Silt: Urmas Sukles

[caption id="attachment_420024" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu Lossiplatsi-äärne krunt on veel tühi, kuid linnavalitsus sai sinna uue maja ehitamiseks 2,4 miljoni euro suuruse toetuse. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Haapsalu linnavalitsus sai uue maja jaoks riigilt 2,4 miljonit eurot toetust, kuid kas hoonet ka ehitama hakatakse, pole veel kindel – see sõltub ehitushinnast. „Mingi kõlakas kuskilt kostab,” ütles Haapsalu linnapea Urmas Sukles toetuse saamise kohta. „Hõisata saab siis, kui ehitushange on tehtud, majanduskeskkond on praegu väga turbulentne,” lisas Haapsalu arenguspetsialist Ülla Paras.

[caption id="attachment_419151" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu linnapea Urmas Sukles sai uudise presidendi teenetemärgi saamis kohta linnavalitsuse istungil. Foto Malle-Liisa Raigla[/caption] „Nii jahmunud Suklest pole ma veel näinud, ei oska käsi ega jalgu kuhugi panna,” ütles Haapsalu aselinnapea Innar Mäesalu kui Lääne Elu Haapsalu linnapeale Urmas Suklesele presidendi teenetemärgi saamise puhul õnne soovis. Linnavalitsuse liikmetelt kõlas selle peale aplaus.

[caption id="attachment_334166" align="alignnone" width="1920"] Kuuse tänava koolimaja. Foto: Urmas Lauri[/caption] Haapsalu linnavalitsus on koostamas Kuuse tänava koolimaja lammutusprojekti, et kogu hoonete kompleks krundilt maha võtta. „Projekt näeb ette puhast platsi,” ütles Haapsalu aselinnapea Innar Mäesalu. Millal päriselt hoonete lammutamiseks võib minna, pole veel selge. Lammutusprojekt peaks valmima aprilli keskpaigas, Kredexilt lammutustoetust küsida saab mai alguses, kuid taotluse esitamiseks peab projekt olemas olema. Mäesalu sõnul kehtib seal nobedate näppude voor – esimesena taotluse esitajad saavad ka toetust.

[caption id="attachment_418036" align="alignnone" width="1135"] Nii Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa (vasakult), Vormsi vallavanem Maris Jõgeva kui ka Haapsalu linnapea Urmas Sukles leiavad, et omavalitsuste laenumäärad võiksid jääda seni kavandatult 60 protsendi juurde, kui võetud laenu suudetakse tagasi maksta.[/caption] Läänemaa omavalitsused pole nõus regionaalministeeriumi ideega vähendada nelja aasta pärast nende laenumäära plaanitust rohkem. Regionaal- ja põllumajandusministeerium uuris kohalikelt omavalitsustelt, kas nad oleksid nõus vähendama 2028. aastaks omavalitsuste laenumäära alla 60 protsendi. Koroonaajal suurendas valitsus omavalitsuste võimalikku laenumäära 60 protsendilt 80-le sooviga viia laenumäär 2028. aastaks tagasi 60 protsendi juurde. Eelmise aasta lõpus saatis regionaalministeerium aga omavalitsustele kirja, milles uuris, kas nad oleksid nõus, et väiksema tulubaasiga omavalitsustel vähendataks laenumäära plaanitust enam. Küsimuse põhjuseks on riigieelarve strateegias püstitatud eesmärk vähendada 2027. aastaks omavalitsuste koondeelarve puudujääki 30 miljoni euro võrra. Praegu on omavalitsused eelarvestrateegiates arvestanud, et järgmisest aastast väheneb netovõlakoormuse ülemmäär ehk laenumäär 5 protsendi võrra aastas ja jõuab tänavuselt 80 protsendilt 2028. aastaks 60 protsendile. Läänemaa omavalitsustest on praegu laenukoormus pisut üle 60 protsenti vaid Haapsalus. Haapsalu linnapea Urmas Suklese sõnul pole keeruline viia laenukoormust järgmistel aastatel 60 protsendile.

[caption id="attachment_417848" align="aligncenter" width="1920"] Jääteemeister Raivo Õiglas. Foto: kaader filmist[/caption] Igal aastal pole jäätee ehitamine võimalik ja igast jääteest tehtud filmist ei saa ka asja. Režissöör ja operaator Arko Okk tegi kaheksa aastat filmi „Jäätee veerel”. Jääteega on nii, et igal aastal ei saa olla kindel, kas tänavu saab üle mere sõita või ei saa. Sageli on tulnud ju tõdeda: sel aastal ei saa, sest pole õiget talve. Sama on juhtunud pikalt praetud Oki taiesega. Filmi sellest kahjuks seekord välja ei tulnud. Vähemalt vaatamisväärset filmi. Arko Oki filmi „Jäätee veerel” reklaamitakse Edvinas Pukšta sõnadega: „Filosoofiline, meditatiivne ja irooniline dokumentaalfilm ilma küsimuste ja selgitusteta.” Osta viie euro eest pilet ja vaata. Kolmapäeva õhtul oli selle konksu otsa jäänud kümmekond haapsallast. Kes soovib, saab konksust haarata ka tuleval neljapäeval.

Möödunud aastal vähenes elanike arv Läänemaal 167 inimese võrra, koos Lääneranna vallaga 197 võrra. Peamiselt vedas elanike arvu kahanemist negatiivne iive ja sõjapõgenike lahkumine. Mullu suri Läänemaal 134 inimest rohkem kui sündis, sõjapõgenike arv vähenes aga 110 võrra. Nii Haapsalu linnapea Urmas Sukles kui ka Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa ütlesid, et iga vähenemine on halb.