Silt: varjevõrk
12
Haapsalu naised punuvad kolmandat aastat varjevõrke
[caption id="attachment_436382" align="alignnone" width="1920"]
Haapsallane Õie Tomingas on rannarootsi muuseumis varjevõrke punumas käinud juba kaks ja pool aastat. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
2022. aasta kevadest peale pole rannarootsi muuseumis kordagi juhtunud, et pooleliolev varjevõrk konksude küljes lae all valge veetoru küljes ei ripuks.
Neli viimatist võrku – 140 m² – vurasid Ukrainasse läinud nädalavahetusel. Teisipäeval sõlmisid naised juba uue seitsme meetri pikkuse ja viie meetri laiuse mõrralina silmadesse riideribasid. „See on paras suurus. Muidu ei pea veetoru raskusele vastu,“ ütles rannarootsi muuseumi pedagoog Lydia Kalda.
Võrku punus viis-kuus haapsallast. Laua taga lõikasid Ukraina naised riideribasid.
Haapsallane Õie Tomingas on rannarootsi muuseumis varjevõrke punumas käinud juba kaks ja pool aastat. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
2022. aasta kevadest peale pole rannarootsi muuseumis kordagi juhtunud, et pooleliolev varjevõrk konksude küljes lae all valge veetoru küljes ei ripuks.
Neli viimatist võrku – 140 m² – vurasid Ukrainasse läinud nädalavahetusel. Teisipäeval sõlmisid naised juba uue seitsme meetri pikkuse ja viie meetri laiuse mõrralina silmadesse riideribasid. „See on paras suurus. Muidu ei pea veetoru raskusele vastu,“ ütles rannarootsi muuseumi pedagoog Lydia Kalda.
Võrku punus viis-kuus haapsallast. Laua taga lõikasid Ukraina naised riideribasid. 
Kõmsil valmis esimene varjevõrk
[caption id="attachment_436380" align="alignnone" width="750"]
Kõmsi varjevõrk. Foto: erakogu[/caption]
Naiskodukaitse Lääne ringkonna Lõuna-Läänemaa jaoskonna liige Kaja Lotman käis Haapsalus rannarootsi muuseumis õppimas, kuidas varjevõrku punuda, et hakata seda tegema ka Lõuna-Läänemaal.
Kõmsi varjevõrk. Foto: erakogu[/caption]
Naiskodukaitse Lääne ringkonna Lõuna-Läänemaa jaoskonna liige Kaja Lotman käis Haapsalus rannarootsi muuseumis õppimas, kuidas varjevõrku punuda, et hakata seda tegema ka Lõuna-Läänemaal. 
Rannarootsi muuseumis napib materjali varjevõrkude punumiseks
[gallery ids="423072,423073,423074,423075,423076,423078,423077"]
Juba kaks aastat Ukrainale varjevõrke pununud rannarootsi muuseum Haapsalus ootab stepivärvides riidekraami, et punujad ei peaks istuma, käed rüpes.
Sõja algusest peale pole möödunud päevagi, kui muuseumi lae all mõrralina ei ripuks. Reede hommikul läks muuseumist Ukrainasse teele 147. varjevõrk, 148. ootas põrandal kinnituspaelu, 149. rippus lae all. „Varsti tuleb poolik pidu,“ märkis võrgupunuja Viivika Püve.
Haapsalus sai valmis sajas varjevõrk
[caption id="attachment_411954" align="alignnone" width="1920"]
Rannarootsi muuseumi sajanda, üheksa meetri pikkuse ja viie meetri laiuse varjevõrgu Ukrainasse saatmiseks said punujad valmis kaheksa päevaga. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Teisipäeva keskpäeval ootas sajas varjevõrk rannarootsi muuseumi põrandal mõõtmist ja kinnituspaelu, et see Ukraina poole teele saata.
Muuseumis endas käis kibe töö: riba riba järel punusid naised 101. võrku ja sajanda tähistamiseks küpsetatud õunakook seisis jõude. „Nagu ämbliknaised!“ ütles haapsallane Viivika Püve. – „Ämbliknaised jah,“ kordas haapsallane Tiina Tammistu. „Koome võrku!“ Suvel punujatega liitunud Püvel ei jää naljalt päevagi vahele. Tammistu on käinud punumas sõja puhkemisest peale – tuli ja jäi.
Rannarootsi muuseumi sajanda, üheksa meetri pikkuse ja viie meetri laiuse varjevõrgu Ukrainasse saatmiseks said punujad valmis kaheksa päevaga. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Teisipäeva keskpäeval ootas sajas varjevõrk rannarootsi muuseumi põrandal mõõtmist ja kinnituspaelu, et see Ukraina poole teele saata.
Muuseumis endas käis kibe töö: riba riba järel punusid naised 101. võrku ja sajanda tähistamiseks küpsetatud õunakook seisis jõude. „Nagu ämbliknaised!“ ütles haapsallane Viivika Püve. – „Ämbliknaised jah,“ kordas haapsallane Tiina Tammistu. „Koome võrku!“ Suvel punujatega liitunud Püvel ei jää naljalt päevagi vahele. Tammistu on käinud punumas sõja puhkemisest peale – tuli ja jäi.
