Silt: Silla küla
Silla meierei masuudine pinnas rändab Sillamäele
[caption id="attachment_301130" align="alignnone" width="1024"]
Viie kantmeetri reostunud pinnase eemaldamiseks läks paar tundi. Urmas Lauri[/caption]
Silla külas aasta tagasi avastatud masuudiga reostunud pinnas veeti eile utiliseerimiseks Sillamäe jäätmejaama.
„Viis kantmeetrit reostunud pinnast ja aasta aega,” nentis Kullamaa osavallavanem Katrin Viks.
Reostuse likvideerimine venis tema sõnul peamiselt kehva ilma tõttu. Veel eelmisel nädalal oli pinnas Viksi sõnul nii vettinud ja pehme, et kopp ja veoauto ei pääsenud reostuskohale ligi.
Viie kantmeetri reostunud pinnase eemaldamiseks läks paar tundi. Urmas Lauri[/caption]
Silla külas aasta tagasi avastatud masuudiga reostunud pinnas veeti eile utiliseerimiseks Sillamäe jäätmejaama.
„Viis kantmeetrit reostunud pinnast ja aasta aega,” nentis Kullamaa osavallavanem Katrin Viks.
Reostuse likvideerimine venis tema sõnul peamiselt kehva ilma tõttu. Veel eelmisel nädalal oli pinnas Viksi sõnul nii vettinud ja pehme, et kopp ja veoauto ei pääsenud reostuskohale ligi. 
Silla küla reostuse suurus on teada
[caption id="attachment_285084" align="alignnone" width="2000"]
Kullamaa osavalla majandusjuhataja Veiko Semilarski ja osavallavanem Katrin Viks Sillal. Arvo Tarmula[/caption]
Kullamaa osavald sai septembri keskel teada uuringu tulemused, mis ütlevad, et masuudireostuse likvideerimiseks Sillal tuleb kuivenduskraavist välja kaevata viis kantmeetrid pinnast.
„Midagi väga hullu ei ole,“ kinnitas Kullamaa osavallavanem Katrin Viks. Eesti keskkonnauuringute keskus (EKUK) uuris reostunud kraavipõhja augusti lõpus.
„Pinnaseproovid võeti kolmest kohast. Lisaks sondeeriti kraavipõhja veel vähemalt kolmes kohas tammist allavoolu ja ülesvoolu, kuid neis masuudisaastet ei avastatud. Savipinnasesse ei ole reostus tunginud,“ ütles Viks.
Kullamaa osavalla majandusjuhataja Veiko Semilarski ja osavallavanem Katrin Viks Sillal. Arvo Tarmula[/caption]
Kullamaa osavald sai septembri keskel teada uuringu tulemused, mis ütlevad, et masuudireostuse likvideerimiseks Sillal tuleb kuivenduskraavist välja kaevata viis kantmeetrid pinnast.
„Midagi väga hullu ei ole,“ kinnitas Kullamaa osavallavanem Katrin Viks. Eesti keskkonnauuringute keskus (EKUK) uuris reostunud kraavipõhja augusti lõpus.
„Pinnaseproovid võeti kolmest kohast. Lisaks sondeeriti kraavipõhja veel vähemalt kolmes kohas tammist allavoolu ja ülesvoolu, kuid neis masuudisaastet ei avastatud. Savipinnasesse ei ole reostus tunginud,“ ütles Viks. 
Juhtkiri: keskkonnaminister, ärgake!
Selle aasta 6. aprillil andis tol hetkel veel tulevane EKRE ridadesse kuuluv keskkonnaminister Rene Kokk optimismist pakatava intervjuu Delfile. „On selge, et meil on palju erinevaid keskkonnaprobleeme, millega tuleb jätkata Eestis,“ ütles Kokk.
Tõesti – keskkonnaprobleemid Eestis jätkuvad. Samal ajal, kui ministeerium toodab Kokast pressiteateid stiilis, millistega armastab end kaunistada ühe naaberriigi president, ähvardab Eesti üht olulisemat ja täiesti ainulaadset looduskaitseala katastroof – masuudireostus.
8
Masuudireostus ohustab Kasari jõge ja Matsalu lahte
Paduvihmast tekkinud veetulv purustas Kullamaa lähedal Silla külas masuudireostuse tõkestamiseks kraavi ehitatud tammid, mistõttu mürgine kütus võib jõuda Matsalu lahte.
Osa masuuti voolas koos vihmaveega Silla jõkke, kust see jõuab Kasari jõe kaudu Matsalu looduskaitsealale.Silla küla elanikud elavad piltlikult öeldes püssirohutünni otsas. Keegi ei tea, millal 35 aastat tagasi kolhooside likvideerimise aegu tekkinud ja pinnases peidus olev masuudireostus rikub Silla jões ja ümbruskonna kaevudes vee. Kolhoosil olid seal masuudimahutid, kust kütteõli tasapisi maapinda tilkus.
Galerii: Silla külas on masuudireostus
Nädala algul sattusid töömehed kraavisüvendamise käigus Silla külas vanale masuudireostusele, mille levik on küll peatatud, kui ulatus veel teadmata.
„Tegemist on jääkreostusega. Olukorra päästis savine pind ja masuut on savikihtide vahele kinni jäänud. Savi ongi isolaator, mis takistab reostuse sattumist põhjavette. Kui see juhtuks, oleks ümbruskonna kaevude vesi rikutud,” selgitas keskkonnainspektsiooni Läänemaa büroo juht Jaanus Müür.
Masuudi edasiliikumise takistamiseks ehitati kraavi kiirkorras kaks muldvalli, lisaks paigaldasid päästjad jõkke ka reostuskorjepoomid. 200 meetri kaugusel reostuspaigast voolab Liivi jõgi, mis suubub Kasari jõkke ja sealt Matsalu lahte. Kui reostus peaks sinna jõudma, on tegemist juba olulise keskkonnakahjuga.