Silt: signe matteus
32
Ligi kolmandikule õpilastest käis matemaatikaeksam üle jõu (parandatud 20.06 kell 10.27)
[caption id="attachment_428024" align="alignnone" width="913"] Oru kooli õige läbikukkunute protsent on 17,6 ning Läänemaa läbikukkujate protsent 28,1. Taebla kooli matemaatikaõpetaja Hannes Saarsoo hinnangul sai eksamil ilmselt määravaks algebraosa. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Põhikooli matemaatika lõpueksam, mis üle Eesti saatis korduseksamile pea neljandiku põhikooli lõpetajatest, läks mõnes Läänemaa koolis väga hästi, teises põrus aga kolmveerand õpilastest.
Palivere ja Martna põhikooli direktor Kädly Künnap ütles, et eksamitulemus näitab eelkõige õppimise taset. Mõlemas tema juhitavas koolis sai vähem kui 50 punkti ehk alla positiivse hinde rohkem õpilasi kui Eestis keskmiselt – kolmandik.
„Üllatajaid põrujate hulgas ei olnud. Halvasti läks neil, kelle veerandihinded olidki kehvad,“ ütles Künnap. Koolieksamiga said põhikooli siiski kõik lõpetatud. „Tundus, et mõned ülesanded olid ikkagi kerge nipiga. Ja eks praegu lõpetabki üks neist klassidest, kes pidi koroonaaegu pikalt distantsõppel olema,“ sõnas Künnap.
Noarootsi koolijuht lahkub ametist
[caption id="attachment_362243" align="alignnone" width="1920"] Signe Matteus. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Kolm aastat Noarootsi kooli juhtinud Signe Matteus paneb ameti maha.
Lääne-Nigula haridusjuhi Solveig Edasi sõnul on Matteus oma lahkumissoovi kinnitanud ja tema viimane tööpäev Noarootsis on 28. juuni.
Galerii: Noarootsi jõulutegu ulatus koolimajast kaugemale
[gallery ids="415830,415831,415832,415833,415834,415835"]
Noarootsi kool korraldas esimest korda jõululaada Noarootsi jõulutegu, mis ulatus koolimaja seinte vahelt kaugemalegi.
„Vaatame kuidas läheb. Ma ise loodan, et sellest saab traditsioon,” ütles Noarootsi kooli direktor Signe Matteus kui müüjad oma laudu koolimaja teisel korrusel üles sättisid.
Läänemaa kukkus PISA testis matemaatikas esikohalt kaheksandaks
[caption id="attachment_415606" align="alignnone" width="1920"] Oru kooli direktori Andres Kampmanni sõnul ei tohi faktide ja teadmiste kõrval unustada ka õpirõõmu. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Teisipäeval avalikustatud 2022. aasta PISA testi tulemused näitavad, et sarnaselt teiste riikidega on Eesti õpilaste tulemused võrreldes 2018. aasta PISA uuringuga langenud, kuid see langus oli väiksem kui mujal.
2022. aasta kevadel sooritasid 15aastased õpilased PISA testi, mis koosnes matemaatika, lugemise, loodusteaduste ja loovmõtlemise ülesannetest. Rõhk oli seekord matemaatikal. Teisipäeval avalikustatud tulemuste järgi on Eesti Euroopa riikide seas matemaatikas koos Šveitsiga esimesel-teisel kohal, loodusteadustes esikohal ning lugemises esimesel-teisel kohal Iirimaa järel.
Üle maailma on õpilaste tulemused seekord tervikuna kukkunud, kuid Eesti õpilaste tulemused langesid teistega võrreldes vähem, mis näitab, et Eesti suutis koroonakriisi ajal õpet küllaltki hästi korraldada.
Lääne-Nigula paneb ühe direktori juhtima kahte kooli
Lääne-Nigula plaanib uuest õppeaastast viia Risti ja Kullamaa ning Palivere ja Martna koolid ühtse juhtimise alla, koolijuhtide jaoks asi veel selge pole.
„Töö koolides selles suunas käib,” ütles Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa. Plaani järgi hakkaks sügisest Kullamaa ja Risti kooli juhtima senine Kullamaa kooli direktor Kaidi Uueda ning Martna ja Palivere kooli senine Martna kooli direktor Kädly Künnap. Risti kooli direktor Tiina Puusalu ja Palivere kooli direktor Karin Rand on teatanud vallavalitsusele lahkumisest. Randmaa kinnitas, et ka koolide direktorid on pidanud ühtset juhtimist mõistlikuks ja jõukohaseks.
Galerii: Noarootsi lapsed hakkasid raamatukogu pidama
[gallery ids="388016,388006,388007,388008,388009,388010,388011,388012,388013,388014,388015,388017,388018,388019,388020,388021,388022,388023,388025,388026,388027,388028,388029,388030,388024"]
Fotod: Urmas Lauri
Neljapäeval avasid Noarootsi kooli 1.-4. klassi lapsed miniraamatukogu, kus õpilased ise hakkavad raamatuid välja laenama.
Neljapäeva keskpäeval sikutas kümneaastane 4. klassi õpilane Mirtel Kivi tuttuue raamatukapi uksenuppude ümbert lahti valge paela ja Noarootsi kooli miniraamatukogu oligi laste käteplagina saatel avatud. Tüdruk sai kaenlasse sinise vakstukaantega kausta – sinna paneb ta kirja, kes mis kuupäeval mis raamatu laenas ja, mis kõige tähtsam, millal tagasi toob. „Kui keegi tahab raamatut, siis ta pöördub minu poole ja saab selle minu käest,” kirjeldas Mirtel raamatukoguhoidja tööd. Midagi keerulist selles ei ole. „Ja siis pean ma jälgima, et raamatud tagasi toodaks,” ütles ta. Sinist kausta lubas ta hoida raamatukapis, mis on üks kindel koht. „Muidu kaob veel ära,” ütles Mirtel.
Noarootsi õpilased tähistasid luutsipäeva
[caption id="attachment_383912" align="alignnone" width="2000"] Lucia päev Noarootsis. Foto: erakogu[/caption]
Teisipäeva hommikul kohtas Noarootsis küünlapärga peas kandvaid tüdrukuid koos valgeis rõivis saatjaskonnaga, sest tähistati luutsipäeva. Kuna Noarootsis tegutsevad kõrvuti põhikool ja gümnaasium, oli seal sel päeval suisa kaks Lucia-rongkäiku – üks kummaski koolis.
Noarootsi kooli direktori Signe Matteuse sõnul esitasid kõik Noarootsi kooli klassid oma Lucia kandidaadi, kelle seast valiti kooli Lucia.
Noarootsi kool kuulutas esmaspäevad nutivabaks
[caption id="attachment_362396" align="alignnone" width="2000"] Esmaspäeviti Noarootsi kooli nutitelefoniga asja pole. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Noarootsi koolipere nutitelefonid jäävad esmaspäeviti kotti või lausa koju, sest sellest nädalast kuulutas kool esmaspäevad nutivabaks.
„Olin tagasihoidlikult skeptiline, aga esmaspäeval kooli jõudnud, nägin, et lapsed on telefonideta. Tavapäraselt on nad olnud telefonides,” ütles Noarootsi kooli direktor Signe Matteus Lääne Elule teisipäeval.
Nõva kool võtab ametisse õppejuhi
[caption id="attachment_362243" align="alignnone" width="2000"] Signe Matteus. Foto Kaire Reiljan[/caption]
Nõva kool võtab aastaks ametisse õppejuhi, kes hakkab tööle osalise koormusega.
Nõva kooli juhib Noarootsi kooli direktor Signe Matteus oma põhitöö kõrvalt kohusetäitjana aastase lepinguga. Nõval viibib ta üks kord nädalas. „Vajadusel ka sagedamini, aga oleks hea, kui kohapeal oleks kogu aeg juhtkonnast keegi, kes tegeleks praktiliste küsimustega – korraldaks asendamise, koordineeriks koolitööd, teeks tunniplaani, planeeriks õpetajate töökoormuse,” ütles Matteus.