3

Riigikohus jättis rahuldamata õiguskantsleri ESMi kaebuse

Andrus Karnau

Andrus Karnau

andrus.karnau@le.ee

Riigikohtu üldkogu jättis oma tänase otsusega rahuldamata õiguskantsleri taotluse tunnistada Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu (ESML) artikli 4 lõige 4 põhiseadusega vastuolus olevaks.

Riigikohtu hinnangul vaidlustatud artikkel küll piirab Riigikogu finantspädevust, demokraatliku õigusriigi põhimõtet ja Eesti suveräänsust, aga piirang on õigustatud, seisab põhjenduses.

Õiguskantsler pöördus 12. märtsil 2012 Riigikohtu poole põhiseaduslikkuse järelevalve taotlusega, leides, et vaidlusalune säte on vastuolus põhiseadusega. Üldjuhul antakse ESML-i alusel finantsabi kõigi osalisriikide nõusolekul. Seevastu ESML artikli 4 lõige 4 võimaldab erandjuhul, kui ohus on euroala majanduslik ja finantsiline jätkusuutlikkus, anda osalisriigile finantsabi kiirmenetluses 85% häälteenamusega. See tähendab, et abi võidakse anda ka hoolimata Eesti vastuseisust.

Riigikohus kaalus ESML artikli 4 lõike 4 põhiseaduspärasuse hindamisel ühelt poolt artiklist tulenevat piirangut, st Eesti otsustusõiguse vähenemist avaliku raha kasutamisel. Teiselt poolt kaalus Riigikohus vaidlustatud artikli eesmärki – tagada ESM-i tõhus otsustamismenetlus ohu korral euroala, sh Eesti, finantsstabiilsusele. Majanduslikult ja finantsiliselt ebastabiilne euroala ohustaks ka Eesti finantsilist ja majanduslikku stabiilsust. Stabiilsus on vajalik selleks, et Eesti riik saaks täita oma põhiseadusest tulenevaid kohustusi, sh tagada isikute põhiõigusi.

Riigikogu võtab ESM-iga liitudes Eestile rahalise kohustuse, mille ülemmäär on ESML-is sätestatud. Lepingut ratifitseerides kitseneb Riigikogu võimalus teha edaspidi riigielu korraldamisel muid kulunõudvaid valikuid. Seevastu stabiilne majanduskeskkond, mida soovitakse ESML artikli 4 lõikega 4 tagada, on oluline põhiseaduslike väärtuste ja põhiõiguste tagamiseks. Üldkogu arvestas seda, et ka kiirmenetluses antakse finantsabi üksnes rangetel tingimustel, seejuures Euroopa Keskpanga ja Euroopa Komisjoni kaasotsustusel.

Riigikohtu üldkogu märkis, et põhiseaduspärasuse probleem ei pruugi tekkida ainult lepingu ratifitseerimisel, vaid ka lepingu täitmisel. Näiteks on Riigikogu ülesanne otsustada, kuidas rahastada lepingu täitmist. Riigikohus saab kontrollida ka ESML-i täitmise põhiseaduspärasust, kui see tulevikus vaidlustatakse.

Lisaks märkis Riigikohus, et 2003. aastal rahvahääletusel vastu võetud põhiseaduse täiendamise seadus ei luba piiramatult delegeerida Eesti pädevusi Euroopa Liidule. Kui Euroopa Liidu aluslepingut muudetakse või sõlmitakse uus alusleping ja see toob kaasa Eesti pädevuste ulatuslikuma delegeerimise Euroopa Liidule ning põhiseaduse ulatuslikuma riive, tuleb Riigikohtu üldkogu hinnangul selleks küsida kõrgeima võimu kandjalt ehk rahvalt uuesti nõusolekut ja tõenäoliselt täiendada uuesti põhiseadust.

Üldkogu juhtis tähelepanu ka sellele, milliseid menetlusnõudeid peab Riigikogu järgima ESML-i ratifitseerides. Riigikogu pädevuses on otsustada, kas Eesti liitub ESM-iga.

„Riigikohtu otsus kinnitab meie seisukohta, et Eesti liitumine ESMiga on põhiseadusega kooskõlas ja ning et ELi koostöös on Eesti huvid kõige paremini kaitstud,” ütles rahandusminister Jürgen Ligi. „Oleme kinnitanud sedagi, et finantsstabiilsuse kindlustamine ESMi abil on vajalik põhiseaduslike väärtuste ja riigi kohustuste tagamiseks.”

„Õiguse ja Euroopa koostöö huvides oli peetud kohtuvaidlus kahtlemata vajalik. Me tutvume riigikohtu otsuse detailidega põhjalikult ja arvestame selle soovitustega. Järgmine samm on meie jaoks ESMi ratifitseerimise seadus, mille välisministeerium koos rahandus- ja justiitsministeeriumiga valitsusele saadab. Otsuse ESMiga liitumise üle saab seejärel teha riigikogu,“ lisas Ligi.

President Toomas Hendrik Ilves ütles, et tunnustab õiguskantsleri teemapüstitust ning Riigikohut põhjaliku analüüsi eest. „Mul on hea meel, et Riigikohtu üldkogu hinnangul on Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamisleping põhiseaduspärane,” sõnas Ilves.

„Eesti inimeste heaolule ja Eesti riigi kestlikkusele on oluline meie osalemine Euroopa Liidus ja euroalas. Paremat valikut Eestil ei ole. Siin on õigustatud, täpsemalt hädavajalik Euroopa stabiilsusmehhanismi ESM tõhus otsustamismenetlus. Ka juhul, kui ohu korral euroalale, seega Eestilegi, piirab see meie enda senist otsustusõigust. Just nii järeldas ka Riigikohus,” seisab presidendi avalduses.

„Pean seejuures oluliseks, et võim – parlament, valitsus, kõik otsustajad – selgitaksid inimestele ausalt ja arusaadavalt euroala olukorda ja Eesti võimalusi. Olen kindel, et rahvas toetab arukaid valikuid.

Loodan, et ESML-i ratifitseerimine Riigikogus sel suvel kujuneb samas ka sisuliseks aruteluks euroala ja laiemalt Euroopa Liidu tuleviku üle.

Euroopa Liidu tuleviku kujundamises osaleme me ise. Edasiste euroala arengute puhul võib Eesti põhiseaduse täiendamine olla vajalik. Seda saab teha rahvahääletusel. Praegu ei ole taolisi arenguid ette näha.”

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
kõigi maade
kõigi maade

ligitaarlased – ühinege

Lembitu
Lembitu

Gen. on oma avaldusega kõik öelnud. avaldan lihtsalt sellele toetust.

Gen.
Gen.

Eks me oleme oma valitsejaid väärt e. ise valisime ülbikud,kes soovitavad meil seemneid süüa (Ansip-RE) . Mina muuseas ei valinud neid. Kui kümneid miljoneid vanu kroone on inimestel viimaseks mälestuseks,kuigi neid tulevikus kasutada ei saa,siis kinnitab see sügavat kahtlust eurole ülemineku pooldajate ametlikus arvus. Aga ajalugu kordub-ka Päts lubas rahva vastuseisust hoolimata võõrad väed sisse. Nüüd siis annavad praegused poliitikud käest ka näilise võimu- otsustada riigieelarve üle. Ametiredelili ju tõustakse- kui oled tubli keskvõimu käsutäitja,siis jõuad kindlasti Brüsselisse (varem Moskvasse).

wpDiscuz