Silt: Ülo Kalm

[caption id="attachment_338605" align="alignnone" width="2000"] Haapsalus hüppas vette 41 ujujat, neist vaid üks katkestas, seega 40 jõudis ka teisele kaldale Österby sadamasse. Foto: Elen Freivald[/caption] Nädalavahetusel peeti Haapsalu-Noarootsi merepäevi. Reedel ja laupäeval peeti lahe mõlemal kaldal laatasid, avatud olid vabaõhukohvikud, kuulata sai erinevaid kontserte ning peeti maha avaveeujumise ja mereaerutamise võistlused. Merepäevad said alguse reede õhtul Noarootsi Österby sadamakohvikus, kus esines ansambel Väliharf. Laupäeva ennelõunal olid mõlemal pool lahte laat – Rannarootsi muuseumi juures Vanasadama turg ja Österbys Rannarahva laat. Pakuti häid ja veel paremaid roogasid, erinevat käsitööd, suveniire, taimi ja palju muud.

[caption id="attachment_338004" align="alignnone" width="2000"] Rannarootsi muuseumi pedagoogi Lydia Kalda (vasakul) sõnul jäi Rannarootsi kai avamereujujate jaoks väikeseks, seega start antakse Grand Holm Marinast. Paremal muuseumi direktor Ülo Kalm. Foto: Elen Freivald[/caption] Reedel ja laupäeval peetakse esimesi Haapsalu-Noarootsi merepäevi koos avaveeujumise ja mereaerutamise võistlustega, kus harrastajate kõrval on kohal ka oma ala tipptegijad. Kahe päeva jooksul Haapsalu Tagalahe mõlemal kaldal – Rannarootsi muuseumis ja Österby sadamas – toimuvate merepäevade programmi mahub sportimise kõrval ka muid ettevõtmisi. Mõtet kahe kalda ühistest merepäevadest olid Noarootsi osavallavanem Aivo Hirmo ja Rannarootsi muuseumi direktor Ülo Kalm veeretanud juba pikemat aega. „Tegemist on suurepärase koostööprojektiga,” ütles Hirmo. Ta lisas, et ise ta merepäevadel sportima ei hakka, aga kõne peab küll.

[caption id="attachment_337841" align="alignnone" width="2000"] Volikogu eelnõu hääletus. Foto: Elen Freivald[/caption] Haapsalu linnavolikogu otsustas täna erakorralisel istungil ühehäälselt tunnustada Tokyo olümpiamängudel individuaalselt pronksmedali ja naiskondlikult kuldmedali võitnud Katrina Lehist ja ka tema nii praegusid kui ka eelmisi treenereid.

[gallery ids="329681,329683,329685,329687,329689,329691,329693,329695,329697,329699,329701,329703,329705,329707"] Andra Kirna fotod Laupäeval tegid rannarootsi muuseumi ja Noarootsi koguduse inimesed ning teised vabatahtlikud talgu korras puhtaks Köstritalu aseme Kudani tee ääres – niideti ja koristati mullune kulu, kaeti kinni vana köstritalu hiigelsuur kaev ja rajati piknikukoht. Köstrikool sai rannarootsi muuseumi juhi ja talgute korraldaja Ülo Kalmu sõnul alguse ülemöödunud sajandi kuuekümnendate teisel poolel ja tegutses köstritalus kuni 1924. aastani. „Köstrikool oli Noarootsi kooliharidusele üks oluline koht. Siin peeti maha ka eestirootslaste esimesed ärkamisaegsed suured koosolekud ja toimetati rannarootslaste parema tuleviku nimel,” rääkis Kalm.

[caption id="attachment_229877" align="alignnone" width="900"] Rannarootsi muuseum peab laupäeval perepäeva. Arvo Tarmula[/caption] Laupäeval on rannarootsi muuseumis perepäev, kus suures lõkkes saavad tuleroaks haapsallaste jõulukuused. Rannarootsi muuseumi direktor Ülo Kalm ütles, et kuna praegusel piirangute ajal lubatakse vabas õhus koguneda kuni 500 inimesel, saab ka perepäeva pidada. „Loodame, et seda arvu ei muudeta,” lisas ta.

[caption id="attachment_314504" align="alignnone" width="2000"] Rannarootsi muuseumi direktor Ülo Kalm Vanasadama uuendatud paadisillal. Foto Arvo Tarmula[/caption] Rannarootsi muuseum on teinud Haapsalu linnavalitsusele ettepaneku anda muuseumi juures olevale sadamaalale Vanasadama nimi. Muuseumi direktori Ülo Kalmu sõnul remonditi ja pikendati läinud aastal muuseumi ujuvkaid ja järgmise sammuna on kavas registreerida sadam väikesadamana. „Väikesadama registreerimiseks peab aga olema kinnitatud kohanimi,” selgitas ta.

[caption id="attachment_312937" align="alignnone" width="1024"] Suvistest südamlikest pidudest Haapsalu rannarootsi muuseumi õuel toetavad vaid läänlased, aga need võiksid olla üritused, kuhu tullakse üle Eesti. Arvo Tarmula[/caption] Haapsalus ja Läänemaal ei ole osatud ära kasutada ja turundada piirkonna turismipotentsiaali, selgub SA Läänemaa tellimusel valminud uuest turismiarengukavast. Esmaspäeval peeti Haapsalu kultuurikeskuses turismiseminari, kus SA Läänemaa juht Anu Kikas tutvustas järgmise hooaja plaane. Kevadel tellis sihtasutus turismiekspert Birgit Prikilt Läänemaa arengukava aastateks 2020–2025, mis sisaldab nii sektori olukorra analüüsi kui ka eesmärke ja nägemusi, kuidas neid ellu viia. Mullu külastas Läänemaad umbes 250 000 inimest. Neist 83 252 jäi siia ka ööbima. Koguni 70 protsenti Läänemaal ööbijatest on siseturistid. Turistide arv kasvas ajavahemikus 2015–2020 keskmiselt 7 protsenti aastas. Oluline muutus võrreldes varasemate aastatega on Soome turistide ja ööbimiste arvu suur langus. Langustrendis on viimastel aastatel ka ööbimiste arv sügisest kevadeni. Sel aastal andis negatiivset tooni juurde koroonaviirus, mille mõjud kestavad vähemalt 2023. aastani.