Silt: Tiina Brock

[caption id="attachment_426217" align="alignnone" width="1920"] Oru kooli õpetaja Heili Lukas käib õpilastega hea meelega ekskursioonidel. Foto: Andra Kirna[/caption] Abiturientide ja põhikoolilõpetajate koolilõpureisid on juba viinud või alles viivad soojale maale või naaberriikidesse – nii, nagu õpilased ja nende vanemad otsustasid. Üle jõu käiva hinnaga reisist tuli aga mõnel lõpetajal loobuda. Läänemaa ühisgümnaasiumi lõpetaja ema ütles, et tema lapse klassikaaslased läksid koolivaheajal lõpureisile Türki. „Minu laps ei läinud, sest reis oli liiga kallis. Õnneks sai ta ka ise sellest aru,“ ütles ema. Kõnealuse reisi eest tulnuks perel ema sõnul välja käia 720 eurot. „Kahju on muidugi, aga niisugune oli kord juba laste enda otsus ja valik,“ tähendas ta.

[caption id="attachment_418968" align="aligncenter" width="1920"] Läänemaal jäid eelmisel nädalal paljud klassiruumid tühjaks, streikis paarsada õpetajat. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Kuigi nõutud palgatõusust jäädi ilma, leiavad koolmeistrid, et streik vääris küünlaid, sest lõpuks ometi on õpetajatöö kitsaskohtadest hakatud rääkima. „Mina jäin küll rahule, kuna õpetajatöö tõusis fookusesse,“ ütles Läänemaa aasta õpetaja Tiina Brock Lääne Elule eile. „See on müstika: õpetajatööst pole Eestis kunagi nii palju räägitud. Kui see, mis kokku lepiti, saaks tehtud, siis streik õigustas end. Ja kui ei saa tehtud, siis tuleb uuesti streikida.“ Kolm päeva streikinud õpetaja kaotas (sõltuvalt koormusest) palgas keskmiselt mõnisada eurot ja võitis sellega 17 eurot kuus juurde.

[caption id="attachment_416439" align="alignnone" width="1920"] Läänemaa ühisgümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Tiina Brock armastab oma tööd, aga on mitu korda olnud läbipõlemise äärel ja kaalunud koolist lahkumist. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Läänemaa kohalikud omavalitsused jätavad õpetajad streigi ajal palgata, kuigi hiljemalt kümne aasta pärast on koolid pooltühjad. „Saame teisipäeval koolijuhtidega kokku, aga üldiselt ei,“ ütles Haapsalu aselinnapea Kaja Rootare vastuseks küsimusele, kas streikima hakkavad õpetajad tööseisaku ajal palka saavad. „Pigem oleme seda meelt, et mitte.“ – „Kohtusime koolijuhtidega neljapäeval. Esmane seisukoht on, et ei,“ ütles Lääne-Nigula haridusjuht Solveig Edasi. Palgata jäävad ka Haapsalu ja Lääne-Nigula lasteaiaõpetajad. Seni on Tallinna linn vähemalt ühe kohaliku omavalitsusena oma õpetajatele lubanud, et on nendega solidaarne ja valmis streigi ajal palka maksma, et õpetajad saaksid keskenduda palgaläbirääkimistele.

[caption id="attachment_412116" align="aligncenter" width="1920"] Läänemaa ühisgümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Tiina Brock võtab appi matemaatika, et komade panek selgeks teha. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Läänemaa aasta õpetaja Tiina Brock tahtis koolmeistriks saada juba lasteaias ja kõigile muulastele eesti keele selgeks õpetada, nüüd valutab ta südant, et eesti lapsed ei taha enam emakeelt rääkida. Läänemaa ühisgümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Tiina Brock, omal ajal läksite ülikooli õppima hoopis eesti keelt võõrkeelena, mitte eesti filoloogiat. Oli ärkamisaeg. Minus oli tohutu entusiasm Eestist oma riik teha. Lõpetasin keskkooli 1989. aastal, kui see eriala avati, et valmistada ette õpetajad, kes venekeelsetele elanikele eesti keelt õpetaksid. Eesti filoloogia oli tol ajal ülipopulaarne eriala. Sinna oli võimatu sisse saada. Konkurss oli kümme inimest kohale. Eesti keel võõrkeelena oli aga väga sarnane eesti filoloogiaga, suurem osa loenguid olid ühised. Vene keelt oli vaja, sest pidime hakkama õpetama venelasi, aga seda ma oskasin. Olin keskkoolis õppinud vene keele eriklassis, sest populaarsesse õmblusklassi polnud võimalik pääseda. Kas tahtsite kõigile Eesti venelastele eesti keele selgeks õpetada? Jaa! See oli selline suur sisemine tunne, põlemine!

[gallery ids="411877,411879,411880,411881,411882,411883,411884,411885,411886,411887,411888,411889,411890,411891,411892,411893,411894,411895,411896,411897,411898,411899,411900,411901,411902,411903,411904,411905,411906,411907,411908,411909,411910,411911,411912,411913,411914,411915,411916,411917,411918,411919,411920,411921,411922,411923,411924,411925,411926,411927"] Eile, õpetajate päeva eelõhtul kuulutati Haapsalu kutsehariduskeskuseks peetud tunnustusüritusel Läänemaa aasta õpetajaks ühisgümnaasiumi emakeeleõpetaja Tiina Brock. „Ma polnud selleks valmis,” ütles Brock tiitlit vastu võttes. Brocki sõnul oli ta väga tänulik, et sai esimest korda elus aasta gümnaasiumiõpetaja tiitli, sest seni on ta ikka olnud nominent. „Nüüd aga nii palju asju korraga, see tekitas minus segaduse,” tunnistas Brock.

[caption id="attachment_396452" align="alignnone" width="1000"] Läänemaa ühisgümnaasiumi ajaleht Sinisulg. Foto: Läänemaa ühisgümnaasium[/caption] Läänemaa ühisgümnaasiumi ajaleht Sinisulg valiti Õhtulehe korraldatud konkursil Eesti seitsme parema koolilehe sekka. „Ma küll ei uskunud, et sealt midagi tuleb, aga võta näpust,“ ütles Läänemaa ühisgümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Tiina Brock Lääne Elule. Kuigi nõuti ühte, saatsid lapsed konkursile kaks numbrit lehte, sest ei suutnud valida.

[caption id="attachment_356850" align="alignnone" width="2000"] Läänemaa ühisgümnaasiumi emakeeleõpetaja Tiina Brocki sõnul pole koolil mõnda teost või on neid üks-kaks eksemplari. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Läänemaa ühisgümnaasium ootab maakonna ainukese koolina raamatukogude aasta algatuse „Kingi koolile raamat” raames annetusena teoseid, mida õpilased vajavad. Läänemaa ühisgümnaasiumi raamatukoguhoidja Anneli Ilvese koostatud nimekirjas on 22 sellist teost, mida kooliraamatukogus napib. „Klassid on suuremaks läinud, hea, kui mõnegi eksemplari juurde saaks,” ütles Ilves Lääne Elule teisipäeval. K

[caption id="attachment_360661" align="alignnone" width="2000"] Läänemaa ühisgümnaasiumis tegi eile eesti keele riigieksamit 77 abiturienti. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Üle kahe aasta said gümnasistid eesti keele riigieksamit teha koroonapiiranguteta – desovahendid, maskid ja kaks meetrit distantsi on vähemalt selleks kevadeks minevik. Eile hommikul tuletas Läänemaa ühisgümnaasiumi eesti keele õpetaja Tiina Brock õpilastele meelde üksnes tavapärase – hariliku pliiatsiga kirjutatu arvesse ei lähe, korrektorit kasutada ei tohi. „Ja tee oma parimat käekirja, vähemalt puhtandis. Omaette pobiseda ja laulda on keelatud,” manitses Brock.

[caption id="attachment_356850" align="alignnone" width="2000"] Läänemaa ühisgümnaasiumi emakeeleõpetaja Tiina Brock leiab, et eesti keele kõrval võiks oma päev olla ka eesti kirjandusel. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Emakeeleõpetajate sõnul on tänapäeval suurim probleem noorte eneseväljendus – nii kõnes kui ka kirjas. Esmaspäeval on emakeelepäev ja selle tähistamist peavad eesti keele õpetajad ülioluliseks. Läänemaa ühisgümnaasiumi (LÜG) emakeeleõpetaja Tiina Brock on seisukohal, et tegelikult on emakeel kogu aeg tähtis, mitte ainult sel ühel päeval. „Kui kaob keel, siis on ohus ka omariiklus, sest kultuur ja omariiklus on väga tihedalt seotud keelega,” ütles Brock. Ta loodab, et ühel päeval saab oma päeva ka kirjandus. LÜGis on traditsioon osaleda emakeelepäeval üleriigilisel e-etteütlusel. „Kui käimas on eesti keele tund, saab etteütlust teha tunnis. Kogu koolil aga samal ajal eesti keele tundi ei ole, siis on võimalik minna etteütlust kirjutama ka arvutiklassi,” ütles LÜGi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Tiina Brock.

Läänemaa ühisgümnaasiumi keelepäeval said sõna kirjanik Valdur Mikita, Haapsalu lasteraamatukogu bibliograaf Krista Kumberg ja gümnasistidest noored luuletajad Läänemaa ühisgümnaasiumist, Hiiumaa gümnaasiumist ja Noarootsi gümnaasiumist. Noorele luulele oli pühendatud eesti keele päeva „Alguses oli sõna” keskmine osa. „Kuulete nüüd tärkavate tulevaste kuulsuste esimesi värsse,” ütles Läänemaa ühisgümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Tiina Brock.