4

Kalev Lillo: Tänapäeva Kihnu Jõnnid vajavad ajakohast mereharidust

Riina Tobias

Riina Tobias

riina.tobias@gmail.com

Hiljutisel kohtumisel riigikogu liikmete moodustatud merenduse toetusrühmaga kinnitas haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo, et mereharidust pole plaanis Eestis kaotada. Merehariduse andmise riiklikku tähtsust märgib ka hiljuti valitsuse poolt kinnitatud merenduse arengukava.

Eelnevalt, juuni alguses, kohtus merenduse toetusrühm mereakadeemia juhtkonnaga, kellel puudus kindlus kvaliteetse merehariduse andmise jätkumises. Põhjuseks eelarvevahendite vähesus ja meediaski kajastatud võimalus, et mereakadeemia liidetakse Tallinna tehnikakõrgkooliga.

Kuna mure tundus tõsine, siis otsustasid merenduse tuleviku pärast muretsevad parlamendisaadikud ära kuulata ka teise poole – ministri. Minister Aaviksoo kinnitas, et merehariduse võimaldamine Eestis jätkub. Küll aga tuleb selle kvaliteedi tagamiseks ajaga kaasas käia ja vajadusel ellu viia vajalikud ümberkorraldused.

Oktoobri alguseks saab selgeks, kas Tallinna tehnikaülikool ja mereakadeemia leiavad ühisosa, et jätkata kõrgetasemelise merendusliku kõrghariduse andmist. Merendusega seotud teadmiste levikut kavandatakse ja arendatakse ka muul moel.

Eelmisel aastal asutas TTÜ nõukogu Kuressaare kolledži juurde väikelaevaehituse kompetentsikeskuse. Tulevikuski võiks Saaremaal kompetentsikeskuse võimalusi ära kasutades väikelaevaehituse alast haridust võimaldada. Hoolimata väikelaevaehituse koondumisest Eesti suuremale saarele tuleb mõelda laiemalt – kolledž võiks toimida rahvusvahelise õppeprogrammi alusel kogu Skandinaavia vastava ala spetsialiste koolitades.

Arutasime ministriga ka ideed, mille kohaselt Eesti mereakadeemia kutsehariduse haru võiks täielikult iseseisvuda. Võimalikuks hariduse andmise kohaks sobiks näiteks Pärnu, kuna seal piirkonnas oleks olemas nii eeldused kui ka traditsioonid merehariduse võimaldamiseks, samuti reaalne vajadus vastava ala spetsialistide järele.

Minister Aaviksoo kordas mitu korda, et ministeeriumil puudub info koolitusvajaduse kohta, kuna valdkonnas tegelevad ettevõtjad pole kordagi märku andnud, et neil oleksid mingid vajadused haritud spetsialistide järele või et olemasolev mereharidussüsteem neile üldse vajalik on. Seega koolitatakse tüürimehi ja teisi spetsialiste n-ö pimedalt, lihtsalt heas usus, et just neid spetsialiste läheb meie majanduses vaja. Seetõttu ootaks ettevõtjate ja nn kasusaajate selgemat signaali ootuste osas mereharidusele otse merekooli.

Tahame või mitte, oleme nii väike riik, et peame tegema ka otsuseid, millise merendusliku eriala õpilasi on otstarbekam koolitada hoopis väljaspool Eestit. Kui vajame aastas 1–5 mõne kitsa eriala inimest meie majandusse, siis nende jaoks eraldi eriala elus hoidmine pole kindlasti otstarbekas. Seda nii rahalises mõttes kui ka õppe kvaliteedi aspektist lähtuvalt.

Vikipeedia teab huvitavat fakti, et Kihnu Jõnnina tuntuks saanud kuulus kapten Enn Uuetoa olla õppinud ka kolm päeva Paldiski merekoolis. Loa kaptenina sõita sai ta kui praktik kauaaegse avariideta meresõidu eest. Siiski hinnati mereharidust juba 150 aastat tagasi, kui Eesti kaptenid hakkasid meresõitu õppima Heinastes avatud merekoolis. Tänapäeval ei vaidlusta hariduse tähtsust ohutu meresõidu tagajana enam keegi. Eesti on mereriik ja merehariduse traditsioonid Eestis peavad kindlasti jätkuma.


Kalev Lillo
,
riigikogu liige, Reformierakond

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
ätt.
ätt.

Muudatusi põhjendada oskab tihti mitte eriline teadmamees.Kui juba järjepidevust mis on merehariduse juures väga tähtis juba LAMMUTADA,võiks ju kolida Tartusse kust põhitegijad tulnud!

külamees
külamees

Täna ei saa reformierakonna poliitikute sõnavõtte tõsiselt võtta kuna ei tea, millal Sulle valetatakse. Kuna riigikogu liige Kalev Lillo on avalikkusele ausad selgitused võlgu, siis on tema sõnavõtt nagu “tühja tünni kõmin”.

Tarmo Õuemaa
Tarmo Õuemaa

Lauri Luik on meile lõpuks lubanud intervjuu, kuigi kirja teel.

Andrus Karnau
Andrus Karnau

Aga kelle raha Silver Meikar ja Kalle Palling ja Lauri Luik parteikassasse tassisid?

wpDiscuz