3.3 C
Haapsalu
Laupäev, 14. detsember 2024

6 kuu keskmine portaali küljastajate arv kuus: 60 619

Avaleht Sildid Ukraina sõjapõgenikud

Silt: ukraina sõjapõgenikud

Kodukant Läänemaa toetab Ukraina põgenike kohanemist maapiirkondades

[caption id="attachment_414582" align="alignnone" width="2000"] Võnnu ja Ukraina kogukonnad Vonnu seltsimajas seebist lillede meisterdamise tootoas. Foto erakogu[/caption] Kodukant Läänemaa toel on novembris ja detsembris hulk ettevõtmisi, et parandada Ukraina põgenike seotust kohaliku kogukonnaga, leida uusi võimalusi ühistegevuseks ja kujundada ühtset inforuumi, et edaspidi hõlpsamalt suhelda. Projektis osalevad kohalikud vabaühendused MTÜ Pusku Külaselts, Võnnu Noorte Selts ja MTÜ Pere Looduspaik.

Ukraina tööturuasutuste töötajad tutvusid Haapsalus siinse töötukassa tööga

[gallery ids="402701,402702,402703,402704,402705,402706,402707,402708,402709,402710,402711"] Fotod: Urmas Lauri Täna tutvub 21-liikmeline Ukraina tööhõivebüroo esindus siinse töötukassa osakonna tegevusega. Kohtutakse ka Haapsalu linnapea Urmas Suklesega ning külastatakse Haapsalu kutsehariduskeskust.

Lääne-Nigulas on 50 sõjapõgenikku

Lääne-Nigula vallas elab praegu hinnanguliselt 50 sõjapõgenikku Ukrainast, neist 22 last. Sügisel alustas Lääne-Nigula valla koolides ukraina 25 õpilast ja lasteaedades oli toona 13 last. „Praegu on koolides 16 ukraina õpilast ja lasteaedades käib kuus last,” ütles Lääne-Nigula vallavalitsuse liige, sotsiaalvaldkonda kureeriv Katrin Viks volikogule sõjapõgenikest ülevaadet andes.

Kullamaa koolis on igaüks võrdselt oluline

[gallery ids="381404,381406,381408"] Fotod: erakogu Sel õppeaastal on Kullamaa keskkooli nägu rahvusvahelisem kui eales varem – eesti keele kõrval kuuleb siin ukraina, vene ja saksa keelt. Võib öelda, et ka vedanud on meil rohkem kui paljudel teistel – siinsetel ukraina lastel on võimalik jätkata emakeele õppimist ja neile on iga päev toeks oma rahvusest psühholoog. Vestlesin meie maja ukrainlastega, sest nagu ütleb õppeaasta motogi „Igaüks loeb“, on iga liige võrdselt oluline.

Sõja jalust: kohandumine

[caption id="attachment_362579" align="alignnone" width="696"] Mariupoli ülikoolis ajakirjandust õppinud Tetjana Himitš on üks paarisajast Haapsallu jõudnud sõjapõgenikust. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] 18. märtsi hommik oli eelmistest erinev. Jah, väljaspool ema maja ja Malojanisoli küla käis äge võitlus, aga siin oli väga vaikne. Kaugelt kostis sõja kõmin, mis häiris teadvust ja kiirendas pulssi. Sain aru, et need pole lihtsalt helid, iga sellise heli taga on häving ja kellegi surm, samal ajal kui meie toimetame oma igapäevaasju. Aga mina tahtsin ju teha pausi ja naasta tavaellu, niivõrd, kui see on võimalik. Eelmine õhtu oli tegus. Tõime tuppa metallahju, küürisime selle puhtaks ja tegime tule alla. Enne seda lõhkusime puid ning varusime kööki suure kastitäie küttepuid ja ka laaste tulehakatuseks. Sellest hetkest alates hakkas köök, sealhulgas lagi, kattuma tahmaga. Ema sai selle peale väga pahaseks, kuid kaaluka argumendina toimis see, et majas oli nüüd soe, oli võimalus keeta vett tee tegemiseks, pesemiseks, võimalus süüa valmistada. Muide, pärast meie lahkumist oli mu emal raske – köögi koristamine, selle endisele kujule tagasi viimine võttis mitu päeva aega.

Kolmandik töötuist ukrainlastest on Läänemaal töö leidnud

Augusti alguseks on Läänemaal tööle asunud 89 sõjapõgenikku Ukrainast, töö leidnud ukrainlaste arv on kahe kuuga kahekordistunud.

Sõja jalust: vaikuse oaas

[caption id="attachment_362579" align="aligncenter" width="2000"] Mariupoli ülikoolis ajakirjandust õppinud Tetjana Himitš on üks paarisajast Haapsallu jõudnud sõjapõgenikust. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Mul on küsimus eestlastele: „Kas olete mõelnud, kuidas turistid ja siin viibivad välismaalased teie riiki näevad?” Ütlen teile ausalt: vaikne ja rahulik Eestimaa erutab mind iga päev. Selles on koht traditsioonidel, vastuoludel, avatusel ja abivalmidusel. Tahate, ma räägin teile oma tagasihoidlikest tähelepanekutest, mida mul õnnestus kahe kuu jooksul kaunis Haapsalus kogeda? Võite ju öelda, et teen kiireid järeldusi, kuna olen siin olnud nii lühikest aega. Ega ma väidagi, et minust on saanud sotsiaaluuringute ja statistika spetsialist, olen lihtsalt terava pilguga inimene ja tahan teiega jagada oma muljeid. Olgu, alustame sellest, et eestlased armastavad üksindust ja kaitsevad innukalt oma isiklikku ruumi. Eestlased on mulle ise rääkinud sellise anekdoodi: „Ootame Covid-19 lõppu, et kahe meetri asemel saaks üksteisest taas tavapäraselt viie meetri kaugusel seista.” Hea nali, aga kui palju selles on tõtt?

Ukraina lapsed õppisid Läänemaa loodust tundma

[gallery ids="367720,367721,367722,367723,367724,367725"] Ukraina lapsed Silmal looduslaagris. Fotod Urmas Lauri. Silma õpikojas oli looduslaagris paarkümmend sõja eest Läänemaal varjus olevat ukraina last, kümme neist Lääne-Nigula vallast ja kümme Haapsalust.