Osalise töövõimega Meelis Hurda sõnul on ettevõtted puudega inimeste suhtes tõrjuvad. Foto: Arvo Tarmula
Poolteist aastat tagasi alanud töövõimereform tõi mullu Läänemaa töötukassa arvele ligi viissada puudega inimest, kellest pea kolmsada on leidnud töö. Ülejäänud käivad iga kuu töötukassas, et saada toetust, mis varem laekus pangaarvele ilma, et oleks vaja olnud kodust välja minna.
Haapsallasel Ivaril on vanust mõni aasta üle viiekümne ja tal on jalad läbi. „Olin aastaid Soomes ehituse peal, kuni jalad üles ütlesid. Kui seitsmenda korruse peal tõstukikorvis põlvili kukkusin, siis ülemus ütles, et enam ei saa riskida. Tulin töölt ära,“ rääkis ta.
Mees on käinud poole tosina arsti juures ja taastusravis, aga jalad on läinud ainult kehvemaks. Nüüd liigub ta kepi abil. „Vahepeal sain töövõimetuspensioni. Siis seadused muutusid ja nüüd pean käima iga kuu töötukassas. Paistab, et tänapäeval oled töövõimeline, kui sul just pea kaenlas pole,“ rääkis ta.
Töö leidmisse Ivar ei usu. „Kes mind tahab? See karjäärinõustamine on üks absurd. Klounaad.“ Töötukassas peab ta aga käima, et saada abiraha umbes 200 eurot kuus.
