Silt: Taimi Vilta

[gallery ids="411877,411879,411880,411881,411882,411883,411884,411885,411886,411887,411888,411889,411890,411891,411892,411893,411894,411895,411896,411897,411898,411899,411900,411901,411902,411903,411904,411905,411906,411907,411908,411909,411910,411911,411912,411913,411914,411915,411916,411917,411918,411919,411920,411921,411922,411923,411924,411925,411926,411927"] Eile, õpetajate päeva eelõhtul kuulutati Haapsalu kutsehariduskeskuseks peetud tunnustusüritusel Läänemaa aasta õpetajaks ühisgümnaasiumi emakeeleõpetaja Tiina Brock. „Ma polnud selleks valmis,” ütles Brock tiitlit vastu võttes. Brocki sõnul oli ta väga tänulik, et sai esimest korda elus aasta gümnaasiumiõpetaja tiitli, sest seni on ta ikka olnud nominent. „Nüüd aga nii palju asju korraga, see tekitas minus segaduse,” tunnistas Brock.

[caption id="attachment_392113" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu põhikooli 8. b klassi lapsed valisid kaunimaks sõnaks „pajutibu”. Malle-Liisa Raigla foto[/caption] Kas kõige ilusam sõna on keele sõlme ajav „põuaööõudus” või lihtne „udu” või hoopis midagi muud – Haapsalu põhikooli lapsed selgitavad selle nädala lõpuks välja. Emakeelepäeva hommikul kell 9.50 torkab Haapsalu põhikooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja Mall Kahar arvutisaba seina, ütleb lastele „Istuge, palun!” ja küsib, miks peetakse emakeelepäeva just 14. märtsil. „See oli kellegi sünnipäev?!” kõlab klassist kõhklev vastus ja veel kõhklevamal toonil nimi. Kristjan Jaak Peterson? Küsimuse järel, miks see mees nii tähtis on, et kõik panevad lipud välja, võtab maad vaikus, aga kohe saab 8. klass teada, et just see mees oli esimene eesti kirjanik. „Nii,” ütleb Kahar. Aga nüüd koduse töö juurde, sest lõppude lõpuks on emakeele, mitte kirjanduse tund. „Kõigil peab olema pinginaaber. Ja sõnad,” ütleb Kahar. Siis läheb lahti.