Silt: vintage weekend
Politsei hoiab Vintage Weekendil silma peal
[caption id="attachment_375150" align="alignnone" width="696"]
Politsei on Vintage Weekendil väljas nagu suurüritustel ikka. Foto Andra Kirna.[/caption]
Nostalgiapäevade asemel sel nädalavahetusel Haapsalus toimuval Vintage Weekendil hoiavad vaenusümboolika kasutamisel silma peal ürituse korraldajad ja politsei.
Politsei on Vintage Weekendil väljas nagu suurüritustel ikka. Foto Andra Kirna.[/caption]
Nostalgiapäevade asemel sel nädalavahetusel Haapsalus toimuval Vintage Weekendil hoiavad vaenusümboolika kasutamisel silma peal ürituse korraldajad ja politsei. 
See teater mattis nostalgiapäevad ja avas Vintage Weekendi
[gallery td_gallery_title_input="vintage weekend'i avamine" ids="375140,375095,375096,375097,375098,375099,375100,375101,375102,375103,375104,375105,375106,375107,375108,375109,375110,375111,375112,375113,375114,375115,375116,375117,375118,375119,375120,375121,375122,375123,375124,375125,375126,375127,375128,375129,375130,375131,375132,375133,375134,375135,375136,375137,375138,375139,375141,375142,375143,375144,375145,375146,375147,375148,375149,375150,375151,375154,375155,375158,375159,375160,375161,375162,375163,375164,375165,375166,375167,375168,375169,375170,375171,375172"]
Vintage Weekwnd'i avamine. Fotod Andra Kirna
Reede õhtul avas See teatri rahvas Vintage Weekend'i.
Vintage Weekend vahetab nostalgiapäevad välja
[caption id="attachment_358149" align="alignnone" width="2000"]
Nostalgiapäevade üks tõmbenumbreid oli vanatehnika rongkäik. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Nädalavahetus toob Haapsallu uue festivali nimega Vintage Weekend. Programmi järgi oleks nagu nostalgiapäevad, aga ei ole ka.
„Oleme selle ürituse enda jaoks väga täpselt läbi mõelnud,“ ütles korraldaja Roman Sultangirejev ja urgitses T-särgi alt lagedale rahumärgi, mille ta Augustibluusi ajal võõralt heatahtlikult naisterahvalt kingiks on saanud. „Meie eesmärk on rahu ja kõik. Me ei taha kellegagi kakelda,“ ütles ta.
Sultangirejevi elukaaslase ja Vinitage Weekendi kaaskorraldaja Eve Merimaa rahumärk on pärit Luige vanavaralaadalt. Ka festivali kavaleht ütleb, et sel aastal on keelatud Natsi-Saksamaa, Nõukogude Liidu või agressiooniakti toime paneva riigi sümboolika, nagu ka sõduri- ja miilitsaautod, militaarne ja korrakaitsjate vormiriietus, lipud, vimplid, märgid, medalid ja muu seesugune kraam.
Nostalgiapäevade üks tõmbenumbreid oli vanatehnika rongkäik. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Nädalavahetus toob Haapsallu uue festivali nimega Vintage Weekend. Programmi järgi oleks nagu nostalgiapäevad, aga ei ole ka.
„Oleme selle ürituse enda jaoks väga täpselt läbi mõelnud,“ ütles korraldaja Roman Sultangirejev ja urgitses T-särgi alt lagedale rahumärgi, mille ta Augustibluusi ajal võõralt heatahtlikult naisterahvalt kingiks on saanud. „Meie eesmärk on rahu ja kõik. Me ei taha kellegagi kakelda,“ ütles ta.
Sultangirejevi elukaaslase ja Vinitage Weekendi kaaskorraldaja Eve Merimaa rahumärk on pärit Luige vanavaralaadalt. Ka festivali kavaleht ütleb, et sel aastal on keelatud Natsi-Saksamaa, Nõukogude Liidu või agressiooniakti toime paneva riigi sümboolika, nagu ka sõduri- ja miilitsaautod, militaarne ja korrakaitsjate vormiriietus, lipud, vimplid, märgid, medalid ja muu seesugune kraam. 
Sirje Toomla: vint-vint-vint ehk halastage lihtsale inimesele
[caption id="attachment_365493" align="alignnone" width="1152"]
Tartu Postimehe keeletoimetaja Sirje Toomla[/caption]
Näe, tädi tõi mulle välismaalt importsaapad – nii võis rõõmustada tavaline seitsme-kaheksakümnendate aastate teismeline.
Praegused keskealised saavad suurepäraselt aru, mida see tähendas, kui sul olid importsaapad: need olid ilusamad, popimad, mugavamad, vastupidavamad – ühesõnaga igatepidi paremad kui poeletil müüdavad kodumaised või vennasvabariikides toodetud jalavarjud. Import ja välismaa tagas vastuvaidlematu kvaliteedi. Ja mis seal salata, enamasti nii ju oligi, kui mõelda jäikadele Kommunaari kingadele, millega piisas vaid põgusalt kokku puutuda, et konnasilmad mühinal kasvama hakkaksid.
Kuid keele puhul: kas iga importpiuks, mis meie tänapäeva lingua franca’st ehk inglise keelest me emakeelde trügib, on kvaliteetsem? Keel muutub kogu aeg, see on paratamatu, ainult surnud keel ei muutu. Kuid kas välismaine on alati parem, kui mõte saab ka eesti omasõnade või vähemalt kodunenud laensõnadega väljendatud?
Tartu Postimehe keeletoimetaja Sirje Toomla[/caption]
Näe, tädi tõi mulle välismaalt importsaapad – nii võis rõõmustada tavaline seitsme-kaheksakümnendate aastate teismeline.
Praegused keskealised saavad suurepäraselt aru, mida see tähendas, kui sul olid importsaapad: need olid ilusamad, popimad, mugavamad, vastupidavamad – ühesõnaga igatepidi paremad kui poeletil müüdavad kodumaised või vennasvabariikides toodetud jalavarjud. Import ja välismaa tagas vastuvaidlematu kvaliteedi. Ja mis seal salata, enamasti nii ju oligi, kui mõelda jäikadele Kommunaari kingadele, millega piisas vaid põgusalt kokku puutuda, et konnasilmad mühinal kasvama hakkaksid.
Kuid keele puhul: kas iga importpiuks, mis meie tänapäeva lingua franca’st ehk inglise keelest me emakeelde trügib, on kvaliteetsem? Keel muutub kogu aeg, see on paratamatu, ainult surnud keel ei muutu. Kuid kas välismaine on alati parem, kui mõte saab ka eesti omasõnade või vähemalt kodunenud laensõnadega väljendatud?