0

Piirivalve sai Eesti uhkeima reostustõrjelaeva

Andrus Karnau

Andrus Karnau

andrus.karnau@le.ee

Uus reostustõrjelaev Kindral Kurvits
Uus reostustõrjelaev Kindral Kurvits

Siseministeerium andis reedel politsei-ja piirivalveametile (PPA) üle uue mitmeotstarbelise, ligi 30 miljonit eurot maksma läinud reostustõrjelaeva PVL-101, mis hakkab kaitsma ka Läänemaa rannikut reostuse eest.

„Ulatuslike merereostustega toimetulekuks on vaja kaasaegseid multifunktsionaalseid vahendeid, mis võimaldavad kiirelt ja efektiivselt reageerida õnnetusjuhtumitele, tagavad erinevate ilmastikuoludega reostuse korjevõimekuse ning aitavad teostada igakülgset seiret merel,“ sõnas siseminister Ken-Marti Vaher.

„Siiani on meid välja aidanud tõhus ennetustöö, hea koostöö naaberriikidega ning täiendavalt kasutusel olevad seirevahendid, millega suudetakse avastada ja tuvastada merereostuse tekitaja. Võttes arvesse varasemaid õnnetusjuhtumeid ja püsivat reostusohtu Soome lahe piirkonnas, on Euroopa Regionaalarengu Fondi toel hangitud multifunktsionaalne reostustõrjelaev Eestile hädavajalik. Lisaks on Eesti Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni liikmena võtnud kohustuse täita HELCOMi nõudeid merereostustõrje osas. PVL-101 vastab täielikult antud nõuetele ka naftareostuse korjevõimekuse poolest ning vähendab seeläbi reostuse rannikule kandumise ohtu,“ lisas Vaher.

Eesti vastutusalas ristuvad Vene, Soome, Rootsi ja Eesti sadamatest väljuvate ning sinna suunduvate kauba- ja reisilaevade ning tankerite teed. Laev hakkabki tööle nendes rängimate tagajärgedega reostusõnnetuste tõenäolistes toimumiskohtades. Üks kõrgema ohustatusega piirkondi on Põhja-Läänemaa ümbruskond.

PPA peadirektor Raivo Küüdi sõnul hakkab uus laev ristinimega Kindral Kurvits tegema järjepidevat ennetus- ja seiretööd, mille üks eesmärk on takistada ka tahtlikku reostamist. „Laev on võimeline sündmuskohale jõudma hiljemalt kuue tunniga ning alustama tööd 12 tunni jooksul alates õnnetuse toimumise hetkest,“ ütles Küüt. PPA peadirektor lisas, et laeva meeskonna suuruseks on tavaoludes 12 kuni 14 inimest, kuid mereõnnetuse korral on laev suuteline võtma pardale vähemalt 150 inimest.

Tegemist on diisel-elektriajamiga laevaga, mille manööverdamise, jääs sõitmise ja jäämurdmise omadused vastavad kehtestatud nõuetele. Uus laev võimaldab pääste- ja reostustõrjetöid teha ka väga rasketes ilmastikutingimustes, samuti suudab see liikuda keemiaõnnetuse piirkonnas.

Eesti merereostustõrje võimekuse tõstmiseks vajalik laev soetati Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) 28 121 005 euro suuruse toetuse abil. Ka Euroopa Komisjoni regionaalpoliitika volinik Johannes Hahn avaldas veendumust, et uus mitmeotstarbeline laev suurendab oluliselt Eesti suutlikkust merereostusega toime tulla. Riik panustas omaosalusena suurprojekti 4 959 523 eurot.

Laeva ehitustööd algasid 2010. aasta aprillis, kui sõlmiti leping hanke võitnud peaehitaja Uudenkaupungin Työvene OY-ga Soomest, kes on kogenud õlitõrje- ja valvelaevade valmistaja kogu Euroopas. Laevatehas on ehitanud ja renoveerinud mitmeid Soome ja ka teiste riikide piirivalve laevu. Eestlaste allhanketööd moodustasid suurprojektist veerandi.

PVL-101 on 63,6 meetrit pikk, 10,2 meetrit lai ning 4,6-meetrise süvisega. Laev ehitati ning seadistati tunnustatud klassifikatsiooniühingu Lloyds Register reegleid järgides.

Koostatud spetsifikatsioonile andis hinnangu Rootsi rannavalve ning lõpliku dokumendi vaatas üle klassifikatsiooniühing Det Norske Veritas.

Aastate jooksul on kujunenud traditsiooniks, et presidendi abikaasad on täitnud austavat rolli piirivalvelaevade ristiemana. Sellest tulenevalt on uue PVL-101 ristiema proua Evelin Ilves.

Kindralmajor Ants Kurvits oli Eesti kutselise piirivalve ülesehitaja ja esimene ülem. Tema sünnist möödus käesoleva aasta 14. mail 125 aastat.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz