6

Väino Linde: Ametnikest ja uuest avaliku teenistuse seadusest

Riina Tobias

Riina Tobias

riina.tobias@gmail.com

Väga paljud meist teavad lugusid riigiametnikega suhtlemisest. Oleme kuulnud nii head kui ka halba. Eelkõige kostab nurinat ametnike pealtnäha saamatuse üle, klientide liigse jooksutamise ja vahel ka ilmse ebakompetentsuse üle. Harvem kiidetakse ametnikku, kes teeb oma tööd hästi ja kohusetundlikult ning kõrge pädevusega.

Paarkümmend aastat tagasi sai tänane Eesti Vabariik enamiku oma ametnikkonnast päranduseks nõukogude ajast ja seetõttu oli algul keeruline välja juurida arusaamist, et ametnik on tavakodaniku jaoks, mitte vastupidi.

Kehtiv avaliku teenistuse seadus kehtestati Eestis 1996. aastal. Selle ajani töötasid ka kõik ametnikud töölepingu alusel, ilma avalikust teenistusest tulenevate nõuete, piirangute ja hüvitisteta. Edasi kehtestati aga väga oluline põhimõte, et avaliku võimu teostamist ei saa riik usaldada igaühele. Vajalik on vastav haridus, pädevus, teatud isikuomadused ja ametnik peab olema vähemalt 21aastane.

Ega ükski asi pole lõpuni ainult hea ning niimoodi on aegade jooksul ka avaliku teenistuse seaduses tuvastatud mitmeid probleeme ja küsitavusi. Näiteks oli seadusega kehtestatud ametnike palgaastmestiku eesmärgiks läbipaistev ja võrreldav palgakorraldus. Aga kuidas välja kujunes? Tegelikkuses ei tekkinud kindlat seost ametikohal nõutava kvalifikatsiooni, töö keerukuse, vastutuse, mõju ulatuse ja palgamäära vahel. Ametnike palgakorraldus on tänaseks muutunud läbipaistmatuks ja toonud kaasa suured palgaerinevused isegi ametikohtade põhigruppide sees. Erinevatel alustel makstavate lisatasude hulk on ikka veel väga suur.

Ka ametnike atesteerimine on muutunud väga jäigaks ja formaalseks. Tegemist on pigem ametniku täiendava kontrollimise kui arendusmehhanismiga. Väga kohmakas ja aeganõudev on meil ka avalike konkursside korraldus. Erinevatel põhjustel on ka veel täna ametnikke, kes on nimetatud oma ametikohale kohusetäitjana. Kehtiv avaliku teenistuse seadus ei toeta ametnike mobiilsust erinevate asutuste vahel ning praktilises elus pole ka rakendunud vastav ametnike reservisüsteem.

Üks tänane oluline probleem on ka põhjendamatud ja ülemäärased ametnike ametihüved võrreldes kehtivas töölepinguseaduses toodud töötajate omadega. Jutt käib siin kuni 9 kuu töötasu suurusest koondamishüvitistest, täiendavatest puhkusepäevadest ning vastavast pensionistaažist.

Kõige selle tõttu pole imekspandav, et juba pikemat aega ettevalmistatud uue avaliku teenistuse seaduse arutelu on nüüdseks jõudnud riigikogus lõpusirgele. Olen rahul, et justiitsministeerium eelnõu algatajana on viimase aasta jooksul olnud väga kompromissialdis ning teinud head koostööd nii riigikogu komisjonide kui ka fraktsioonidega. Eesmärgil, et eelnõu saaks mõistetav, tekst oleks arusaadav ning sealjuures ei riivataks ka kohalike omavalitsuste iseseisvust.

Pean ütlema, et eelnõuga ajakohastatakse Eesti avaliku teenistust eelkõige tervikuna ning sellesse süsteemi luuakse selgus. Paljuski ühtlustatakse töölepinguseaduse ja avaliku teenistuse regulatsioon. Eelnõuga reguleeritakse üldjuhul ainult ametnike teenistussuhteid. Ja mis on väga oluline muudatus – ametnike ringi üldises ulatuses vähendatakse ning ametniku mõistet kitsendatakse oluliselt.

Läbi avaliku konkursi kohustuslikkuse kehtestatakse kõigile võrdne ligipääs ametniku ametikohale. Isiku sobivust ametipostile hinnatakse neljakuulise katseajaga, mis on kõigile kohustuslik. Lihtsustatud on kehtivat atesteerimise süsteemi, mis asendub paindlikuma arengu- ja hindamisvestluse vormiga. Kaovad ametnike automaatsed lisatasud akadeemilise kraadi omamise, võõrkeelte oskuse ja teenistusaastate eest.

Samas nähakse ametnikele ette endiselt 35päevane puhkus. Ja see ongi üks väheseid privileege, mis peaks ametnikele alles jääma ning kompenseerima neile kehtestatud piiranguid ja kohustusi. Ka senine soodsam pensionisüsteem kaotatakse. Ametniku palk hakkab koosnema vaid põhipalgast ja kuni 20% lisatasust või muutuvpalgast. Teenistusest vabastamisel on etteteatamistähtajad sõltuvalt teenistussuhte pikkusest 15 kuni 90 kalendripäeva. Koondamishüvitised hakkavad olema üksnes ühe kuu keskmise põhipalga ulatuses.

Üldises plaanis on väga oluline, et eelnõuga nähakse ette ka avaliku teenistuse eest vastutav ametkond, milleks on rahandusministeerium eesotsas ministriga.
Uue seaduse kehtestamisel tuleb arvestada ka, et meie põhiseaduse kohaselt ei tohi riik käituda sõnamurdlikult ega petta isikute (ka ametnike!) õiguspärast ootust. Seetõttu säilitatakse ka neile, kes edaspidi kaotavad oma ametniku staatuse, senine palganumber ning antakse viie aasta jooksul võimalus edasi teenida täiendavat pensionistaaži. Ametnikuna jätkavatele isikutele säilitatakse senine pensionistaaži arvutamise kord samuti viieks aastaks ning nendegi üldist palgasuurust ei vähendata. Küll kaob aga koheselt seaduse jõustumisel, eeldatavalt 1.juulist 2013, ära ametnike pikem koondamishüvitis.

Kas, kui palju ning mis suunas kogu see avaliku teenistuse reform ka tavakodanikule avaliku teenuse kättesaadavust ja kvaliteeti mõjutab, näitab aeg. On ju ametnikele seadustega antud kätte kaalukas võim ja vastutus. Ja eelkõige ametnikel on õigus sekkuda meie kõigi põhiõigustesse, otsustada riigi ja omavalitsuse rahade jagamise üle ning kaitsta nii riigi kui kõigi isikute üldisi huve tervikuna.

Väino Linde
,
riigikogu liige, Reformierakond

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Pauline
Pauline

You need targeted visitors for your website so why not get some for free? There is a VERY POWERFUL and POPULAR company out there who now lets you try their traffic service for 7 days free of charge. I am so glad they opened their traffic system back up to the public! Check it out here: http://ow.ly/sXRuL

Kes
Kes

see sinna enam tuleb-palk väike,staazi kärbitakse,puhkus väheneb,iga päev võimalus et koondatakse -hüvitis ju ainult ühe kuu oma,pension kaob.Eks tuleb rahval ise hakata oma pätte püüdma,dokumente väljastama ja immigrante majutama..

Nali
Nali

Kas see suur hüvede kärpimine puudutab ka tipp- ja juhtivametnikke või käib see ainult tegeliku töö tegijate e reaametnike kohta?!

To Väino Linde
To Väino Linde

Toompeale kogunejad võiksid positiivset eeskuju näidata ja iseenese palga ning kuluhüvitiste vähendamisega pihta hakata. Aga kus sa sellega – omatasku ju kõige lähemal ja parteikassa tahab ka omajagu!!!

kogu
kogu

selle afääri tulemus on, nagu on selgunud riigikogulaste palga vähendamise naljaga, et lõpuks kõik hüved mingi imelise statistilise arvutuse abil hoopis tõusevad ja lisanduvad kui kitsed on kärneriteks

V.I. Uljanov
V.I. Uljanov

Ametnike eest hoolisemine on poliitiline prioriteet -aga kuidas inimestega on …? Poliitk on bürokraadi sõber, ainult nii suudavad nad koos rahvaste peetida. See et ametnik kaitseb nii riigi kui kõigi isikute üldisi huve tervikuna on poliituku soovunelm ja ega bürokraadil ei jää muud üle kui käsku täita sest muidu lastakse ta lahti.

wpDiscuz