0

Läänlane juhib Eesti lihaveisekasvatajate seltsi

Riina Tobias

Riina Tobias

riina.tobias@gmail.com

Topi lihatalus kasvavad limusiini ja Blonde d'Aquitaine'i tõugu lihaveised.

Eesti lihaveisekasvatajate seltsi juhatuse uus esimees on Lihula valla talunik ja õpetaja Aldo Vaan.
Vaan on olnud seltsi liige peaaegu selle loomisest saadik kümmekond aastat tagasi, tema Topi talus kasvab paarsada limusiini ja Blonde d’Aquitaine’i tõugu lihaveist.

„Esimese puhta limusiini tõugu pulli ostsin 2001. aastal,” ütles Vaan. Praegu on tal neli limusiini ja üks Blonde d’Aquitaine’i tõugu pull, kokku viis ammlehmakarja.

Läänemaa ise oma looduslike, põllupidamiseks ja piimakarjale sobimatute rohu– ja rannakarjamaadega on Saaremaa järel Eesti suurim lihaveisekasvatusmaakond. Meil on 5400, Saaremaal 5900 lihaveist.

Kui liita juurde Rapla–, Pärnu– ja Hiiumaa, on kogu Lääne regioonis ligi 24 000 lihaveist, üldse on Eestis 45 000 lihaveist, teiste hulgas 12 Lääne–Virumaal elavat piisonit.

Lihaveisekasvatus ise on oma algusest saadik pideval tõusuteel. Tänavu märtsist maini näiteks kasvas Eesti lihaveiste arv 4000 võrra.

„Lihaveisekasvatus hakkas Eestis arenema 15–16 aastat tagasi,” ütles Vaan. 2009. aastal oli Eestis kokku 35 000, 2003. aastal 8000 lihaveist.

Vaani sõnul on lihaveisepidamisele Eestis kõvasti kasvuruumi, lihaveiseid võiks olla praegusest poole rohkem, sest kasutamata rohumaad jätkub ja nõudlus liha järele kasvab.

„Türgi on öelnud, et oleks võimeline ostma tühjaks kogu Eesti turu,” märkis Vaan.

Vaani sõnul on tema ülesanded seltsi esimehena seotud eelkõige seltsi juhatuse töö korraldamisega ja igakuiste läbirääkimistega Rakvere lihakombinaadiga kaubamärgi „Eesti Lihaveis” all turustatavate lihaveiste varumishindade üle.

Juba teist aastat eksporditakse elusloomi Türgisse. Türgi kokkuostjad maksavad turul kõrgeimat hinda. Seetõttu on teatud lihaklassist alates kasulikum müüa Rakvere asemel Türgisse. Suurenenud nõudlus ja kõrgenenud kokkuostuhinnad on omakorda tõstnud tarbijale müüdava liha hinda.

„Kui Rakverre müüme 20 looma nädalas, siis Türki läheb nii palju, et täpselt ei teagi,” ütles Vaan.

Eestis kasvatatakse 13 tõugu lihaveiseid, populaarsemad on aberdiinid, herefordid ja limusiinid. Kõige kauem on Eestis kasvatatud hereforde.

Vaan on lihaveisekasvatajate seltsi teine esimees. Seni juhtis seltsi selle asutamisest peale Leino Vessart, kes tõi koos lihaveisekasvatuse arendaja Aigar Suurmaaga esimesed neli limusiini tõugu lihaveist Eestisse 1994. aastal Soomest.

Lihaveisekasvatajate seltsis on kokku 290 liiget. Läänemaal on suuremaid, üle saja ammlehmaga karja pidajaid neli–viis. Üldse on Läänemaal üle 1500 ammlehma.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz