Silt: Viivika orula

[caption id="attachment_410759" align="alignnone" width="1920"] Rähnid: auklik lugu. Foto MAFF[/caption] Eile Lihulas alanud Matsalu loodusfilmide festivali (MAFF) linateosed jõuavad ka Läänemaa väiksematesse kultuurimajadesse Orul, Pürksis ja Vormsis. SA Läänemaa turundusspetsialisti Riina Simmeri sõnul sai iga kultuuri- või seltsimaja valida MAFFi võistlusprogrammist kolm meelepärast filmi. Filmi linastumise tasu, mis on sõltuvalt subtiitrite olemasolust 50 või 75 eurot, maksab kinni SA Läänemaa. „Linastumistasu pole küll väga kõrge, aga väikesele kohale on see ikkagi kulu. Meie eesmärk on edendada just Läänemaa väiksemate piirkondade kultuurielu,” ütles Simmer.

[caption id="attachment_323189" align="alignnone" width="2000"] Oru endine vallamaja on nüüd osavallamaja. Urmas Lauri[/caption] Oru osavallamaja teisel korrusel lõhkes veetoru, mis uputas üle osavallamaja esimese korruse fuajee. Õnnetuse avastas Lääne-Nigula valla töötaja Ilmar Aasna, kes läinud laupäeva hommikul sisenes majja, et minna oma tööruumi. „Astusin sisse, fuajees vesi tuli laest alla,“ kirjeldas Aasna.

[caption id="attachment_396435" align="alignnone" width="2000"] Vormsilased koristasid kirikuaeda nädal aega tagasi. Foto: Egon Erkmann[/caption] Kuigi „Teeme ära“ talgupäevani tuleval laupäeval on veel aega, käivad Läänemaal kevadtalgud täie hooga. Soolu külas Lääne-Nigula vallas kogunesid talgulised luuletaja ja tõlkija Ly Seppeli lapsepõlvekodu Ristemäe talu aset koristama juba kaks nädalat tagasi – 16. aprillil tulid täiskasvanud, 14. aprillil Oru kooli 7. klassi lapsed. „Direktor Kampmanni isiklikul juhtimisel,“ ütles talgujuht Viivika Orula. Lapsed tegid Orula sõnul nii kärmesti tööd, et plats sai paari tunniga korda. „Hästi vahva oli,“ ütles Orula.

[caption id="attachment_395225" align="alignnone" width="2000"] Oru kooli 8. klass korrastas talgupäeval Ristemäe tamme ümbruse. Foto: Urmas Lauri[/caption] Luuletaja Ly Seppel saab oma 80. sünnipäevaks Oru kultuurisaali ette nimelise pingi, mälestustahvliga tähistatakse ka tema vanematetalu – Ristemäe – koht Soolu ja Jalukse piiril endises Änniste külas. Reedel oli Oru kooli 8. klassi õpilaste ühiskonnaõpetuse tund Ristemäel. „Kodanikukohustus. Eesti rahva traditsioon – talgud,” tutvustas kooli direktor Andres Kampmann tunni teemat. Lisaks tosinale õpilasele, direktorile, kooli õppejuhile Edita Luigele ja koolionule Peeter Aidnikule oli talgulisi veel – kaasa lõid Viivika Orula Soolu külast ja kunagine Ristemäe naabertalus Luusnal elanud Ülo Loorens.

Viivika Orula on Oru kultuurisaali aastaga veerema lükanud, nüüd loodab ta, et mõni noorem, hakkaja eestvedaja selle täie hooga liikuma saab. Seni kavatseb ta siiski jätkata.

[caption id="attachment_245444" align="aligncenter" width="900"] Kristiina Ehin ja Silver Sepp Soolu külas Taaveti talu hoovis. Foto: Urmas Lauri[/caption] Kontserdipaigana tuntust koguvas Oru kultuurisaalis hakatakse ka filme näitama. Ots tehakse lahti 22. märtsi õhtul kell 21, kui linastub Anu Auna film Kristiina Ehinist. „Kino proovime näidata esimest korda, siis saame selgust, kuidas selline kino inimestele meeldib,” ütles Oru kultuurisaali juhataja Viivika Orula. „Proovime, kas õnnestub. Kas on ekraan hea ja kas tuleb vaatajaid.”

[caption id="attachment_379313" align="alignnone" width="1800"] Sashami maalis Soolu küla muinasjutuks. Pilt: Sashami[/caption] Semiootikadoktor Alexandra Milyakina, kunstnikunimega Sashami, maalis Soolu küla talud muinasjutuks. Sooluni jõudis Sashami Tartu ning Peipsi-äärse Kolkja küla majade maalide kaudu.

[caption id="attachment_376060" align="alignnone" width="2000"] Maal elamise päeva avaüritust kanti üle ka veebis, sest aasta tagasi avatud Oru kultuurisaalis on tehnilised võimalused selleks olemas. Foto: Urmas Lauri[/caption] Tänavune maal elamise päev avati eile Oru kultuurisaalis, kus arutleti maal elamise olulisuse ja erinevate külgede üle. Oru uhke kultuurisaal oli eile ennelõunal maakohale omaselt sügiseselt särama löödud. Laval kõrgus kaks kõrvitsatest koosnevat kuhilat, laudadel olid mitte poelilledest vaid põlluservalt ja metsa alt korjatud kimbud. “Mitmelt poolt sai neid kokku korjatud,” nentis kultuurisaali juht Viivika Orula. “Mikrofon on, inimesed on, mis siin ikka,” ütles päeva juht, Maalehe ajakirjanik Rein Sikk end laval kõnepuldi taha sisse seades. “See ei ole ju riiklik matus, et kui midagi valesti läheb, siis terve riik sind terve aastatuhande neab.” --- [gallery ids="376146,376147,376141,376142,376144,376145,376148,376149,376150,376151,376152,376154,376155,376153,376156,376157,376158,376159,376160,376161,376162,376163"] Fotod: Urmas Lauri

gallery ids="371848,371849,371850,371851,371852,371853,371854,371855,371856,371857,371858,371859,371860,371861,371862,371863,371864,371865,371866,371867"] Fotod: Urmas Lauri Pärnu muuseumi menukas näitus „Tanu alla” on järjega jõudnud Linnamäele. Millised pulmakombed on jäänud püsima, mis on kadunud? Näitus „Tanu alla” annab paljudele sellistele küsimustele vastuse. Neile, kel kaunis sündmus veel ees, annab näitus mõistmist, miks me vajame rituaale ja kombeid. Ning ehk leiab mõnigi pruutpaar näituselt näpunäiteidki oma peo ettevalmistuseks. „On palju vaatamist, lugemist, äratundmisrõõmu ja imestamist. Saab mähkida titte, proovida pähe abielunaise tanu ja pruudiloori, õppida siduma lipsu. Pruutkleitidel on lood ja inimestel fotodel oma saatused,” ütles kultuurisaali juhataja Viivika Orula. Pärnu muuseumi etnograafiakogu hoidja Ülli Kont seadis teisipäeval kuuks ajaks näituseruumiks muutuva saali sissekäigu juures seisval mannekeenil pilkupüüdvat pruutkleiti. „Mu enda vanema tütre kleit. 2005. aastal abiellus,” ütles Kont kleidisaba sündsalt vooglema sättides. Saalis olid pruutkleitides mannekeenid, abiellujate lugusid kirjeldavad ning pulmakombeid tutvustavad stendid juba oma koha leidnud, kuid nipet-näpet oli siiski veel teha. Muuseumi peavarahoidja Piret Pedanik ütles, et pool näitusest on etnograafiine, pool tänapäevane.

[caption id="attachment_367230" align="alignnone" width="2000"] Kirimäesaare rand on Oru kandi inimeste salakoht, mida nüüd kaasava eelarve abil korrastada tahetakse. Foto: Urmas Lauri[/caption] Lääne-Nigula kaasava eelarve hääletamise ülivõimsad liidrid on Palivere kooli madalseiklusrada ja Kirimäesaare ujumiskoha nüüdisajastamise kava. Lääne-Nigula kaasavasse eelarvesse esitatud 22 ettepaneku hääletamisel olid eile kella neljaks pärastlõunal ette rebinud Palivere kooli madalseiklusrada, mida toetas 74 hääletanut, ja Kirimäesaare supluskoha nüüdisajastamine, mis oli saanud 72 toetushäält. Mõlemad ettepanekud olid oma osavalla ettepanekute seas ülivõimsad liidrid.