Silt: Viivika orula

[caption id="attachment_448693" align="alignnone" width="1920"] Oru kultuurisaali perenaine Viivika Orula. Andra Kirna[/caption] Kõrvuti laulupeonäitusega on Orul kultuurisaali ees avatud sõjamuuseumi rändnäitus „Sõjamuuseum ratastel”. Eesti sõjaajaloo näitus on juba köitnud ka Oru kooli õpilaste tähelepanu. „Väga meeldis, et konteineri sees oli võimalik näha relvi ja teisi asju,” ütles 8. klassi õpilane Tõnn Naar. „Kõik need AK4-d ja M-16-d.” „Ma ei ole varem saanud teise maailmasõja aegseid relvi niimoodi lähedalt vaadata. Esimese maailmasõja omi vaadates tuli meelde film „Nimed marmortahvlil”, kus oli samasugust varustust,” rääkis Naar. Sõjandus- ja ajaloohuvilisele noormehele olid paljud eksponaadid tuttavad. Tema klassivenna Martin Robert Raie sõnul on nii hea, et näit

[gallery ids="447109,447110,447111,447112,447113,447114,447115,447117,447119,447121,447122,447123,447124,447125,447127,447128,447129,447131,447132,447133,447102,447103,447104,447105,447106,447107,447108"]   Haapsalu kutsehariduskeskuse (HKHK) ehitusõpilaste abiga kerkis neljapäeval Oru kultuurisaali kõrvale välinäitus „Laulupeo teekond läbi aegade”. Jaanipäeval tervitavad Läänemaa tantsijad-lauljad selle juures laulupeotuld. Oru kultuurisaali perenaine Viivika Orula oli näituse saabumise eel murelik, sest Eesti rahvakultuuri keskuse koostatud välinäitus koosneb 18 kahe meetri suurusest kuubikust, millele omakorda kinnitatakse 72 foto- ja tekstitahvlit. Kuubikud tuli kohapeal raamidest kohapeal kokku panna. Näitusel 118 aastat rongkäike 4,5 tonni kaaluv näitus saabus Orule kolmapäeva õhtul, kui näitusebokside raamid kraanaga veoautokastist maha tõsteti. Näitusekuubikute kokku panemiseks oli Orula neljapäevaks välja kuulutanu

[caption id="attachment_446349" align="alignnone" width="650"] Näitus "Laulupeo teekond läbi aegade". Foto: Põlva vald[/caption] Oru kultuurisaal tegi sotsiaalmeedias üleskutse, et leida abikäsi 24. aprillil 4,5 tonni kaaluva uue näituse paika seadmiseks. Tegemist on rändnäitusega "Laulupeo teekond läbi aegade". Oru kultuurisaali perenaise Viivika Orula sõnul koosneb näitus 18 paarimeetrisest kuubikust, mis seatakse kultuurisaali ü

[caption id="attachment_446142" align="alignnone" width="1920"] Pääru Oja. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Linnamäel rahvaga kohtumas käinud näitleja Pääru Oja on kindel, et luuletaja Juhan Liiv on selleks liiga suur, et teda kuidagi kahjustaks detektiivina kujutamine filmis „Vari”. Pääru Oja oli neljapäeva õhtul Oru Arhiivi kuulama tulnud toatäis rahvast. „See on seniste kohtumiste rekord ja ka kuulajate keskmine van

[gallery ids="442317,442316,442315,442314,442313,442312,442311,442310,442309,442308,442307"]   Oru kultuurisaali perenaise Viivika Orula üleskutse peale otsida raamatuaasta puhul välja küla kõige vanem trükis jõudis raamatukokku näitusele 1739. aastal ilmunud uus testament. „See tuli välja Jalukse külast,“ ütles Oru raamatukoguhoidja Kaja Puusepp. Eesti raamatu aasta puhul pani Puusepp raamatukogu fuajeesse kõrgesse klaasustega kappi poolsada rariteeti kuuest selle kandi külast. On piibliraamatuid, retsepti- ja muinasjuturaamatuid, aga ka ilukirjandust, näiteks Eduard Vilde „Raudsed käed“ 1928. aastast, 120aastane „Kalevipoeg“ ja 1928. aastal ilmunud Loomingu numbrid ning 1937. aastal välja antud entsüklopeedia, mille on kinkinud Oru koolile Konstantin Päts. Näitus on üleval teist nädalat, aga Puusepa sõnul tuuakse raamatuid kogu aeg juurde, nii et Puusepp paneb varsti välja teise kapitäie vanu trükiseid. Oru raamatukogu kõige vanem teos on 1898. aastal välja antud piibliraamat.

[caption id="attachment_435911" align="alignnone" width="1920"] Oru enstüklopeedia. Foto: Eve Tamm-Hinno[/caption] Oru raamatukogu kutsus koos kultuurisaaliga iga Oru kandi küla otsima välja oma küla vanima eestikeelse raamatu ja selle raamatukokku näitusele tooma. Kultuurisaali perenaise Viivika Orula sõnul tuli idee ühest raamatukogu näitusest, kus raamatukogu tutvustas oma hoidla ajaloolist kirjavara. „Ma arvan, et külades võib olla raamatuid, millele pole osatud tähelepanu pöörata. Ehk tuleb välja

[caption id="attachment_299064" align="aligncenter" width="1920"] Linnamäe pood. Foto: Lemmi Kann[/caption] Eesti kirjanduse päeva tähistab Oru kant 30. jaanuaril raamatu ettelugemisega, tehes seda ebatavalises paigas – Linnamäe Coopi poes kohviautomaadi ja pirukaleti kõrv

https

[gallery ids="440886,440868,440875,440866,440867,440869,440870,440871,440872,440873,440874,440876,440877,440878,440879,440881,440882,440883,440884,440888,440887"]   Kolmapäeva ennelõunal jõudis Orule tagasi põhjalikult renoveeritud vana klaver, mille saatel on aegade jooksul laulnud või mida mänginud paljud Oru kandi inimesed. „Issand, mul tuleb pisar silma,” ütles Oru kultuurisaali juhataja Viivika Orula, kui klaveri taastanud ettevõtte Klaverite Kants vastutav tehnik Juhan Tõhk klaveri taha istus, kaane üles tõstis ja klahvidelt esimesed helid kuuldavale tõi. Vargsi pühkis silmanurgast pisara ka Lääne-Nigula kultuuri- ja sporditöö peaspetsialist Varje Paaliste, kes meenutas, kui tore oli kooliajal pääseda pikapäevarühmast klaveritundi. Kõigil k

[gallery ids="439260,439261,439262,439263,439264,439265,439266,439267,439268,439269,439270,439271,439272,439273,439274,439275,439276,439277,439278,439279,439280,439281,439282,439283,439284,439285,439286,439287,439288,439289,439290,439291,439292,439293,439294,439295,439296,439297,439298,439299,439300,439301,439302,439303,439304,439305,439306,439307,439308,439309,439310,439311,439312,439313,439314,439315,439316,439317,439318,439319"] Laupäeval pidas Oru kultuurisaali üle Lääne-Nigula valla kokku tulnud seltskonnad Täiega Tegijate Õhtut. “Natukene on see meie tänane õhtu siin selleks, et mõelda korra nende ilusate aegade peale, kus Haapsalu kultuurikeskuses toimusid Vähegi Viitsijate Päevad,” ütles õhtujuht, maskis tegelane, kes end Ricardoks nimetas. Nüüd vähegi viitsijad enam Haapsalus kokku ei saa, neid seal enam ei ole. “Aga ärgu olgu, sest me teeme ise!” kuulutas Ricardo. “Ja teeme veel paremini ja teeme veel ilusamini!” Õhtujuhi sõnul tek