Nelja valla ühinemislepingu toorik läks volikogude kätte
Kui kõik läheb plaanipäraselt, kogunevad 7. märtsil Taeblasse nelja valla volikogud, et otsustada, kas ühinemisleping sobib kõigile ja kõlbab panna avalikule arutelule.
Ühendvald, mille nimeks on praegu pakutud Põhja–Läänemaa, hõlmab rohkem kui veerandi ehk 26,5% Läänemaast. Elanikke on ühendvallas 4700. See teeb rahvaloendusel üle loetud 25 000 läänlasest 19%.
On kokku lepitud, et ühinenud volikogus on 19 kohta ja et vallakeskus tuleb Taebla vallamajja. Teistesse vallamajadesse jäävad teeninduspunktid.
Vallavalitsus on kavandatud 7–9liikmeline, seal on ka igast vallast üks esindaja.
Kui praegu on neljas omavalitsuses 31 töötajat, siis uues on töökohti kavandatud 26.
Lugu saab lugeda siit.
Haapsalu veekeskus sai linna omaks
Reedel jäid Haapsalu veekeskuses kõik trennid ära, sest ujula pidas 10. sünnipäeva ja oli lahti südaööni.
Eile, 1. märtsil sai Haapsalu linn lahti ka veekeskuse rentniku seisusest, sest ostis laenu abiga veekeskuse välja. Tehing vormistatid neljapäeval notari juures linna ja veekeskuse nüüd juba endise omaniku OU Niidupapi vahel.
Laenu veekeskuse väljaostmiseks võttis Haapsalu Spordibaasid — 1,1 miljonit eurot 15 aastaks ehk 2028. aastani. Laenust läheb ligi 900 000 eurot keskuse väljaostuks, ülejäänu on mõeldud remondiks.
„Juunis tuleb üldsanitaarremont ja midagi tahaks katusega ette võtta,” selgitas Haapsalu Spordibaaside juhataja Tarmo Tuisk.
Kui veekeskust 10 aastat tagasi ehitama hakati, tegi linn ehitajaga leppe, et maksab 10 aastat renti ja pärast seda võib veekeskuse välja osta. Linnal endal ei olnud tol ajal võimu uut laenu võtta.
Haapsallased panevad ise rööpad maha
Laupäeval kell 12 tõmbavad raudtee toetajad töökindad kätte, et panna maha sada meetrit rööpaid ja –liipreid.
Ettevõtmise algataja Aita Mölder ütles, et tegemist on perfomance’iga — pärast võetakse kuuemeetrised raudrööpad ja puust liiprid jaama juurest uuesti üles.
Möldri sõnul vormus tal mõte ise rongiühenduse taastamiseks „käed külge panna” raudteed toetavate kleebiste jagamisel.
Saarte Liinid taastab Rohuküla sadama kaubakai
Aktsiaselts Saarte Liinid investeerib Rohuküla sadamasse uue biopuhasti paigaldamisse ja kaubakai rekonstrueerimisse 1,7 miljonit eurot.
Uus reovee biopuhasti asendab vana, mis ei tööta enam hästi, ütles Rohuküla sadama direktor Riho Sõrmus. Biopuhastit kasutatakse peamiselt reisilaevadel, aga vähem ka kaubalaevadel tekkiva reovee puhastamiseks.
Rohuküla sadama kaubasillale ehk kaile nr 1 ehitatakse metallsulundiga sein, tõstetakse kai kõrgust vähemalt meetri võrra, kaetakse kai asfaltbetooniga ja pannakse maasse uued kommunikatsioonid — elektrikaablid, veetorud ja sideliinid, loetles Sõrmus.
Uuemõisas kõlas poiste laul
Kolmapäeval selgitati Uuemõisa valges saalis 27 poisi seast Läänemaa esindajad 17. märtsil Tallinnas toimuvale võistulaulmisele.
Poiste–solistide lauluvõistluse korraldaja, Eesti meestelaulu seltsi esindaja Indrek Viiart tunnustas lauluõpetajaid tehtud töö eest.
„Poistega töötamine on tänapäeval midagi erilist,” sõnas Viiart. „Kui teie seda ei tee, kes siis veel teeb!”
Matsalu suurte ahvenate populatsioon on hävinud
Eesti ja Soome teadlaste värskelt avaldatud uuringu järgi on ahvenate ülepüük põhjustanud Matsalu algupärase ahvenapopulatsiooni kadumise.
Vanad ahvenad on välja püütud, asemele on kolinud uued, kes on täiesti teistsugused. Need on tükk maad pisemad, mitu aastat nooremad ja saavad väga vara suguküpseks, selgus ahvenate kasvu– ja DNA–uuringust. Uuel populatsioonil on täiesti teistsugune geneetiline tagapõhi.
Uusi ahvenaid eristab vanadest see, et nad hakkavad rutem paljunema.
„Kui varem oli 60% kaheaastastest ahvenatest suguküpsed, siis nüüd on suguküpsed praktiliselt kõik kaheaastased kalad,” ütles Eesti maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi doktorant Lilian Pukk.
Allkirjastati Vormsi laeva leping
Veeteede amet sõlmis eile lepingu Vormsi või Kihnu saarega ühenduse pidamiseks mõeldud reisiparvlaeva riigihanke võitjaga Baltic Workboats AS.
9 388 800 eurot maksva laeva valmimise tähtaeg on 2015. aasta 1. mai.
Esialgu ehitatakse üks laev, lepingus on sätestatud võimalus osta teine ja kolmas laev samadel tingimustel.
Liit-lahutada ja selle üle arutleda võiks ju pikalt. Fakt on see ,et valdade liitumine ei anna kokkuhoidu. Pole kusagil andnud ja ei anna meil ka. Taani kogemuste põhjal võib öelda ,et peale liitumisi suureneb meeletult töötajate arv ,kes kontrollivad ja koostavad eeskirju ühenenud valdadele. Seda juba siis riigi tasandil. See Läänemaa Liitumine on nüüd küll selline liha ja kala vahepealne asi-ega ikka süüa ei sünni 🙂 Ma mõistan muidugi ka seda ,et vallamajasid ei saa tühjaks jätta, tassitakse laiali tükk haaval. Liitunud vallas aga 4 vallamaja pidada ja kõik töötajad tööle jätta …. Aahh ,ma oled detsembris alates püüdnud kõigile… Loe rohkem »
Meil ongi ainult mõned inimesed tööl. Kultuuriga, spordiga, sotsiaaliga, ettevõtlusega jne tegelejaid ei ole. Olulised töökohad minimaalseks eksiteerimiseks ainult olemas.
Milleks vallamaijja seuke arv ametimeha, kultuurat teeb külaselts, sporti teeb spordiselts, sotsiaalprobleemid lahendab naabrivalve, äri ajab ärimees, pole muret, et kell kukub või kohvitass jahtub ja suitsutund pidamata. Ikka kui vallamajja juhtud minema on kõik amemehad kadunud või kohvitoas suitsu- või jututundi pidamas. Piisab kolmest ametnikust küll.
Kolmest jääb vist ikka väheks ?! 🙂 26 tundub jällegi paljuvõitu. samas kui nüüd kokku lugema hakata .Vallavanem 4 abivallavanemat ,vähemalt 4 sotsi ,4 raamatupidajat …. Jaa ikka koguneb ,pole midagi parata
Ma arvan, et see arv peaks väiksemaks jääma pärastpoole.Esialgu, kui üleminekuaeg, siis jääb rohkem rahvast – näiteks raamatupuidajad tõesti on veel tükk aega paigas ja tõmbavad otsi kokku, pärast aga jääb raamatuid kogu kamba peale kaks tükki. Sinna teeninduspunkti tõenäolilselt ei jää püsivalt paigale pikas perspektiivis peale sotsiaali ja tehnilise sekretäri kedagi.Ja kui mõni ametnik, kes enne ainult oma valda teenindas, nüüd aga nelja, see võib ka sealsamas edasi olla, ei pea sõitma hakkama.
sots töötaja ameti võib ühinenud vallas üle anda eesti posti laialivedajale, niikui nii tassib penssi ja teeb sellist tööd. vallasekretäri asjad kohalikule konstaablile , tegeleb ju koerte ja kassidega, lastega tegeleb kohalik kool ja kohalik pood võiks ju vallamaja asendada, sinna käib rahvas ikka kokku.
liitmise üks eesmärkidest peaks ju olema valitsemiskulude vähenadamine, aga kui 31-st inimesest 26 alles jääb …..
Liitumise eesmärk on raha ! Keegi ei suutnud midagi paremat välja mõelda ,kui valdade eelarveaukude lappimine ühinemistoetuse abil. Kõik on juriidiliselt ikka korrektne. Vallavanemad muutuvad abivallavanemateks ja saavad riigilt 6 kuu palga lahkumishüvitiseks + valla eelarvest 3 kuu palga ja elu läheb edasi .
Lepingu toorik on ikka väga toores ,suisa tainas ! Et Põhja -Läänemaa ?! Kas te kujutate ka ette kui palju segadust tekitab postiaadress: Linnamäe küla ,Põhja -Läänemaa , Läänemaa ,Eesti . Välismaalastele seletamisega läheb ikka päris raskeks
Miks pead selle Põhja-Läänemaa toppima, kui lausa grafomaan pole, pealegi Läänemaal teist Linnamäed pole? Pole vaja elu endale keeruliseks mõelda. Kirjutad Sigala tänav 6, Linnamäe, Läänemaa ja tuleb lõhna järgi kohale, pole miskit keerulist.
Hea ,et huumorimeel säilinud on ,see hoiab meid hinges 🙂