Silt: Ülo Kalm
2
Muuseum tahab Vanasadama nime kaardile tagasi tuua
[caption id="attachment_314504" align="alignnone" width="2000"]
Rannarootsi muuseumi direktor Ülo Kalm Vanasadama uuendatud paadisillal. Foto Arvo Tarmula[/caption]
Rannarootsi muuseum on teinud Haapsalu linnavalitsusele ettepaneku anda muuseumi juures olevale sadamaalale Vanasadama nimi.
Muuseumi direktori Ülo Kalmu sõnul remonditi ja pikendati läinud aastal muuseumi ujuvkaid ja järgmise sammuna on kavas registreerida sadam väikesadamana. „Väikesadama registreerimiseks peab aga olema kinnitatud kohanimi,” selgitas ta.
Rannarootsi muuseumi direktor Ülo Kalm Vanasadama uuendatud paadisillal. Foto Arvo Tarmula[/caption]
Rannarootsi muuseum on teinud Haapsalu linnavalitsusele ettepaneku anda muuseumi juures olevale sadamaalale Vanasadama nimi.
Muuseumi direktori Ülo Kalmu sõnul remonditi ja pikendati läinud aastal muuseumi ujuvkaid ja järgmise sammuna on kavas registreerida sadam väikesadamana. „Väikesadama registreerimiseks peab aga olema kinnitatud kohanimi,” selgitas ta. 
Läänemaa turism saab uue arengukava
[caption id="attachment_312937" align="alignnone" width="1024"]
Suvistest südamlikest pidudest Haapsalu rannarootsi muuseumi õuel toetavad vaid läänlased, aga need võiksid olla üritused, kuhu tullakse üle Eesti. Arvo Tarmula[/caption]
Haapsalus ja Läänemaal ei ole osatud ära kasutada ja turundada piirkonna turismipotentsiaali, selgub SA Läänemaa tellimusel valminud uuest turismiarengukavast.
Esmaspäeval peeti Haapsalu kultuurikeskuses turismiseminari, kus SA Läänemaa juht Anu Kikas tutvustas järgmise hooaja plaane. Kevadel tellis sihtasutus turismiekspert Birgit Prikilt Läänemaa arengukava aastateks 2020–2025, mis sisaldab nii sektori olukorra analüüsi kui ka eesmärke ja nägemusi, kuidas neid ellu viia.
Mullu külastas Läänemaad umbes 250 000 inimest. Neist 83 252 jäi siia ka ööbima. Koguni 70 protsenti Läänemaal ööbijatest on siseturistid. Turistide arv kasvas ajavahemikus 2015–2020 keskmiselt 7 protsenti aastas. Oluline muutus võrreldes varasemate aastatega on Soome turistide ja ööbimiste arvu suur langus. Langustrendis on viimastel aastatel ka ööbimiste arv sügisest kevadeni. Sel aastal andis negatiivset tooni juurde koroonaviirus, mille mõjud kestavad vähemalt 2023. aastani.
Suvistest südamlikest pidudest Haapsalu rannarootsi muuseumi õuel toetavad vaid läänlased, aga need võiksid olla üritused, kuhu tullakse üle Eesti. Arvo Tarmula[/caption]
Haapsalus ja Läänemaal ei ole osatud ära kasutada ja turundada piirkonna turismipotentsiaali, selgub SA Läänemaa tellimusel valminud uuest turismiarengukavast.
Esmaspäeval peeti Haapsalu kultuurikeskuses turismiseminari, kus SA Läänemaa juht Anu Kikas tutvustas järgmise hooaja plaane. Kevadel tellis sihtasutus turismiekspert Birgit Prikilt Läänemaa arengukava aastateks 2020–2025, mis sisaldab nii sektori olukorra analüüsi kui ka eesmärke ja nägemusi, kuidas neid ellu viia.
Mullu külastas Läänemaad umbes 250 000 inimest. Neist 83 252 jäi siia ka ööbima. Koguni 70 protsenti Läänemaal ööbijatest on siseturistid. Turistide arv kasvas ajavahemikus 2015–2020 keskmiselt 7 protsenti aastas. Oluline muutus võrreldes varasemate aastatega on Soome turistide ja ööbimiste arvu suur langus. Langustrendis on viimastel aastatel ka ööbimiste arv sügisest kevadeni. Sel aastal andis negatiivset tooni juurde koroonaviirus, mille mõjud kestavad vähemalt 2023. aastani. 
Rannarootsi muuseumi Ruhnu-reis lõppes jalaluumurruga
[caption id="attachment_309194" align="alignnone" width="2000"]
Katamaraan Runö seisab tihti mootoririkete pärast kai ääres, kipakast alusest on ruhnlastel vähe rõõmu. Scanpix[/caption]
Rannarootsi muuseumi plaan minna Ruhnu talgutele lõppes eemalt saare nägemise, murtud jalaluu ja merehaigusega.
24. augustil plaanis Rannarootsi muuseumi kollektiiv koos 45 kultuuriministeeriumi ametniku, sealhulgas minister Tõnis Lukasega minna Ruhnu muuseumile kuuluvat Korsi talu korrastama ja suitsusauna avama, kuid saare nägemisest seltskond kaugemale ei jõudnud.
„Nägime Ruhnu saart ja tulime tagasi,” ütles rannarootsi muuseumi direktor Ülo Kalm.
Katamaraan Runö seisab tihti mootoririkete pärast kai ääres, kipakast alusest on ruhnlastel vähe rõõmu. Scanpix[/caption]
Rannarootsi muuseumi plaan minna Ruhnu talgutele lõppes eemalt saare nägemise, murtud jalaluu ja merehaigusega.
24. augustil plaanis Rannarootsi muuseumi kollektiiv koos 45 kultuuriministeeriumi ametniku, sealhulgas minister Tõnis Lukasega minna Ruhnu muuseumile kuuluvat Korsi talu korrastama ja suitsusauna avama, kuid saare nägemisest seltskond kaugemale ei jõudnud.
„Nägime Ruhnu saart ja tulime tagasi,” ütles rannarootsi muuseumi direktor Ülo Kalm. 
Rannarootsi muuseum kärbib palku
Rannarootsi muuseumi direktor Ülo Kalm ennustab, et tänavu jääb kaks kolmandikku muuseumi omatulust saamata.
Kalmu sõnul teenis rannarootsi muuseum eelmisel aastal 30 000 eurot omatulu, kuid sel aastal tuleb arvestada tunduvalt väiksema summaga: „Eks kõik sõltub sellest, mis tulevikus saama hakkab, aga ma kujutan ette, et omatulu kukub väga drastiliselt. Võibolla 10 000 jääb, ülejäänud summa tuleb kokku hoida.”
Rannarootsi muuseum kogub merekeskuse ehituseks annetusi
[caption id="attachment_294110" align="aligncenter" width="1600"]
Tulevane merekeskus. Eskiis[/caption]
Rannarootsi muuseum hakkas koguma annetusi, et ehitada muuseumi senise paadikuuri asemele korralik merekeskus.
„Me ei jää ootama, millal meie taotlus kultuuriministeeriumi investeeringute real esimesele kohale jõuab, vaid otsustasime aktiivselt tegutsema asuda,” ütles rannarootsi muuseumi direktor Ülo Kalm.
Merekeskus kerkib rannarootsi muuseumi näitusemaja kõrvale.
..
[gallery ids="294112,294113,294114,294115,294110,294116,294117"]
Tulevane merekeskus. Eskiis[/caption]
Rannarootsi muuseum hakkas koguma annetusi, et ehitada muuseumi senise paadikuuri asemele korralik merekeskus.
„Me ei jää ootama, millal meie taotlus kultuuriministeeriumi investeeringute real esimesele kohale jõuab, vaid otsustasime aktiivselt tegutsema asuda,” ütles rannarootsi muuseumi direktor Ülo Kalm.
Merekeskus kerkib rannarootsi muuseumi näitusemaja kõrvale.
..
[gallery ids="294112,294113,294114,294115,294110,294116,294117"] 
Haapsalu muuseumid saavad 80 000 eurot remondiraha
[caption id="attachment_291882" align="alignnone" width="2000"]
Anton Pärn tahab sidemuuseumi eksponaadid Tamme tänavalt tuua endisesse kaubaaita. Arvo Tarmula[/caption]
Kultuuriministeerium jagas aasta alguses remondifondist raha oma haldusalas olevatele kriitilises seisus hoonetele. Haapsalus said toetuse raudteemuuseum ja rannarootsi muuseum.
SA Läänemaa Muuseumid sai 30 000 eurot, et teha Haapsalu raudteejaama hoonetekompleksi kuuluvas pagasiaidas kapitaalremont. „See on meie jaoks väga meeldiv uudis,” ütles sihtasutuse juht Anton Pärn Lääne Elule.
Pärn selgitas, et esmajärjekorras oli plaanis remontida hoopis veidi kaugemale jääv kaubaait, kuid ilmselt läksid kaks aita mingis asjaajamise staadiumis segi. „Korda tuleb teha muidugi mõlemad hooned, selles pole küsimustki. Loodetavasti on võimalik toetus teisele aidale ümber vormistada, sellel teemal me kultuuriministeeriumiga juba suhtleme,” selgitas Pärn.
Anton Pärn tahab sidemuuseumi eksponaadid Tamme tänavalt tuua endisesse kaubaaita. Arvo Tarmula[/caption]
Kultuuriministeerium jagas aasta alguses remondifondist raha oma haldusalas olevatele kriitilises seisus hoonetele. Haapsalus said toetuse raudteemuuseum ja rannarootsi muuseum.
SA Läänemaa Muuseumid sai 30 000 eurot, et teha Haapsalu raudteejaama hoonetekompleksi kuuluvas pagasiaidas kapitaalremont. „See on meie jaoks väga meeldiv uudis,” ütles sihtasutuse juht Anton Pärn Lääne Elule.
Pärn selgitas, et esmajärjekorras oli plaanis remontida hoopis veidi kaugemale jääv kaubaait, kuid ilmselt läksid kaks aita mingis asjaajamise staadiumis segi. „Korda tuleb teha muidugi mõlemad hooned, selles pole küsimustki. Loodetavasti on võimalik toetus teisele aidale ümber vormistada, sellel teemal me kultuuriministeeriumiga juba suhtleme,” selgitas Pärn. 
Rannarootsi muuseum ehitab jõuluturuks lumememmesid
[caption id="attachment_288882" align="alignnone" width="1152"]
Ülo Kalm näitab ligi kolme meetri kõrgust lumememme, millele enne laupäevast jõuluturgu viimast lihvi antakse. Foto Arvo Tarmula[/caption]
Laupäeval Rannarootsi muuseumis peetavaks Vanasadama jõuluturuks panevad muuseumitöötajad maja ette püsti kaks lumememme, mis jäävad sinna terveks jõuluajaks.
„Kui lund ei ole, siis peab ise selle eest hea seisma, et lume teema elus oleks,” ütles Rannarootsi muuseumi peavarahoidja Anu Raagmaa.
Muuseumi kontorimajas on otsapidi lae külge kinnitatud umbes kolme meetri kõrgune kummipallidest lumememm, millele Raagmaa, muuseumi direktor Ülo Kalm ja teadur Jorma Friberg viimast lihvi annavad. Poole väiksem memm, kollane ämber mütsiks peas, on juba valmis ja ootab ülespanemist.
Ülo Kalm näitab ligi kolme meetri kõrgust lumememme, millele enne laupäevast jõuluturgu viimast lihvi antakse. Foto Arvo Tarmula[/caption]
Laupäeval Rannarootsi muuseumis peetavaks Vanasadama jõuluturuks panevad muuseumitöötajad maja ette püsti kaks lumememme, mis jäävad sinna terveks jõuluajaks.
„Kui lund ei ole, siis peab ise selle eest hea seisma, et lume teema elus oleks,” ütles Rannarootsi muuseumi peavarahoidja Anu Raagmaa.
Muuseumi kontorimajas on otsapidi lae külge kinnitatud umbes kolme meetri kõrgune kummipallidest lumememm, millele Raagmaa, muuseumi direktor Ülo Kalm ja teadur Jorma Friberg viimast lihvi annavad. Poole väiksem memm, kollane ämber mütsiks peas, on juba valmis ja ootab ülespanemist.