Silt: Viivika orula
1
Banduura saatel lauldud „Kauges külas” avas Oru kultuuriaasta
[gallery ids="435314,435315,435316,435317,435318,435319,435321,435322,435324,435325"]
Oru kultuuriaasta mängis teisipäeva õhtul avatuks banduuramängija Inna Lisnjak koos kaasmaalastega Ukrainast.
Võimsa akordina kõlas ukrainlannade koos pealtvaatajatega eesti keeles lauldud Curly Stringsi hittlugu „Kaugel külas”. „Kauges külas” sobib Oru kandiga imehästi, sest laulu sõnad on kirjutanud Kristiina Ehin, kelle juured on Soolu ja Jalukse piiril endises Änniste külas.
Et Oru kultuuriaasta avati just nimelt ukrainlaste toel, sobis ka sellega, et 24. september on Eesti rahvusvähemuste päev ehk Eesti rahvuste päev.
Oru kooli lapsed kogusid klaveri päästmiseks raha
[caption id="attachment_425814" align="alignnone" width="2000"]
Tiibklaveri annetuskast. Foto: Oru kool[/caption]
Õpilaste kevadkontserdil teisipäeva õhtul annetati Oru tiibklaveri restaureerimiseks 380 eurot.
Legendaarse klaverimeistri Ernst Hiisi tehtud tiibklaveri restaureerimine maksab vähemalt 10 000 eurot. 4000 eurot sai Oru kultuurisaal kohaliku omaalgatuse programmist, ülejäänud summa tuleb ise leida.
Tiibklaveri annetuskast. Foto: Oru kool[/caption]
Õpilaste kevadkontserdil teisipäeva õhtul annetati Oru tiibklaveri restaureerimiseks 380 eurot.
Legendaarse klaverimeistri Ernst Hiisi tehtud tiibklaveri restaureerimine maksab vähemalt 10 000 eurot. 4000 eurot sai Oru kultuurisaal kohaliku omaalgatuse programmist, ülejäänud summa tuleb ise leida. 
Oru naised ootavad lugusid törlöndikeetmisest
[caption id="attachment_424269" align="alignnone" width="1920"]
Oru kandi aktiivsed naised arutlesid oma piirkonna vaimse pärandi üle. Foto: Andra Kirna[/caption]
Eesti rahvakultuuri keskuse näituse „Pärand elab“ avamine pani Oru kandi naised otsima oma kodukoha pärandit.
Näitust „Pärand elab“ tutvustasid Oru kultuurisaalis Eesti rahvakultuuri keskuse vaimse kultuuri pärandi osakonna spetsialist Epp Tamm ja osakonna juhataja Leelo Viita. 2013. aastal kultuuripärandi aasta puhul loodud rändnäitus Eesti vaimse kultuuri pärandist on ringelnud juba üle kümne aasta. Mõne aasta eest täiendati seda uute vaimse kultuuri pärandi nimistusse tehtud kannetega. Uuemate tulijate hulgas oli ka Haapsalu sallide ja rätikute kudumine.
Oru kandi aktiivsed naised arutlesid oma piirkonna vaimse pärandi üle. Foto: Andra Kirna[/caption]
Eesti rahvakultuuri keskuse näituse „Pärand elab“ avamine pani Oru kandi naised otsima oma kodukoha pärandit.
Näitust „Pärand elab“ tutvustasid Oru kultuurisaalis Eesti rahvakultuuri keskuse vaimse kultuuri pärandi osakonna spetsialist Epp Tamm ja osakonna juhataja Leelo Viita. 2013. aastal kultuuripärandi aasta puhul loodud rändnäitus Eesti vaimse kultuuri pärandist on ringelnud juba üle kümne aasta. Mõne aasta eest täiendati seda uute vaimse kultuuri pärandi nimistusse tehtud kannetega. Uuemate tulijate hulgas oli ka Haapsalu sallide ja rätikute kudumine. 
Viivika Orula sai Vikerraadiolt auhinna
[caption id="attachment_421893" align="alignnone" width="1920"]
Viivika Orula kirjutas üksinda e-etteütlust. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Oru kultuurisaali perenaine Viivika Orula sai Vikerraadiolt lohutus- ja ergutusauhinna tarmukuse eest kirjutada emakeelepäeval kultuurisaalis etteütlust ihuüksinda, sest keegi teine kohale ei tulnud.
Viivika Orula kirjutas üksinda e-etteütlust. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Oru kultuurisaali perenaine Viivika Orula sai Vikerraadiolt lohutus- ja ergutusauhinna tarmukuse eest kirjutada emakeelepäeval kultuurisaalis etteütlust ihuüksinda, sest keegi teine kohale ei tulnud.
Emakeelepäev: kuidas me Viivika Orulaga etteütlust tegime
[caption id="attachment_421663" align="alignnone" width="1920"]
Oru kultuurisaal ootab 14. märtsil tegema Vikerraadio e-etteütlust, et tähistada ühiselt emakeelepäeva.
„Tekkis mõtte, et teeks ühiskirjutamise. Koos on lõbusam,“ ütles Oru kultuurisaali juhataja Viivika Orula.
Oru kultuurisaal ootab etteütlust tegema
Oru kultuurisaal ootab 14. märtsil tegema Vikerraadio e-etteütlust, et tähistada ühiselt emakeelepäeva.
„Tekkis mõtte, et teeks ühiskirjutamise. Koos on lõbusam,“ ütles Oru kultuurisaali juhataja Viivika Orula. 
Oru tiibklaver ootab annetusi
[caption id="attachment_417188" align="alignnone" width="2000"] Oru tiibklaver. Foto: Viivika Orula[/caption]
Oru kultuurisaali Estonia tiibklaverit lahutab restaureerimisele saatmisest veel mõnisada eurot.
„Kui saame summa kokku, siis läkitame uue aasta alguses klaveri meistrite juurde,“ ütles Oru kultuurisaali juht Viivika Orula.
Oru tiibklaver. Foto: Viivika Orula[/caption]
Oru kultuurisaali Estonia tiibklaverit lahutab restaureerimisele saatmisest veel mõnisada eurot.
„Kui saame summa kokku, siis läkitame uue aasta alguses klaveri meistrite juurde,“ ütles Oru kultuurisaali juht Viivika Orula. 
Oru külad kaunistasid kuuski
[caption id="attachment_416791" align="alignnone" width="1920"] Urmas Lauri foto[/caption]
Igal Oru osavalla 15 külal on kultuurisaalis omamoodi väljanägemisega kuusk. Näiteks Ingküla kuusest on saanud punakuueline jõuluvana. Kuuskedel on ka oma hariduslik tahk, sest kirja on pandud ka iga küla nimesaamise lugu.
Urmas Lauri foto[/caption]
Igal Oru osavalla 15 külal on kultuurisaalis omamoodi väljanägemisega kuusk. Näiteks Ingküla kuusest on saanud punakuueline jõuluvana. Kuuskedel on ka oma hariduslik tahk, sest kirja on pandud ka iga küla nimesaamise lugu.
Iga Oru kandi küla saab ehtida oma kuuske
[caption id="attachment_415805" align="aligncenter" width="2000"] Foto: Leili Küünarpuu[/caption]
Oru kandi kogukond elab 15 külas. Kultuurkapitali toel valmis 15 objektist koosnev installatsioon “Pärand kui põhjatu keelerikkuse allikas”, mis kujutab vineerist välja saetud paari meetri kõrguseid kuuski.
Igal külal on nüüd võimalus tulla ja jõulude ootuse ajal ära kaunistada oma kultuurisaali esise katuse alla paigutatud kuusk.
Foto: Leili Küünarpuu[/caption]
Oru kandi kogukond elab 15 külas. Kultuurkapitali toel valmis 15 objektist koosnev installatsioon “Pärand kui põhjatu keelerikkuse allikas”, mis kujutab vineerist välja saetud paari meetri kõrguseid kuuski.
Igal külal on nüüd võimalus tulla ja jõulude ootuse ajal ära kaunistada oma kultuurisaali esise katuse alla paigutatud kuusk. 
MAFFi filme näeb ka väikestes kultuurimajades
[caption id="attachment_410759" align="alignnone" width="1920"]
Rähnid: auklik lugu. Foto MAFF[/caption]
Eile Lihulas alanud Matsalu loodusfilmide festivali (MAFF) linateosed jõuavad ka Läänemaa väiksematesse kultuurimajadesse Orul, Pürksis ja Vormsis.
SA Läänemaa turundusspetsialisti Riina Simmeri sõnul sai iga kultuuri- või seltsimaja valida MAFFi võistlusprogrammist kolm meelepärast filmi. Filmi linastumise tasu, mis on sõltuvalt subtiitrite olemasolust 50 või 75 eurot, maksab kinni SA Läänemaa. „Linastumistasu pole küll väga kõrge, aga väikesele kohale on see ikkagi kulu. Meie eesmärk on edendada just Läänemaa väiksemate piirkondade kultuurielu,” ütles Simmer.
Rähnid: auklik lugu. Foto MAFF[/caption]
Eile Lihulas alanud Matsalu loodusfilmide festivali (MAFF) linateosed jõuavad ka Läänemaa väiksematesse kultuurimajadesse Orul, Pürksis ja Vormsis.
SA Läänemaa turundusspetsialisti Riina Simmeri sõnul sai iga kultuuri- või seltsimaja valida MAFFi võistlusprogrammist kolm meelepärast filmi. Filmi linastumise tasu, mis on sõltuvalt subtiitrite olemasolust 50 või 75 eurot, maksab kinni SA Läänemaa. „Linastumistasu pole küll väga kõrge, aga väikesele kohale on see ikkagi kulu. Meie eesmärk on edendada just Läänemaa väiksemate piirkondade kultuurielu,” ütles Simmer.