Silt: Tiina Tambaum
1
Tiina Tambaum: õppimiskeeld alates 75. eluaastast
[caption id="attachment_416442" align="alignnone" width="1536"]
Tiina Tambaum, Tallinna ülikooli Haapsalu kolledži sotsiaalgerontoloogia lektor[/caption]
Eesti ühiskond peab olema suuteline õpetama ka vanu inimesi ja neile niiviisi tööd pakkuma.
Rahvaülikool pakkus koolitust „Nutiseadme kasutamine algajale”. Meida (75+) tundis, et sellist asja on ta ammu oodanud, ja pani end õhinal kirja. Varsti sai naine koolitussekretärilt vastuse: „Tegemist on tasuta koolitusega, mille sihtgrupiks on täiskasvanud vanuses 18–74 aastat. Teie olete vanusepiirist üle ja kahjuks kohe Teid koolitusele võtta ei saa. Lisan Teid ootenimekirja.”
Meida on üllatusest tumm. Ta on käinud loengutel, kus on räägitud, et pelgalt vanusega õppimisvõime ei vähene. Miks nad teda siis õppima ei võta? Tema kooliajal ju neid oskusi ei jagatud!
Tiina Tambaum, Tallinna ülikooli Haapsalu kolledži sotsiaalgerontoloogia lektor[/caption]
Eesti ühiskond peab olema suuteline õpetama ka vanu inimesi ja neile niiviisi tööd pakkuma.
Rahvaülikool pakkus koolitust „Nutiseadme kasutamine algajale”. Meida (75+) tundis, et sellist asja on ta ammu oodanud, ja pani end õhinal kirja. Varsti sai naine koolitussekretärilt vastuse: „Tegemist on tasuta koolitusega, mille sihtgrupiks on täiskasvanud vanuses 18–74 aastat. Teie olete vanusepiirist üle ja kahjuks kohe Teid koolitusele võtta ei saa. Lisan Teid ootenimekirja.”
Meida on üllatusest tumm. Ta on käinud loengutel, kus on räägitud, et pelgalt vanusega õppimisvõime ei vähene. Miks nad teda siis õppima ei võta? Tema kooliajal ju neid oskusi ei jagatud! 
Tiina Tambaum: motti ja nutti kogu eluks
[caption id="attachment_418017" align="alignnone" width="1536"]
Tiina Tambaum, TLÜ Haapsalu kolledži lektor[/caption]
Vanemad inimesed pole digisaamatud oma vanuse pärast. Hoopis sotsiaalsed tingimused, kuhu töökoormust vähendanud ja sageli ka pereliikmetest eraldatud inimene satub, muudavad ajaga kaasas käimise võimatuks. Lahendus on kogukonnas.
Tiina Tambaum, TLÜ Haapsalu kolledži lektor[/caption]
Vanemad inimesed pole digisaamatud oma vanuse pärast. Hoopis sotsiaalsed tingimused, kuhu töökoormust vähendanud ja sageli ka pereliikmetest eraldatud inimene satub, muudavad ajaga kaasas käimise võimatuks. Lahendus on kogukonnas. Tiina Tambaum: kes õpetab vanemale inimesele viisakust?
[caption id="attachment_418017" align="alignnone" width="1536"] Tiina Tambaum, TLÜ Haapsalu kolledži lektor[/caption]
Viisakusreeglid muutuvad ajas. Kuigi lastetuba määrab palju, siis ainult Inna Aasamaa ja Maaja Kallasti laotud vundamendiga elus välja ei vea. Kellelt peaks vanem inimene kuulma uutest käitumisreeglitest?
Lapsele annavad viisaka käitumise alused kodu, kool, kogukond. Tööealisi õpetab elu – käitud halvasti, jääd ilma kliendist, halvemal juhul ka sõbrast. Vanemad inimesed on aga jätnud viisakusreeglid vaakumisse, sest keegi naljalt neid korrale ei kutsu. Meid on õpetatud hallpead austama, ka siis, kui tema meid ei austa.
Tiina Tambaum, TLÜ Haapsalu kolledži lektor[/caption]
Viisakusreeglid muutuvad ajas. Kuigi lastetuba määrab palju, siis ainult Inna Aasamaa ja Maaja Kallasti laotud vundamendiga elus välja ei vea. Kellelt peaks vanem inimene kuulma uutest käitumisreeglitest?
Lapsele annavad viisaka käitumise alused kodu, kool, kogukond. Tööealisi õpetab elu – käitud halvasti, jääd ilma kliendist, halvemal juhul ka sõbrast. Vanemad inimesed on aga jätnud viisakusreeglid vaakumisse, sest keegi naljalt neid korrale ei kutsu. Meid on õpetatud hallpead austama, ka siis, kui tema meid ei austa. Tiina Tambaum: kas naabrit saab asendada T-särgiga?
[caption id="attachment_416442" align="alignnone" width="1536"] Tiina Tambaum, Tallinna ülikooli Haapsalu kolledži sotsiaalgerontoloogia lektor[/caption]
Kui kodu on inimese kindlus, siis kindluse vallikraavi taga on alati ka küla, kust tulevad heade kavatsustega abilised ja abiküsijaid. Tänapäeva kindluse turvaring on kogukond.
Ükskõik, kas võtta ette tervise või turvalisuse arengukavad, vaimse või sotsiaalse heaolu eesmärgid – kõigis neis riiklikes dokumentides on planeeritud kogukonnameetmed ehk laiapõhjalised tugiteenused, mis aitavad ennetada probleeme ja pakuvad n-ö esmaabi. Neid kohalikke tugiteenuseid peavad osutama tavalised inimesed meie naabruskonnas. Kas küla- ja asumikogukonnad on selliseks vastutuseks valmis?
Tiina Tambaum, Tallinna ülikooli Haapsalu kolledži sotsiaalgerontoloogia lektor[/caption]
Kui kodu on inimese kindlus, siis kindluse vallikraavi taga on alati ka küla, kust tulevad heade kavatsustega abilised ja abiküsijaid. Tänapäeva kindluse turvaring on kogukond.
Ükskõik, kas võtta ette tervise või turvalisuse arengukavad, vaimse või sotsiaalse heaolu eesmärgid – kõigis neis riiklikes dokumentides on planeeritud kogukonnameetmed ehk laiapõhjalised tugiteenused, mis aitavad ennetada probleeme ja pakuvad n-ö esmaabi. Neid kohalikke tugiteenuseid peavad osutama tavalised inimesed meie naabruskonnas. Kas küla- ja asumikogukonnad on selliseks vastutuseks valmis?
Haapsalu kolledž avab magistriõppekava
[caption id="attachment_386819" align="alignnone" width="2000"]
Haapsalu kolledži direktor Heli Kaldas usub, et hõbemajandust õpetavast magistriõppekavast on Läänemaale kasu. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Pärast kümneaastast vaheaega saab TLÜ Haapsalu kolledžis taas omandada magistrikraadi.
Sel sügisel avab Haapsalu kolledž magistriõppekava „Kogukonnatöö vananevas ühiskonnas”, mis peaks kolledži direktori Heli Kaldase sõnul Läänemaale kasulik olema juba ainuüksi sellepärast, et see toob maakonda rohkem teadustööd ja kaasa rääkimist ühiskondlikel teemadel.
Haapsalu kolledži direktor Heli Kaldas usub, et hõbemajandust õpetavast magistriõppekavast on Läänemaale kasu. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Pärast kümneaastast vaheaega saab TLÜ Haapsalu kolledžis taas omandada magistrikraadi.
Sel sügisel avab Haapsalu kolledž magistriõppekava „Kogukonnatöö vananevas ühiskonnas”, mis peaks kolledži direktori Heli Kaldase sõnul Läänemaale kasulik olema juba ainuüksi sellepärast, et see toob maakonda rohkem teadustööd ja kaasa rääkimist ühiskondlikel teemadel.