otsima sisulisemaid ja säästlikumaid viise oma ideede esitamiseks ja valijatega suhtlemiseks (näiteks panema reklaami asemel rohkem rõhku debattidele, kohtumistele valijatega jne).
* Kuna poliitilist reklaami on raske defineerida, võivad piirangud ärgitada otsima võimalusi nendest mööda hiilida, näiteks kasutades kampaania- teks riigi või kohaliku omavalitsuse, mõne MTÜ vms vahendeid.
* Vähem valimisreklaami võib tähendada ka valija- te vähemat informeeritust valimiste toimumisest ja kandideerijatest ning seetõttu väiksemat valimisaktiivsust ja kursisolekut ühiskonnas oluliste teemadega.
3. Kautsjoninõuete vähendamine
Praegu tuleb Riigikogu valimistel nii erakonna ni- mekirja kuuluva kui ka üksikkandidaadi registreeri- miseks maksta kautsjon, mille suurus on kaks palga alammäära (praeguse seisuga oleks see 2 x 320 = 640 eurot). Kautsjon tagastatakse, kui kandidaat osutus valituks, sai valimisringkonnas vähemalt poole liht- kvoodi ulatuses hääli või kui erakond ületas 5% va- limiskünnise.
Küsimus: millist varianti pooldad?
1. Jätta kautsjonisüsteem alles praegusel kujul.
2. Vähendada kautsjoni suurust poole võrra.
3. Võimaldada kautsjon asendada teatud hulga toetusallkirjade kogumisega.
Milliseid tagajärgi muutus endaga tõenäoliselt kaasa tooks?
* Kandideerimine muutub odavamaks ja seega enamatele kättesaadavaks.
* Väiksemate rahaliste võimalustega erakonnad saavad välja panna pikemaid nimekirju.
* Suureneb kandidaatide arv, sh nende, kes ei võta kandideerimist tõsiselt.
* Ühest küljest suureneb valija valikuvõimalus, tei- salt muutub keerulisemaks orienteerumine nime- kirjade ja kandidaatide vahel ning informeeritud valiku tegemine.
4. Valimiskünnise langetamine
Riigikokku jõudmiseks peab erakond praegu kogu- ma üle Eesti vähemalt 5% häältest. Kui 1999–2007 toimunud Riigikogu valimistel on selle piiri ületanud 6-7 erakonda, siis 2011. aasta valimistel oli neid neli. Künnise taha jäänud nimekirjade poolt anti 2011. aastal kokku üle 44 000 hääle (u 8% kõigist häältest), mis on üle poole rohkem kui kahtedel eelmistel valimistel. Kõige lähemal oli 2011. aastal valimiskünnisele roheliste erakond, kes kogus 3,8% häältest, järgnes Rahvaliit 2,1%ga.
Küsimus: millist varianti pooldad?
1. Jätkata praeguse, 5% valimiskünnisega.
2. Langetada valimiskünnis 3%le.
Milliseid tagajärgi muutus endaga tõenäoliselt kaasa tooks?
* Riigikokku võib jõuda rohkem väikeparteisid, kes esindavad väiksemate, spetsiifilisemate ühiskonnagruppide huve.
* Väheneb n-ö kaotsi läinud häälte hulk.
* Suureneb erinevate valitsuskoalitsioonide võimalus, mis omakorda võib tähendada sagedasemaid valitsusevahetusi ning Riigikogu killustumist.
* Kõrgem künnis soodustab erakondade koostööd (väiksemad ühinevad suurematega), madalam individualismi.