Silt: Tiina Sootalu
18
Läänemaa toidutraditsioonist leiab kalad, karaski ja adravõi
[caption id="attachment_412362" align="alignnone" width="696"]
Blue Holm resto peakokk Karina Kaasik mõtles Läänemaa toidunädala erimenüüd luues oma memme toitude peale. Foto Andra Kirna.[/caption]
Lõppema hakkav toidunädal seadis esikohale kohaliku – nii toidu, mida Läänemaal kasvatatakse kui ka sellest valmistatu.
Blue Holm resto peakokk Karina Kaasik mõtles Läänemaa toidunädala erimenüüd luues oma memme toitude peale. Foto Andra Kirna.[/caption]
Lõppema hakkav toidunädal seadis esikohale kohaliku – nii toidu, mida Läänemaal kasvatatakse kui ka sellest valmistatu. 
Retseptid: kõrvits, suurepärane toiduaine
[caption id="attachment_286846" align="alignnone" width="2000"]
Tiina Sootalu sõnul saab kõrvitsat kasutada paljudes toitudes. Arvo Tarmula[/caption]
Kõrvits on üks imeline toiduaine, mida annab mitmel viisil ära kasutada, leiab Haapsalu kutsehariduskeskuse õpetaja Tiina Sootalu.
Sootalu ise eelistab kõrvitsat püreena säilitada, et teda siis eri toitudes ära kasutada. Püree seisab nagu kõik sügavkülmutatud asjad pool aastat. „Kui kauem seisab, hakkavad omadused halvenema,” rääkis Sootalu.
Püreed võib valmistada nii keetes kui ka ahjus. „Mina olen selline, kes paneb kõrvitsa ahju,” ütles Sootalu. Ta lisas, et ahjus tehtud püree on tummisema maitsega kui keedetud. „Lõikan pooleks, teen seest tühjaks, hoian kõrvitsat ahjus 180–200 kraadi juures, kuni see on täitsa pehme.” Ta lisas, et mõned panevad ka fooliumi alla. „Aga mina pole viitsinud.”
Kui kõrvits on ahjus pehmeks küpsenud, kraabitakse pehme osa koore küljest lahti, lastakse saumikseriga püreeks ja läheb karpidega sügavkülma. Sügavkülmutatud püreed annab kasutada kõikvõimalikes toitudes. „Kui vähegi tahad ja loov oled, saab kõrvitsat igale poole peita: pannkookidesse, putrudesse, saiatainasse, küpsistesse, kookidesse,” loetles Sootalu.
Tiina Sootalu sõnul saab kõrvitsat kasutada paljudes toitudes. Arvo Tarmula[/caption]
Kõrvits on üks imeline toiduaine, mida annab mitmel viisil ära kasutada, leiab Haapsalu kutsehariduskeskuse õpetaja Tiina Sootalu.
Sootalu ise eelistab kõrvitsat püreena säilitada, et teda siis eri toitudes ära kasutada. Püree seisab nagu kõik sügavkülmutatud asjad pool aastat. „Kui kauem seisab, hakkavad omadused halvenema,” rääkis Sootalu.
Püreed võib valmistada nii keetes kui ka ahjus. „Mina olen selline, kes paneb kõrvitsa ahju,” ütles Sootalu. Ta lisas, et ahjus tehtud püree on tummisema maitsega kui keedetud. „Lõikan pooleks, teen seest tühjaks, hoian kõrvitsat ahjus 180–200 kraadi juures, kuni see on täitsa pehme.” Ta lisas, et mõned panevad ka fooliumi alla. „Aga mina pole viitsinud.”
Kui kõrvits on ahjus pehmeks küpsenud, kraabitakse pehme osa koore küljest lahti, lastakse saumikseriga püreeks ja läheb karpidega sügavkülma. Sügavkülmutatud püreed annab kasutada kõikvõimalikes toitudes. „Kui vähegi tahad ja loov oled, saab kõrvitsat igale poole peita: pannkookidesse, putrudesse, saiatainasse, küpsistesse, kookidesse,” loetles Sootalu. 
Presidendi vastuvõtu suupisted valmivad Haapsalus
[caption id="attachment_262504" align="aligncenter" width="900"]
Tiina Sootalu (vasakul) kutsus oma õpilase Enely Tamme 23. veebruaril presidendi vastuvõtuks suupisteid tegema. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Haapsalu kutsehariduskeskuse (HKHK) õpilased valmistavad järgmisel laupäeval 900 suupistet, mis lähevad 24. veebruaril presidendi vastuvõtulauale.
HKHK kokad sattusid presidendi vastuvõtule toitlustama tänu Hiiumaa restorani Lest ja Lammas peakokale Erlis Schönbergile. Schönberg oli üks kümmekonnast Eesti peakokast, kes tänavu presidendi külaliste kõhutäie eest hoolitseb.
„Sel aastal oli üks soovitus, et kasutataks ka kohalike kutsehariduskeskuste noori kokkasid. Kuna Hiiumaal sellist kutsekooli pole ja Saaremaale minema ei hakanud, pakkusin võimalust Haapsalu kutsehariduskeskusele,” ütles Schönberg.
HKHK kutseõpetaja Tiina Sootalu sõnul oli alguses juttu, et Haapsalus valmistatakse üks suupiste. Kooli kokaõpetajad panid aga pead tööle ja valmistasid viis suupistevarianti. „Et oleks valikut,” ütles Sootalu.
Viiest valis Schönberg välja kolm, mis esitati presidendi kantseleile, ning presidendi peakoka jaoks jäi neist omakorda sõelale kaks – üks Tiina Sootalu ja teine Annika Mölsi väljamõeldu. Neile lisandub kaks Schönbergi enda valmistatud suupistet.
Tiina Sootalu (vasakul) kutsus oma õpilase Enely Tamme 23. veebruaril presidendi vastuvõtuks suupisteid tegema. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Haapsalu kutsehariduskeskuse (HKHK) õpilased valmistavad järgmisel laupäeval 900 suupistet, mis lähevad 24. veebruaril presidendi vastuvõtulauale.
HKHK kokad sattusid presidendi vastuvõtule toitlustama tänu Hiiumaa restorani Lest ja Lammas peakokale Erlis Schönbergile. Schönberg oli üks kümmekonnast Eesti peakokast, kes tänavu presidendi külaliste kõhutäie eest hoolitseb.
„Sel aastal oli üks soovitus, et kasutataks ka kohalike kutsehariduskeskuste noori kokkasid. Kuna Hiiumaal sellist kutsekooli pole ja Saaremaale minema ei hakanud, pakkusin võimalust Haapsalu kutsehariduskeskusele,” ütles Schönberg.
HKHK kutseõpetaja Tiina Sootalu sõnul oli alguses juttu, et Haapsalus valmistatakse üks suupiste. Kooli kokaõpetajad panid aga pead tööle ja valmistasid viis suupistevarianti. „Et oleks valikut,” ütles Sootalu.
Viiest valis Schönberg välja kolm, mis esitati presidendi kantseleile, ning presidendi peakoka jaoks jäi neist omakorda sõelale kaks – üks Tiina Sootalu ja teine Annika Mölsi väljamõeldu. Neile lisandub kaks Schönbergi enda valmistatud suupistet. 