Silt: Viivika orula

[caption id="attachment_436508" align="aligncenter" width="1920"] Rahvamajade nädalal juhib kolledži tudengite näituse juures
huvilistega kohtumist Karin Luiga (vasakul). Foto: Kaire Reiljan[/caption] Eesti rahvamajade ühing on kuulutanud järgmise nädala üle-eestiliseks rahvamajade nädalaks. Teist korda toimuvast ettevõtmisest võtavad osa Haapsalu kultuurikeskus ja Vormsi rahvamaja. „Proovime sel nädalal esile tuua kultuuri kogu tema mitmekesisuses – on teatrit, kino, muusikat ja rahvakunsti,” ütles Haapsalu kultuurikeskuse juht Gülnar Murumägi. Kultuurikeskuse ringijuhendajad Ulrika Grauberg ja Eneken Viitmaa ootavad järgmisel nädalal huvilisi avatud kooriproovi, Ulrika ja Grete Grauberg ning Helve Kruusement avatud tantsutreeningutele.

[caption id="attachment_436226" align="aligncenter" width="1920"] Viivika Orulale andis tunnustuse üle Läänemaa rahvakultuurispetsialist Marju Viitmaa. Foto: Liina Laurikainen[/caption] Eesti rahvakultuuri keskus tähistas 4. oktoobril oma 30. aastapäeva. Sel puhul tunnustati kaheksat rahvakultuuri valdkonda hõlmavat tipptegijat üle Eesti. Läänemaalt sai tunnustuse osaliseks Oru kultuurisaali juht Viivika Orula.

[gallery ids="435342,435343,435344,435345,435346,435347,435348,435349,435350,435351,435352,435353,435354,435355,435356,435357,435358,435359"] Kuu aja jooksul saab Oru osavallamaja Arhiivis välja pandud Viktoria Berezina kollaažidel uudistada tükikest Ukrainast. Teisipäeval avati Linnamäel Oru raamatukogu ja kultuurisaali Arhiivis Hersonist pärit Ukraina kunstniku Viktoria Berezina kollaažide näitus „Mina olen looduses. Loodus on minus”. Berezina rääkis näituse avamisel, et oli jaanuaris 2022 Hersoni loomeettevõtjatega Tartu loomemajanduskeskuse kutsel Tartus, kus sai tuttavaks Raul Oreškiniga. Tekkis koostööplaan kunstnike vahetuseks Tartu ja Hersoni vahel. „Pöördusime koju tagasi, aga siis üsna kohe algas sõda,” meenutas Berezina. „Siis hakkasingi iga päev kirjutama e-kirju, sest tundsin, et see aitab mind elus püsida, see mõjus mulle omamoodi psühhoteraapiana.”

[gallery ids="435314,435315,435316,435317,435318,435319,435321,435322,435324,435325"] Oru kultuuriaasta mängis teisipäeva õhtul avatuks banduuramängija Inna Lisnjak koos kaasmaalastega Ukrainast. Võimsa akordina kõlas ukrainlannade koos pealtvaatajatega eesti keeles lauldud Curly Stringsi hittlugu „Kaugel külas”. „Kauges külas” sobib Oru kandiga imehästi, sest laulu sõnad on kirjutanud Kristiina Ehin, kelle juured on Soolu ja Jalukse piiril endises Änniste külas. Et Oru kultuuriaasta avati just nimelt ukrainlaste toel, sobis ka sellega, et 24. september on Eesti rahvusvähemuste päev ehk Eesti rahvuste päev.

[caption id="attachment_425814" align="alignnone" width="2000"] Tiibklaveri annetuskast. Foto: Oru kool[/caption] Õpilaste kevadkontserdil teisipäeva õhtul annetati Oru tiibklaveri restaureerimiseks 380 eurot. Legendaarse klaverimeistri Ernst Hiisi tehtud tiibklaveri restaureerimine maksab vähemalt 10 000 eurot. 4000 eurot sai Oru kultuurisaal kohaliku omaalgatuse programmist, ülejäänud summa tuleb ise leida.

[caption id="attachment_424269" align="alignnone" width="1920"] Oru kandi aktiivsed naised arutlesid oma piirkonna vaimse pärandi üle. Foto: Andra Kirna[/caption] Eesti rahvakultuuri keskuse näituse „Pärand elab“ avamine pani Oru kandi naised otsima oma kodukoha pärandit. Näitust „Pärand elab“ tutvustasid Oru kultuurisaalis Eesti rahvakultuuri keskuse vaimse kultuuri pärandi osakonna spetsialist Epp Tamm ja osakonna juhataja Leelo Viita. 2013. aastal kultuuripärandi aasta puhul loodud rändnäitus Eesti vaimse kultuuri pärandist on ringelnud juba üle kümne aasta. Mõne aasta eest täiendati seda uute vaimse kultuuri pärandi nimistusse tehtud kannetega. Uuemate tulijate hulgas oli ka Haapsalu sallide ja rätikute kudumine.

[caption id="attachment_421893" align="alignnone" width="1920"] Viivika Orula kirjutas üksinda e-etteütlust. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Oru kultuurisaali perenaine Viivika Orula sai Vikerraadiolt lohutus- ja ergutusauhinna tarmukuse eest kirjutada emakeelepäeval kultuurisaalis etteütlust ihuüksinda, sest keegi teine kohale ei tulnud.

[caption id="attachment_421663" align="alignnone" width="1920"] Viivika Orula. Malle-Liisa Raigla foto[/caption] Kirgliku keelesõbrana pani Oru kultuurisaali perenaine Viivika Orula emakeelepäeval lauad välja, et koos oma kandi rahvaga Vikerraadio e-etteütlust teha. Kümme minutit enne kella kümmet seisab Oru vana vallamaja ees ERRi kirjadega auto. Orula on kultuurisaali  kahe poolega uksed lahti löönud. Raadio mängib. Rahvalik laul toob mingil imelikul põhjusel meelde hiirekõrvus kased ja suvistepüha õhtu, kuigi on emakeelepäeva hommik, märtsikõle ja tuuline. Rahvusringhäälingu Läänemaa korrespondent Juhan Hepner seisab vana vallamaja inimtühjas koridoris ja silmitseb hämmeldunud ilmel ENSV entsüklopeedia esimese köite sisse istutatud kaktust – tuttuue näituse eksponaati, mis laiendab tavakäsitust raamatutest: kui neist lõpuks ka midagi muud ei saa, siis lillepoti ikka. Aga mitte sellepärast ei ole ERR ja Lääne Elu kohale tulnud. On emakeelepäev. Vikerraadio e-etteütluseni, mida mullu kirjutas üle 10 000 eestimaalase, on jäänud napilt pool tundi. Orula on oma kandi rahvast ärgitanud, et tuldagu kella kümneks kultuurisaali ja pandagu koos oma õigekirjaoskus proovile. Seltsis oleks segasem, aga õigekirjagurmaanide ootel saal on tühi kui kell. Uksest möödub keegi mees, aga sisse ei tule.

Oru kultuurisaal ootab 14. märtsil tegema Vikerraadio e-etteütlust, et tähistada ühiselt emakeelepäeva. „Tekkis mõtte, et teeks ühiskirjutamise. Koos on lõbusam,“ ütles Oru kultuurisaali juhataja Viivika Orula.