Silt: Riinu Raasuke
Puiduerialad kiratsevad õpilaste puuduses
[caption id="attachment_465623" align="alignnone" width="1920"] Sel õppeaastal jäi HKHKs vähese huvi tõttu tislerierialal õppegrupp avamata. Kaire Reiljani foto[/caption]
Puidueriala õpetajad ja mööblitootjad pidasid Haapsalu kutsehariduskeskuses (HKHK) nõu, kuidas puiduerialasid noorte seas populaarsemaks muuta – probleeme on palju, imerohtu aga mitte.
„IT-erialadele joostakse kutsehariduses tormi, aga puit on jäänud vaeslapse rolli,” ütles HKHK direktor Riinu Raasuke.
Tislerieriala on HKHKs ja mitmeski teises kutsekoolis puiduerialadest ainus, mida saab õppida pärast põhikooli päevases õppes. Koolitatakse küll ka CNC-pingi operaatoreid, mööblirestauraatoreid, puittoodete tehnolooge jms, kuid seda tehakse töökohapõhiselt või tsükliõppes.
Sel õppeaastal jäi HKHKs vähese huvi tõttu tislerierialal õppegrupp avamata. Õpilaste huvi langus on kestnud juba mõnda aega. Uuele õppeaastale minnakse vastu uue, kolme- asemel nelja-aastase õppekavaga, kuid valitseb ebakindlus, kas sellelegi õppureid leitakse.
HKHK puidu-, ehitus- ja käsitöö osakonna juhtaja Margus Krips ütles, et kui ka sel sügisel õppegruppi avada ei suudeta, võib juhtuda, et Haapsalus tuleb puiduõppele kriips
Pikem õpiaeg lisab omavalitsustele ja kutsekoolidele ülesandeid
[caption id="attachment_389164" align="alignnone" width="2000"]
Kohustusliku õppimisea tõstmine mõjutab eelkõige kutsekooli. Foto Malle-Liisa Raigla[/caption]
Kevadel 9. klassi lõpetajad peavad edasi õppima kuni täisealiseks saamiseni või kuni kutse- või gümnaasiumihariduse omandamiseni. See paneb keerulisse olukorda nii omavalitsused kui ka kutsekoolid, kes peavad hakkama tegelema koolide uste taha jäävad nõrgemate õpilastega.
„Kohti peab jaguma,” ütles Haapsalu aselinnapea Kaja Rootare.
Samal ajal ütles Haapsalu kutsehariduskeskuse direktor Riinu Raasuke, et ega nende majagi kummist ei ole. Juba sel õppeaastal jäi kutsekooli ukse taha noori, kes lävendit ei
Kohustusliku õppimisea tõstmine mõjutab eelkõige kutsekooli. Foto Malle-Liisa Raigla[/caption]
Kevadel 9. klassi lõpetajad peavad edasi õppima kuni täisealiseks saamiseni või kuni kutse- või gümnaasiumihariduse omandamiseni. See paneb keerulisse olukorda nii omavalitsused kui ka kutsekoolid, kes peavad hakkama tegelema koolide uste taha jäävad nõrgemate õpilastega.
„Kohti peab jaguma,” ütles Haapsalu aselinnapea Kaja Rootare.
Samal ajal ütles Haapsalu kutsehariduskeskuse direktor Riinu Raasuke, et ega nende majagi kummist ei ole. Juba sel õppeaastal jäi kutsekooli ukse taha noori, kes lävendit ei
HKHKs tahab õppida pooltuhat täiskasvanut
[caption id="attachment_423931" align="alignnone" width="1920"]
Haapsalu kutsehariduskeskuse direktor Riinu Raasuke. Foto Andra Kirna[/caption]
Haapsalu kutsehariduskeskuse (HKHK) täiskasvanutele mõeldud tasemeõppe erialadele pürib tänavu üle poole tuhande inimese. Kõige populaarsem on raamatupidamise eriala.
HKHK direktor Riinu Raasukese sõnul pole avalduse arvu mullusega võrreldes vähendanud seegi, et kõik täiskasvanud kutsehariduse erialadel enam tasuta õppida ei saa. Nimelt ei saa sellest õppeaastast kutsehariduserialadel enam tasuta õppida need, kes on viimase viie aasta jooksul omandanud tasuta kutsehariduse või viima
Haapsalu kutsehariduskeskuse direktor Riinu Raasuke. Foto Andra Kirna[/caption]
Haapsalu kutsehariduskeskuse (HKHK) täiskasvanutele mõeldud tasemeõppe erialadele pürib tänavu üle poole tuhande inimese. Kõige populaarsem on raamatupidamise eriala.
HKHK direktor Riinu Raasukese sõnul pole avalduse arvu mullusega võrreldes vähendanud seegi, et kõik täiskasvanud kutsehariduse erialadel enam tasuta õppida ei saa. Nimelt ei saa sellest õppeaastast kutsehariduserialadel enam tasuta õppida need, kes on viimase viie aasta jooksul omandanud tasuta kutsehariduse või viima
Presidendi roosiaeda läheb Läänemaal 21 lõpetajat
[caption id="attachment_403451" align="alignnone" width="2000"] President tunnustab igal aastal tublimaid õppureid. Foto: Aron Urb/Vabariigi Presidendi Kantselei[/caption]
Presidendi vastuvõtule Kadrioru roosiaeda sai Läänemaalt tänaseks kutse 21 gümnaasiumi-, kutsekooli- ja kolledžilõpetajat.
Enim kutseid sai Haapsalu kutsehariduskeskus, kust roosiaeda läheb 11 lõpetajat. „Igalt lõpetavalt kursuselt kaks,” ütles Ha
President tunnustab igal aastal tublimaid õppureid. Foto: Aron Urb/Vabariigi Presidendi Kantselei[/caption]
Presidendi vastuvõtule Kadrioru roosiaeda sai Läänemaalt tänaseks kutse 21 gümnaasiumi-, kutsekooli- ja kolledžilõpetajat.
Enim kutseid sai Haapsalu kutsehariduskeskus, kust roosiaeda läheb 11 lõpetajat. „Igalt lõpetavalt kursuselt kaks,” ütles HaHaapsalu kutsehariduskeskuse menukaim eriala on IT
[caption id="attachment_423931" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu kutsehariduskeskuse direktor Riinu Raasuke. Foto: Andra Kirna[/caption]
Haapsalu kutsehariduskeskuse IT-süsteemide nooremspetsialisti erialale on juba praegu konkurss kaks inimest kohale.
Sisseastumisavalduse on esitanud 49 õppurit, vastu võetakse 24. Haapsalu kutsehariduskeskuse direktor Riinu Raasuke märkis, et avalduste vastuvõtt kestab jaanipäevani.
Haapsalu kutsehariduskeskuse direktor Riinu Raasuke. Foto: Andra Kirna[/caption]
Haapsalu kutsehariduskeskuse IT-süsteemide nooremspetsialisti erialale on juba praegu konkurss kaks inimest kohale.
Sisseastumisavalduse on esitanud 49 õppurit, vastu võetakse 24. Haapsalu kutsehariduskeskuse direktor Riinu Raasuke märkis, et avalduste vastuvõtt kestab jaanipäevani.
Kutseõpe muutub täiskasvanuile tasuliseks
[caption id="attachment_341064" align="alignnone" width="1024"]
Kutsekooli pagariõpilased koos eksamikomisjoniga. Foto: erakogu[/caption]
Uuest õppeaastast tuleb sariõppijail kutsehariduse omandamiseks hakata maksma aastas tuhandeid eurosid.
Haapsalu kutsehariduskeskuses puudutab täiskasvanute korduv õppimine eelkõige loodusgiidi, restaureerimise ja pehme mööbli valmistamise erialas
Kutsekooli pagariõpilased koos eksamikomisjoniga. Foto: erakogu[/caption]
Uuest õppeaastast tuleb sariõppijail kutsehariduse omandamiseks hakata maksma aastas tuhandeid eurosid.
Haapsalu kutsehariduskeskuses puudutab täiskasvanute korduv õppimine eelkõige loodusgiidi, restaureerimise ja pehme mööbli valmistamise erialas
Noori peab koolitama täisealiseks saamiseni
[caption id="attachment_439770" align="alignnone" width="1920"] Õppimiskohustuse ea tõstmisega suureneb kindlasti kutsekoolide roll. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Õppimiskohustuse ea pikendamine toob lisakohustusi kõikidesse õppeasutustesse ja kohalikele omavalitsustele.
Praegu 8. klassis käivatel noortel on kohustus pärast põhikooli lõpetamist edasi õppida täisealiseks saamiseni või järgmise haridusastme lõpetamiseni. Seni on koolikohustus kehtinud põhikooli lõpetamiseni või 17aastaseks saamiseni.
„Eesmärk on hea, teine on tegelik elu,” ütles Haapsalu aselinnapea Kaja Rootare. Ta lisas, et õpikohustust pikendava seaduse vastu pole tal midagi, sest ilma hariduseta on keeruline elus hakkama saada, kuid samal ajal langeb koolist välja üha nooremas eas lapsi. Tihti on Rootare sõnul sell
Õppimiskohustuse ea tõstmisega suureneb kindlasti kutsekoolide roll. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Õppimiskohustuse ea pikendamine toob lisakohustusi kõikidesse õppeasutustesse ja kohalikele omavalitsustele.
Praegu 8. klassis käivatel noortel on kohustus pärast põhikooli lõpetamist edasi õppida täisealiseks saamiseni või järgmise haridusastme lõpetamiseni. Seni on koolikohustus kehtinud põhikooli lõpetamiseni või 17aastaseks saamiseni.
„Eesmärk on hea, teine on tegelik elu,” ütles Haapsalu aselinnapea Kaja Rootare. Ta lisas, et õpikohustust pikendava seaduse vastu pole tal midagi, sest ilma hariduseta on keeruline elus hakkama saada, kuid samal ajal langeb koolist välja üha nooremas eas lapsi. Tihti on Rootare sõnul sell
21
20aastane käsitööeriala kaob ajalukku
[caption id="attachment_437776" align="alignnone" width="1920"]
Haapsalu kutsehariduskeskuse käsitööerialade õpetaja Marju Heldema ütles, et kuigi seesugust asjade kulgu oli oodata, tuli
teade käsitööerialade rahata jätmisest ootamatult. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Haridusministeerium lõpetab järgmisest õppeaastast Haapsalu kutsehariduskeskuses toiduainete töötlemise ja käsitöö erialade rahastamise ja kool neid edaspidi tasuta õpetada ei tohi. Ministeeriumi otsus puudutab viit Haapsalu kutsehariduskeskuses õpetatavat eriala: kangakuduja, silmuskuduja, tekstiilkäsitöö, kondiiter ja pagar. Nii kooli direktorile Riinu Raasukesele kui ka käsitööõpetajale Marju Heldemale tuli möödunud esmaspäeval saabunud teade ootamatult. Kuigi mõlema sõnul oli seesugust asjade kulgu oodata,
Haapsalu kutsehariduskeskuse käsitööerialade õpetaja Marju Heldema ütles, et kuigi seesugust asjade kulgu oli oodata, tuliteade käsitööerialade rahata jätmisest ootamatult. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Haridusministeerium lõpetab järgmisest õppeaastast Haapsalu kutsehariduskeskuses toiduainete töötlemise ja käsitöö erialade rahastamise ja kool neid edaspidi tasuta õpetada ei tohi. Ministeeriumi otsus puudutab viit Haapsalu kutsehariduskeskuses õpetatavat eriala: kangakuduja, silmuskuduja, tekstiilkäsitöö, kondiiter ja pagar. Nii kooli direktorile Riinu Raasukesele kui ka käsitööõpetajale Marju Heldemale tuli möödunud esmaspäeval saabunud teade ootamatult. Kuigi mõlema sõnul oli seesugust asjade kulgu oodata,
Kutseharidusreform toob Haapsallu uutmoodi erialad
[caption id="attachment_435470" align="alignnone" width="1920"] Reform toob kutsekoolidesse senisest rohkem noori. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Plaanitav reform lööb kõigi kutsekoolide elu pea peale: õpe pikeneb, erialad muutuvad, koolid saavad vastutusvaldkonnad ja täiskasvanute hobihariduse eest tuleb hakata maksma.
„Mõjutab igatepidi ja nii suurelt, kui saab,” ütles Haapsalu kutsehariduskeskuse (HKHK) direktor Riinu Raasuke plaanitava reformi kohta. See toob tema sõnul kaasa uue rahastusmudeli, õppekavad ja -suunad. Kui suure mõjuga kutseharidusreform lõpuks on, selgub Raasukese sõnul alles pärast reformi elluviimist. Oma mõju Haapsalu kutsekoolile on kindlasti ka lähedal asuva Vana-Vigala ametikooli sulgemisel ja Hiiumaa ametikooli õppekorralduse muutmisel – milline täpselt, seda Raasuke veel ennustada ei osanud.
Kuigi lõplik reformikava valmib kevadel ja rahastusmudelite muutus on selge järgmise aasta alguseks, käib kutsekoolis juba reformi valguses töö. Üks reformi eesmärke on muuta kutsekoolid justkui rakendusgümnaasiumideks, kus nelja-aastase õppega saadakse senisest põhjalikum üldharidus.
Reform toob kutsekoolidesse senisest rohkem noori. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Plaanitav reform lööb kõigi kutsekoolide elu pea peale: õpe pikeneb, erialad muutuvad, koolid saavad vastutusvaldkonnad ja täiskasvanute hobihariduse eest tuleb hakata maksma.
„Mõjutab igatepidi ja nii suurelt, kui saab,” ütles Haapsalu kutsehariduskeskuse (HKHK) direktor Riinu Raasuke plaanitava reformi kohta. See toob tema sõnul kaasa uue rahastusmudeli, õppekavad ja -suunad. Kui suure mõjuga kutseharidusreform lõpuks on, selgub Raasukese sõnul alles pärast reformi elluviimist. Oma mõju Haapsalu kutsekoolile on kindlasti ka lähedal asuva Vana-Vigala ametikooli sulgemisel ja Hiiumaa ametikooli õppekorralduse muutmisel – milline täpselt, seda Raasuke veel ennustada ei osanud.
Kuigi lõplik reformikava valmib kevadel ja rahastusmudelite muutus on selge järgmise aasta alguseks, käib kutsekoolis juba reformi valguses töö. Üks reformi eesmärke on muuta kutsekoolid justkui rakendusgümnaasiumideks, kus nelja-aastase õppega saadakse senisest põhjalikum üldharidus. 
Kutsehariduskeskusse pürgis üle tuhande inimese
[caption id="attachment_313449" align="alignnone" width="2000"] Kutsekool kandideerib aasta kooli tiitlile. Arvo Tarmula[/caption]
Haapsalu kutsehariduskeskuse (HKHK) 23 erialal soovis sel sügisel õppimist alustada enam kui tuhat inimest. „Vastu võtame 472 õppijat,“ ütles kooli direktor Riinu Raasuke.
Tasemeõppesse esitati 918 avaldust. „Neist 323 olid põhikooli lõpetanud noored ja ülejäänud täiskasvanud. 23 erialast kaheksa on mõeldud põhikooli lõpetanud noortele ja 15 täiskasvanuile. Lisaks käis vastuvõtt ka kuuele suuremale tasuta täienduskoolitusele, kuhu kandideeris samuti sada õppijat, seega kokku ületasime ikkagi tuhande avalduse piiri,“ ütles direktor.
Kutsekool kandideerib aasta kooli tiitlile. Arvo Tarmula[/caption]
Haapsalu kutsehariduskeskuse (HKHK) 23 erialal soovis sel sügisel õppimist alustada enam kui tuhat inimest. „Vastu võtame 472 õppijat,“ ütles kooli direktor Riinu Raasuke.
Tasemeõppesse esitati 918 avaldust. „Neist 323 olid põhikooli lõpetanud noored ja ülejäänud täiskasvanud. 23 erialast kaheksa on mõeldud põhikooli lõpetanud noortele ja 15 täiskasvanuile. Lisaks käis vastuvõtt ka kuuele suuremale tasuta täienduskoolitusele, kuhu kandideeris samuti sada õppijat, seega kokku ületasime ikkagi tuhande avalduse piiri,“ ütles direktor.