Silt: Triin Lepp
Vormsi spordihoone platsil algas raie
[caption id="attachment_419323" align="alignnone" width="1358"]
Vormsi spordihoone kavand. Visuaal Vormsi vald.[/caption]
Hullosse rajatava Vormsi spordihoone platsil langetati möödunud nädala lõpus puid. Vormsi vallavanema Triin Lepa sõnul on praegu veel lahtine, kas spordihoone ehitus algab juba veebruaris.
„See sõltub ka ilmast. Maa-ala on ehitajale Bauestile üle antud juba detsembris. Nad tahaksid esimesel võimalusel ehitama
Vormsi spordihoone kavand. Visuaal Vormsi vald.[/caption]
Hullosse rajatava Vormsi spordihoone platsil langetati möödunud nädala lõpus puid. Vormsi vallavanema Triin Lepa sõnul on praegu veel lahtine, kas spordihoone ehitus algab juba veebruaris.
„See sõltub ka ilmast. Maa-ala on ehitajale Bauestile üle antud juba detsembris. Nad tahaksid esimesel võimalusel ehitama 
Tarbijad ei pruugi Vene võrgust lahkumist märgatagi
[caption id="attachment_442171" align="alignnone" width="1920"]
Eesti elektrivõrkude desünkroniseerimine Venemaa võrgust läheb plaani kohaselt valutult. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Järgmise nädala lõpus ühendatakse Eesti elektrivõrk koos Läti ja Leeduga Venemaa võrgust lahti, et sünkroniseerida Balti riigid Mandri-Euroopa sagedusalaga. Tõenäoliselt tarbijad muutust ei märkagi, kuid elektrikatkestuste puhuks on Läänemaa omavalitsustel plaanid valmis.
Venemaa võrgust lahkumisest kuni Mandri-Euroopa sagedusalaga liitumiseni hoiavad kolm Balti riiki 33 tundi niinimetatud saartalitluse režiimis ühiselt ise oma elektrivõrgus sagedust. Sel ajal tehakse ka erinevaid katseid Balti riikide elektrivõrgu toimimise hindamiseks, kuid need tulemused ei mõjuta Mandri-Euroopa sagedusalaga ühinemist.
Kui kõik läheb plaanipäraselt, ei tohiks tarbijad midagi märgata. Kliimaminister Yoko Alender kinnitas möödunud nädalal ajakirjanikele, et inimesed ei pea oma käitumist ülemineku ajal muutma. Eesti p
Eesti elektrivõrkude desünkroniseerimine Venemaa võrgust läheb plaani kohaselt valutult. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Järgmise nädala lõpus ühendatakse Eesti elektrivõrk koos Läti ja Leeduga Venemaa võrgust lahti, et sünkroniseerida Balti riigid Mandri-Euroopa sagedusalaga. Tõenäoliselt tarbijad muutust ei märkagi, kuid elektrikatkestuste puhuks on Läänemaa omavalitsustel plaanid valmis.
Venemaa võrgust lahkumisest kuni Mandri-Euroopa sagedusalaga liitumiseni hoiavad kolm Balti riiki 33 tundi niinimetatud saartalitluse režiimis ühiselt ise oma elektrivõrgus sagedust. Sel ajal tehakse ka erinevaid katseid Balti riikide elektrivõrgu toimimise hindamiseks, kuid need tulemused ei mõjuta Mandri-Euroopa sagedusalaga ühinemist.
Kui kõik läheb plaanipäraselt, ei tohiks tarbijad midagi märgata. Kliimaminister Yoko Alender kinnitas möödunud nädalal ajakirjanikele, et inimesed ei pea oma käitumist ülemineku ajal muutma. Eesti p
Vormsi küsib sadamatülis ministrilt abi
[caption id="attachment_441753" align="alignnone" width="1920"]
Vormsi ja mandri vahel kurseeriv parvlaev Ormsö tarbib Sviby sadamas nii palju kaldavoolu, et sadamasse elektriautode laadimiskoha rajamiseks elektrivõimsusest ei piisa. Foto Urmas Lauri[/caption]
Vormsi vallavalitsus ei saa Sviby sadama haldaja, riigiettevõttega Saarte Liinid kuidagi kaubale ja ootab nüüd abi taristuministrilt Vladimir Svetilt.
Mullu enne jõule Läänemaad külastanud minister Svet veetis ühe päeva ka Vormsil. Jaanuari keskel saatis vallavanem Triin Lepp ministrile memo, kus kirjas käsitletud tähtsamad teemad nagu teede talihooldus, munitsipaaleluruumide renoveerimine, karjäärid ja Saarte Energiaagentuur. Lisaks vesteldi ministriga Sviby sadamaala kasutamisest.
Vallavanem Lepa sõnul on Sviby sadam ja sadamaala uks Vormsile ja sealt saavad külalised saarele jõudes oma esimese emotsiooni.
Sadamaala jätab tühja mulje
„Kui parvlaevaga Vormsile tulla, jääb esimesena ette sadamaala, aga kui seal ei
Vormsi ja mandri vahel kurseeriv parvlaev Ormsö tarbib Sviby sadamas nii palju kaldavoolu, et sadamasse elektriautode laadimiskoha rajamiseks elektrivõimsusest ei piisa. Foto Urmas Lauri[/caption]
Vormsi vallavalitsus ei saa Sviby sadama haldaja, riigiettevõttega Saarte Liinid kuidagi kaubale ja ootab nüüd abi taristuministrilt Vladimir Svetilt.
Mullu enne jõule Läänemaad külastanud minister Svet veetis ühe päeva ka Vormsil. Jaanuari keskel saatis vallavanem Triin Lepp ministrile memo, kus kirjas käsitletud tähtsamad teemad nagu teede talihooldus, munitsipaaleluruumide renoveerimine, karjäärid ja Saarte Energiaagentuur. Lisaks vesteldi ministriga Sviby sadamaala kasutamisest.
Vallavanem Lepa sõnul on Sviby sadam ja sadamaala uks Vormsile ja sealt saavad külalised saarele jõudes oma esimese emotsiooni.
Sadamaala jätab tühja mulje
„Kui parvlaevaga Vormsile tulla, jääb esimesena ette sadamaala, aga kui seal ei 
38
Läänlased peavad maa eest enim maksma
[caption id="attachment_413854" align="aligncenter" width="1920"] Vallavanem Ingvar Saare sõnul kavatseb Lääneranna vald kulutada maamaksu tõusuga teenitava raha uue kooli ehitamisele
Lihulasse. Foto: Urmas Lauri[/caption] Haapsalu, Vormsi, Lääne-Nigula ja Lääneranna elanikele kehtestatud maamaksu määrad on maakondade võrdluses Eesti kõrgeimad. Seejuures on Vormsi ja Lääneranna vallad kaks kuuest Eesti omavalitsusest, kes on kehtestanud kõrgeimad lubatud maamaksumäärad kõigis kolmes maakasutuse grupis: elamumaa koos maatulundusmaa õuemaa kõlvikuga, muu maatulundusmaa ja muu sihtotstarbega maa. Lääneranna vallavanema Ingvar Saare sõnul on maksumäärade tõstmise taga see, et maa maksustamishinna
Vallavanem Ingvar Saare sõnul kavatseb Lääneranna vald kulutada maamaksu tõusuga teenitava raha uue kooli ehitamiseleLihulasse. Foto: Urmas Lauri[/caption] Haapsalu, Vormsi, Lääne-Nigula ja Lääneranna elanikele kehtestatud maamaksu määrad on maakondade võrdluses Eesti kõrgeimad. Seejuures on Vormsi ja Lääneranna vallad kaks kuuest Eesti omavalitsusest, kes on kehtestanud kõrgeimad lubatud maamaksumäärad kõigis kolmes maakasutuse grupis: elamumaa koos maatulundusmaa õuemaa kõlvikuga, muu maatulundusmaa ja muu sihtotstarbega maa. Lääneranna vallavanema Ingvar Saare sõnul on maksumäärade tõstmise taga see, et maa maksustamishinna
Rälby kalasadam on oluline ka merepäästjatele
[caption id="attachment_406010" align="alignnone" width="1920"]
Rälby sadam. Foto: Vormsi vallavalitsus[/caption]
Läänemaa rannakalanduse selts annab Vormsi vallavalitsusele 200 000 eurot saare põhjarannikul asuva Rälby sadama rekonstrueerimiseks.
„Saame jätkata sadama muuli rekonstrueerimist, paigaldada ujuvkaid,” ütles vallavanem Triin Lepp. Praegu pole vallavanema sõnul veel täpselt teada, kui kalliks teise etapi ehitustööd lähevad. „Esialgse hinnapakkumise põhjal tehti projekti toetuse taotlus,” ütles Lepp. „Kui rahastusotsus tuleb, siis peame niikuinii kuulutama välja riigihanke.”
Kala-Leaderist ant
Rälby sadam. Foto: Vormsi vallavalitsus[/caption]
Läänemaa rannakalanduse selts annab Vormsi vallavalitsusele 200 000 eurot saare põhjarannikul asuva Rälby sadama rekonstrueerimiseks.
„Saame jätkata sadama muuli rekonstrueerimist, paigaldada ujuvkaid,” ütles vallavanem Triin Lepp. Praegu pole vallavanema sõnul veel täpselt teada, kui kalliks teise etapi ehitustööd lähevad. „Esialgse hinnapakkumise põhjal tehti projekti toetuse taotlus,” ütles Lepp. „Kui rahastusotsus tuleb, siis peame niikuinii kuulutama välja riigihanke.”
Kala-Leaderist ant
Vormsi saab kaasavast eelarvest kuivkäimla
[caption id="attachment_413608" align="alignnone" width="1900"]
Vormsi. Foto: Ahti Paju[/caption]
Vormsi vallavalitsus otsustas eraldada kaasavast eelarvest 2500 eurot, et paigaldada Rälby sadamasse kuivkäimla.
„Otsustasime, et rahvahääletusele seda ei pane, sest ainult üks idee esitati,“ ütles Vormsi vallavanem Triin Lepp. Tavaliselt saab raha enim hääli kogunud ide
Vormsi. Foto: Ahti Paju[/caption]
Vormsi vallavalitsus otsustas eraldada kaasavast eelarvest 2500 eurot, et paigaldada Rälby sadamasse kuivkäimla.
„Otsustasime, et rahvahääletusele seda ei pane, sest ainult üks idee esitati,“ ütles Vormsi vallavanem Triin Lepp. Tavaliselt saab raha enim hääli kogunud ide
Vormsilased nõuavad tihedamat praamiliiklust
[caption id="attachment_299696" align="alignnone" width="1920"] Vormsi praam. Malle-Liisa Raigla[/caption]
Vormsi vallavanem Triin Lepp pöördus regionaal- ja põllumajandusministri Piret Hartmani poole vajadusest Sviby-Rohuküla parvlaevaliini mahtu suurendada.
Lepp küsib tihedamat graafikut eelkõige suveks ja aasta ringi reedeti ja pühapäeviti, aga graafik on sama püsinud aastaid ega rahulda enam ka Vormsi igapäevavajadusi. „Tundsin, et peame selle sõnumi riigile andma, et see meid enam ei rahulda,” ütles Lepp Lääne Elule. „Ma ei räägi ainult turistidest, ma räägin ka väikeettevõtjatest ja saareelanikest. Me tahame, et meil käiks külalisi, et ettevõtlus edeneks, aga parvlaev on ja jääb meile pudelikaelaks.”
Lepa sõnul on praamid kogu aeg täis. „Väga raske on edasi-tagasi liikumist p
Vormsi praam. Malle-Liisa Raigla[/caption]
Vormsi vallavanem Triin Lepp pöördus regionaal- ja põllumajandusministri Piret Hartmani poole vajadusest Sviby-Rohuküla parvlaevaliini mahtu suurendada.
Lepp küsib tihedamat graafikut eelkõige suveks ja aasta ringi reedeti ja pühapäeviti, aga graafik on sama püsinud aastaid ega rahulda enam ka Vormsi igapäevavajadusi. „Tundsin, et peame selle sõnumi riigile andma, et see meid enam ei rahulda,” ütles Lepp Lääne Elule. „Ma ei räägi ainult turistidest, ma räägin ka väikeettevõtjatest ja saareelanikest. Me tahame, et meil käiks külalisi, et ettevõtlus edeneks, aga parvlaev on ja jääb meile pudelikaelaks.”
Lepa sõnul on praamid kogu aeg täis. „Väga raske on edasi-tagasi liikumist p
Vormsi kirik saab vallalt remondiks raha
[caption id="attachment_248574" align="alignnone" width="900"]
Vormsi kirik. Arvo Tarmula[/caption]
Vormsi vallavolikogu otsustas eraldada tuleva aasta eelarvest 10 000 eurot kiriku remondiks.
Otsuse võtsid volinikud reedesel istungil vastu üksmeelselt, vastu ei olnud keegi.
„10 000 eurot oleks väga suur asi. Rohkem ei julge küsidagi,“ ütles Vormsi kirikuõpetaja Ants Rajando istungil enne hääletamist. Kogudus ise paneb omalt poolt sama palju ja 50 000 eurot küsitakse muinsuskaitse toetust, millest eelmine kord jäädi ilma.
Vormsi kirik. Arvo Tarmula[/caption]
Vormsi vallavolikogu otsustas eraldada tuleva aasta eelarvest 10 000 eurot kiriku remondiks.
Otsuse võtsid volinikud reedesel istungil vastu üksmeelselt, vastu ei olnud keegi.
„10 000 eurot oleks väga suur asi. Rohkem ei julge küsidagi,“ ütles Vormsi kirikuõpetaja Ants Rajando istungil enne hääletamist. Kogudus ise paneb omalt poolt sama palju ja 50 000 eurot küsitakse muinsuskaitse toetust, millest eelmine kord jäädi ilma. 
Vormsi volinik: kui volikogu nii ütleb, siis tuleb ehitada leivast redel
[caption id="attachment_219624" align="alignnone" width="1024"]
Tanel Viks. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Nädala eest vallavanema välja vahetanud Vormsi volinikud jäid täna uut vallavalitsust kinnitades eriarvamusele, mida vallavanemalt ja vallavalitsuselt oodata.
Vormsi uue vallavalitsuse liige, ettevõtja Mikk Puurmann (valimisliit Avatud Vormsi) esitas istungil küsimuse, millised on volikogu ootused uuele vallavalitsusele.
Vormsi vallavolikogu liige Jaak Kaabel märkis, et koostöö peaks olema sisuline. „Tuleks järgida otsuseid, mis volikogu vastu on võtnud. Rohkem ühte sammu käima,“ ütles Kaabel.
Vormsi vallavolikogu liige Henry Timusk (valimisliit Avatud Vormsi) ütles, et tema arvates peaks vallavalitsus paigutama vallavalitsuse otsused õiguslikku ruumi ja neid ka hindama. „Kui volikogu otsustab, et ehitage leivast redel, siis on vallavalitsusel täielik õigus öelda, et selline tegevus ei ole mõistlik,“ märkis Timusk.
„See on just see punkt, milles sa sada üks protsenti eksid,“ märkis Vormsi vallavolikogu liige, valimistel 11 häält saanud Tanel Viks (valimisliit Tasakaalus ja Arenev Vormsi). „Kui volikogu enamus ütleb, et ehitage leivast redel, siis ehitatakse leivast redel. Vallavalitsus ei tohi kunagi kahtluse alla seada volikogu otsuseid ka siis, kui need ei tundu mõistlikud. Täpselt niisama lihtne see ongi.“
Tanel Viks. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Nädala eest vallavanema välja vahetanud Vormsi volinikud jäid täna uut vallavalitsust kinnitades eriarvamusele, mida vallavanemalt ja vallavalitsuselt oodata.
Vormsi uue vallavalitsuse liige, ettevõtja Mikk Puurmann (valimisliit Avatud Vormsi) esitas istungil küsimuse, millised on volikogu ootused uuele vallavalitsusele.
Vormsi vallavolikogu liige Jaak Kaabel märkis, et koostöö peaks olema sisuline. „Tuleks järgida otsuseid, mis volikogu vastu on võtnud. Rohkem ühte sammu käima,“ ütles Kaabel.
Vormsi vallavolikogu liige Henry Timusk (valimisliit Avatud Vormsi) ütles, et tema arvates peaks vallavalitsus paigutama vallavalitsuse otsused õiguslikku ruumi ja neid ka hindama. „Kui volikogu otsustab, et ehitage leivast redel, siis on vallavalitsusel täielik õigus öelda, et selline tegevus ei ole mõistlik,“ märkis Timusk.
„See on just see punkt, milles sa sada üks protsenti eksid,“ märkis Vormsi vallavolikogu liige, valimistel 11 häält saanud Tanel Viks (valimisliit Tasakaalus ja Arenev Vormsi). „Kui volikogu enamus ütleb, et ehitage leivast redel, siis ehitatakse leivast redel. Vallavalitsus ei tohi kunagi kahtluse alla seada volikogu otsuseid ka siis, kui need ei tundu mõistlikud. Täpselt niisama lihtne see ongi.“ 
Vormsile saabus kümnendivanune postisaadetis
[caption id="attachment_393099" align="alignnone" width="2000"] Pudelist leitud kiri. Foto: Triin Lepp[/caption]
Kaks nädalat tagasi leidis Vormsil mere ääres matkanud Triin Lepp Rälby lähedalt kaldalt 2009. aastal teele pandud pudeliposti.
Tavalisse plastpudelisse pandud valge A4 suuruses paber oli pikast merereisist räsida saanud, kuid siiski ootamatult hästi säilinud. Kirja oli kirjutanud üheksa-aastane Hiiumaa poiss, kes teatas ingliskeelses kirjas, et talle meeldib mängida malet ja arvutimänge ning ujuda. Kirjaga oli kaasas ka paberile prinditud pilt helepäisest poisikesest, ilmselt kirja autorist.
Pudelist leitud kiri. Foto: Triin Lepp[/caption]
Kaks nädalat tagasi leidis Vormsil mere ääres matkanud Triin Lepp Rälby lähedalt kaldalt 2009. aastal teele pandud pudeliposti.
Tavalisse plastpudelisse pandud valge A4 suuruses paber oli pikast merereisist räsida saanud, kuid siiski ootamatult hästi säilinud. Kirja oli kirjutanud üheksa-aastane Hiiumaa poiss, kes teatas ingliskeelses kirjas, et talle meeldib mängida malet ja arvutimänge ning ujuda. Kirjaga oli kaasas ka paberile prinditud pilt helepäisest poisikesest, ilmselt kirja autorist.