Silt: Ruhnu
Koopiakudujad hammustasid lahti Ruhnu naiste käsitöönipid
[gallery ids="429011,429012,429013,429014,429015,429016,429017,429018"]
Ruhnu naistel pidi olema hullu moodi kannatust, et sukavarrastega roositud kampsuneid ja tiheda koega imeilusaid kindaid-sukki kududa.
Just selline mõte käib esimesena peast läbi Rannarootsi muuseumi teisel korrusel kolmapäeval avatud Ruhnu käsitöö näitust „Ruhnu roosid” vaadates. „See on kõige kangem Ruhnu kudumite näitus, mis üldse olemas on,” ütles näituse avamisel ka Rannarootsi muuseumi direktor Ülo Kalm.
„Ruhnu roosid” pole otse etnograafianäitus, sest seal ei näe kogudes hoiul olevat käsitööd. Või tegelikult näeb küll, sest kõik näitusele jõudnud kindad-sokid-kampsunid on 49 kudujate koopiaklubi liiget kudunud muuseumiesemete koopiatena. Paar väikest vitriinitäit on näitusel ka Rannarootsi muuseumi kogust pärit originaalesemeid. „Meie oma on üks väike osa vürtsiks juurde,” ütles Kalm.
Juba esimene pilk näitusele ütleb, et ruhnlased armastasid valget ja sinist. „Värvi armastasid ruhnlased ainult meeste pulmakinnastel ja naiste pidusukkadel,” kinnitas ka käsitööraamatute väljaandmisele spetsialiseerunud Saara kirjastuse käsitööraamatute toimetaja Anu Pink. Tema kümne aasta pikkuse töö tulemusena ilmus tänavu Ruhnu kudumitest raamat „Ruhnu roosid”.
Naiste valdavalt valgete ja siniste mustritriipudega pool- ja sõrmkinnaste taustal mõjuvad meeste musta või tumesinist värvi ja kollase-punase-oranživärvilise mustriga pulmakindad kontrastina. „Huvitav on see, et rõivastes on neil ka muud värvid olemas, näiteks vestitriipudes,” ütles Pink.
2
Rannarootsi muuseumi Ruhnu-reis lõppes jalaluumurruga
[caption id="attachment_309194" align="alignnone" width="2000"] Katamaraan Runö seisab tihti mootoririkete pärast kai ääres, kipakast alusest on ruhnlastel vähe rõõmu. Scanpix[/caption]
Rannarootsi muuseumi plaan minna Ruhnu talgutele lõppes eemalt saare nägemise, murtud jalaluu ja merehaigusega.
24. augustil plaanis Rannarootsi muuseumi kollektiiv koos 45 kultuuriministeeriumi ametniku, sealhulgas minister Tõnis Lukasega minna Ruhnu muuseumile kuuluvat Korsi talu korrastama ja suitsusauna avama, kuid saare nägemisest seltskond kaugemale ei jõudnud.
„Nägime Ruhnu saart ja tulime tagasi,” ütles rannarootsi muuseumi direktor Ülo Kalm.
Kuidas Ruhnu Korsi talust muuseum sai?
caption id="attachment_280908" align="aligncenter" width="2048"] Rannarootsi muuseumi direktor Ülo Kalm loob suurt pilti Ruhnu piirivalvekordonist ja Korsi talust. Foto. Urmas Lauri[/caption]
Rannarootsi muuseum tahab oma käsutusse saada Ruhnu saarel paiknevat ajaloolist piirivalvekordoni hoonestut, et laiendada muuseumi Ruhnu filiaali.
Kordoni oma valdusse saamiseks on Kalmu sõnul mitu põhjust. Ruhnu vald soovib senist muuseumimaja kasutada korterelamuna ning muuseum omakorda vajab ekspositsiooni paremaks esitlemiseks lisapinda.
Kalm paigutaks kordonisse osa Ruhnu muuseumi püsiekspositsioonist, ehitaks nõuetele vastava muuseumi fondihoidla ning elu- ja majutusruumid kas muuseumi töötajale või külalistele. Korsi talu jääks sellisel juhul muuseumi vabaõhumuuseumi osaks.