5

Päästjad iga langenud puu peale välja ei sõida

Riina Tobias

Riina Tobias

riina.tobias@gmail.com

Teele langenud puu kõrvaldamine võib kauem aega võtta, sest päästjaist erinevalt pole teehooldajatel ööpäevast valmisolekut.

Veebruarist pole päästjail enam kohustust eemaldada riigiteedelt sinna tormiga langenud puid — kui puu ei ohusta elu ja vara ega sulge mõlemat sõidusuunda, jääb selle kõrvaldamine maanteeameti või tee valdaja lepingupartneri kohustuseks.

Veebruarini kehtis päästeameti, maanteeameti, keskkonnainspektsiooni ja politseiameti vahel 2008. aastal sõlmitud koostöölepe, mis jagas ametkondade vahel kohustused liiklejaid ja keskkonda ohustava olukorra lahendamisel.

Sellised olukorrad on näiteks tormiga teele langenud ja liiklust takistavate puude eemaldamine, avarii tõttu tekkinud liiklustakistuse või reostuse eemaldamine vms.

Aasta viimastel päevadel teavitas päästeamet partnereid soovist neljapoolne koostöölepe lõpetada.

Põhjenduseks tõi päästeamet, et ametkondlikud ülesanded ja vastutus on õigusaktidega juba küllalt hästi reguleeritud, mistõttu kokkulepe pigem hägustab ametkondade vastutust ja põhjustab segadust sündmustele reageerimisel ning nende lahendamisel.

„Oleme kindlad, et teekasutajal ei muutu midagi, sest pääste on endiselt abiks, kui tekib oht inimese elule,” ütles maanteeameti hooldeosakonna juhataja Rain Hallimäe.

Maanteeameti pressiesindaja Tiina Reisman selgitas, et sellest olenemata, kas inimene teatab takistusest maanteeinfokeskusesse (telefon 1510) või häirekeskusesse (112), saab teate see, kes olukorra lahendab. „Kas puu kõrvaldajaks on teehooldaja või pääste, otsustatakse jooksvalt,” lisas ta.

Lääne päästekeskuse pressiesindaja Evelin Trink tõdes, et inimesed on harjunud teetakistusest häirekeskust teavitama ja nii võib toimida ka edaspidi. Ta kinnitas, et päästjad tõttavad endiselt appi, kui näiteks langenud puu kujutab ohtu inimese elule või varale; kui puu takistab liiklust, vabastatakse liiklemiseks vähemalt üks sõidusuund.

Tringi sõnul pole aga alati lihtne piiri tõmmata, millest alates on oht elule ja tervisele, sest iga juhtum on eriline.

„Kui olukord on halb, tasub ikka häirekeskusse helistada, siis päästekorraldaja teavitab sellest teeomanikku ja vajadusel päästjaid,” ütles ta.

Seaduse järgi vastutab teede korrasoleku ja ka neilt takistuste eemaldamise eest tee omanik. Riigimaanteedel on selleks maanteeamet, kohalikel teedel omavalitsus ja erateedel eraomanik.

„Päästeamet on ikkagi selleks, et lahendada ootamatuid olukordi,” ütles Evelin Trink.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Sass
Sass

Kuidas selle tööotsa nüüd omale saaks?

tohe
tohe

Meie riigis otsustajad vaimse puudega,sellest tulenevalt riik on raske puudega ning päästeamet varsti täitsa naljanumber!

Tont.
Tont.

Õige kah,vallad pannakse kokku ja varsti saab ka päästeteenistus olema ainult Tallinas ja Tartus. E. maakeeli- sõitke pimedas oma auto ja ennast puruks,siis saadame Tallinast nii päästeteenistuse kui ka kiirabi. Aga kui riik ei aita,kas ma võin siis tuulise ilmaga teele kukkunud puud juppideks saagida ja omale koju viia ??

2.kodanik
2.kodanik

Koju võid viia, aga juppideks saagida ei tohi.

ei või
ei või

pead brüsselist luba küsima

wpDiscuz