Silt: viiulimängud

[gallery ids="430787,430788,430789,430790,430791,430792,430793,430794,430795,430796,430797,430798,430799,430800,430801,430802,430803,430804,430805,430806,430807,430808,430809,430810,430811,430812,430813,430814,430815,430816,430817,430818"] Viiulimängud 30 kontsert. Fotod Andra Kirna. Tänavu sai 30 aastat „Viiulimängude” festivali algusest.

[caption id="attachment_430320" align="alignnone" width="696"] Tõnu Reimann juhendamas õpilast keelpillimängijate suvekursusel. Foto arhiiv.[/caption] Pühapäeva, 21. juuli õhtul kell 19 kõlab Haapsalu toomkirikus keelpillimuusika, et tähistada festivali Viiulimängud 30 aasta juubelit ning avaldada austust festivali asutajale ja kunstilisele juhile professor Tõnu Reimannile (1947–2016). Omaaegse tippfestivali vaimu ja hõngu saab Haapsalus kogeda juba viiendat korda – sarnased kontserdid olid ka 2017.–2019. ja 2022 suvel. Tasuta kontserdiga märgime ka Haapsalu linna 745. sünnipäeva.

Jüri-Ruut Kangur. Foto: Ave-Maria Mõistlik Jägmisel nädalal tähistatakse Haapsalu omaaegse keelpillifestivali „Viiulimängud“ 25. juubelit kontsertidega Haapsalu kuursaalis ja toomkirikus, kirjutab üleriigiliste Haapsalu keelpillikursuste korraldaja 1995-2005 Jüri-Ruut Kangur. Kontsertidega austame festivali asutaja ja kunstilise juhi professor Tõnu Reimanni (1947-2016) mälestust ning toome linna taas selle omaaegse tippfestivali ja keelpillimängijate suvekursuste vaimu ja hõngu. Kuidas festival veerandsada aastat tagasi alguse sai? Tollane Haapsalu linnavalitsuse kultuurinõunik Piret Hallik-Sass meenutas, et sel ametipostil alustades pani ta kirja linna kultuuristrateegia: Haapsalu kui kultuurilinna maine loomiseks peaksid siin kindla intervalliga toimuma kvaliteetsed kultuurisündmused, ühtlasi tuleks linnaga siduda kultuuriinimesi, kes panustaksid korraldaja, esineja või mingil muul moel.