Silt: Tuuli Varik

[gallery ids="418070,418071,418072,418069,418073,418074,418075,418076,418077,418078,418079,418080,418081,418082,418083,418084,418085,418086"]   Reedel Haapsalu kutsehariduskeskuses peetud šokolaaditortide laadal müüdi üheksa torti maha esimese kümne minutiga. Laadal olid müügiks kutsekooli kondiitriõpilaste käe all valminud šokolaaditordid, mis pidid olema omalooming või mõne retsepti edasiarendus. Laada jaoks pidid õpilased valmistama kaks ühesugust torti, millest üks müüdi tervikuna ja teine tükikaupa.

Üha kõrgemad hoolduskoha hinnad panevad hooldekodu klientide lähedasi aina rohkem ise juurde maksma. Risti ja Oru hooldekodudes tõuseb koha maksumus uuest aastast 150 euro võrra. „Hinda tõstavad majanduslikud põhjused,“ ütles Lääne-Nigula hooldekodude juht Elle Ljubomirov. „Oru hooldekodu hinnatõusu taga on laenude kallinemine. Hooldekodu remondiks võetud laenu tagasimakse võtab meil aastas 7–8 hoolduskoha tasu,“ selgitas Ljubomirov. „Lubatakse küll, et intressid hakkavad kunagi vähenema, aga sinnani peame ellu jääma,“ lisas ta.

[caption id="attachment_400531" align="alignnone" width="2000"] Oru ja Risti hooldekodu juhatajal Elle Ljubomirovil ja ta hoolealustel on viimasel ajal sageli olnud külalisi – kohalike omavalitsuste ametnikud hindavad hoolealuste abivajadust. Foto: Andra Kirna[/caption] Riigi lubatu, et juulist jõustuva reformiga hooldekodukoha eest maksmine jaguneks eaka enda ja kohaliku omavalitsuse vahel, täitumine sõltub hooldekodu kohamaksust ja eaka pensionist ning vajab paljudel juhtudel ikkagi ka lähedaste panust. Praegu hindavad kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajad hooldekodu klientide hooldusvajadust. Keerukaks teeb selle asjaolu, et inimesed ei ole sageli oma kodukoha hooldekodudes.

[caption id="attachment_385190" align="alignnone" width="2000"] Risti ja Oru hooldekodu juhataja Elle Ljubomirovi sõnul on hinnatõus päris korralik, aga muud ei jää üle, sest kallineb kõik – toit, põetusvahendid, elekter. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Läänemaa kohalikud omavalitsused maksavad sadu tuhandeid eurosid hoolealuste eest, kelle lähedased ei suuda hooldekoduarveid maksta. 28. detsembril istub 73aastane Vello Risti hooldekodu kitsukeses fuajees tugitoolis ja lahendab ristsõnu. 1. veebruarist tuleb Ristil hooldekodukoha eest välja käia tuhat eurot – Vello kahe kuu pension. 2023. aasta hinnatõus kõigis Läänemaa hooldekodudes on hirmutav – 100–200 eurot tuleb arvele otsa ja alla tuhande euro kuskil naljalt olla ei saa.

[caption id="attachment_267047" align="alignnone" width="1920"] Foto: Pixabay[/caption] Jaanuarist maini saavad kuni mediaanpalka teenivad leibkonnad esitada avaldusi elektri hinna kompenseerimiseks tagasiulatuvalt alates septembrist. Selleks, et septembrist detsembrini toetusi saada, pidi elektri hind ületama 12 senti kilovatt-tunni kohta. Jaanuaris võttis valitsus vastu otsuse, et hinda kompenseeritakse kõigile tarbijatele – hinnalaeks kujunes 12 senti kilovatt-tunni kohta elektritarbimisele kuni 650 kWh. Seda ületavat tarbimise kompenseerimist saavad inimesed mai lõpuni veel omavalitustest taotleda.

[caption id="attachment_353795" align="alignnone" width="2000"] Energiaarvete kompenseerimiseks tuli täita detailne avaldus. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Läänemaa suurimad välja makstud elektrihinna kompensatsioonid nelja kuu elektriarve eest ulatuvad üle 800 euro. Eelmiseks teisipäevaks oli Haapsalu linnavalitsusele esitatud üle 600 kompensatsiooni saamise avalduse, viimase nädala jooksul lisandus veel ligi 120 avaldust. Linnavalitsuse sotsiaalosakond pole neid kõiki veel menetleda jõudnud – 480 taotlejale oli eilseks välja makstud kokku 75 000 eurot. See tähendab, et keskmiselt on üks Haapsalu leibkond saanud kompensatsiooni 158 eurot.

[caption id="attachment_352451" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu  nantsjuhi Martin Schwindti sõnul on seis Haapsalu tänavavalgustusega kriitiline. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Suured elektriarved ei tühjenda üksnes eraisikute rahakotti, vaid kriitilises seisus on ka külamajad, linnavalitsus ja haigla. Piirsalu rahvamaja eestvedaja Lea Lai ütles, et viimane elektriarve oli tavapärasest kolm korda suurem. Laia sõnul saavad nad praegu maksmisega hakkama, kuid suurte elektriarvete jätkudes peavad vastu vaid paar kuud. Piirsalu rahvamajal on kaks küttesüsteemi – õhk-vesisoojuspump ja kaks ahju. Lai tunnistas, et on mõelnud kogu maja õhk-vesisoojusele üle viia, kuid praegu on ta õnnelik, et pole seda teinud. „See kuu saame elektriarve makstud,” ütles Kiideva külaseltsi juht Sirli Olgo. „Mis edasi saab… võtame üks kuu korraga, varsti on kevad,” jäi Olgo siiski positiivseks.

Peagi saavad inimesed esitada kohalikele omavalitsustele nii paberil kui ka digitaalselt avaldusi elektrihinna kompensatsiooni saamiseks. Haapsalu hakkas avaldusi välja võtma eilsest, kuigi sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris (STAR) ei ole taotluste esitamise programm veel täiesti valmis. See tähendab, et taotlusi saab esitada, kuid neid ei saa veel töödelda. Lääne-Nigula vallas saab avaldusi esitada esmaspäevast, 10. jaanuarist. „Siis on inimesed viimased arved kätte saanud,” põhjendas kuupäeva Lääne-Nigula sotsiaalosakonna juhataja Tuuli Varik. Korraga saab esitada tagasiulatuvalt kuni nelja kuu arved. See tähendab, et jaanuaris saab esitada arved septembri kuni detsembri elektri tarbimise eest ehk arved, mis on inimesteni jõudnud oktoobrist jaanuarini. Esitada tuleb ka kuludega samas kuus teenitud tulud. Edaspidi on inimestel võimalik kompensatsiooni küsida ühe kuu kaupa või näiteks hoopis aprillis jaanuari-märtsi arvete eest.