Silt: riigieelarve
3
Riigikontrolör Janar Holm: riigieelarve paralleelreaalsuses elamise lummus on ohtlik
[caption id="attachment_342558" align="alignnone" width="477"]
Riigikontrolör Janar Holm[/caption]
Riigikontrolör Janar Holmi aastakõne riigikogu täiskogu ees 06. novembril
Ma ei räägi täna sellest, kas riigieelarve peaks olema tegevuspõhine, klassikaline kulupõhine või millegi muu põhine. See viib tähelepanu peamiselt kõrvale. Praeguse riigieelarve põhjal oleks isegi ehk ebaõiglane anda hinnangut tegevuspõhise eelarve toimimisele või mittetoimimisele, sest meie tegevuspõhiseks eelarveks nimetatud eelarve seda tegelikult sisult ei ole. Riikide kogemus näitab, et samaaegselt kasutatakse eelarvetes korraga erisuguseid elemente. Kui tungida mõne riigi klassikaliseks peetava aastaeelarve sisusse, on võimalik tegevuspõhisuse elemente isegi rohkem leida, kui on Eesti tegevuspõhiseks nimetatavas eelarves. Küsimus on lähenemisviisi sobivuses, otstarbekuses, rakendamise võimekuses ja oskustes.
Suur oli minu üllatus ja ehmatus, kui kuulsin sellel kevadel oma kolleegilt, Läti riigikontrolörilt, et Eesti riigiametnikud on Läti Rahandusministeeriumile ning kuuldavasti ka lausa Läti valitsusele tutvustanud meie tegevuspõhise riigieelarve nii-öelda edulugu. Läti Rahandusministeerium olevat seepeale asunud päris tõsiselt ja üsna aktiivselt rääkima Eesti väidetavale eduloole tugineva reformi läbiviimisest Lätis.
Meil on olnud ajaloos lätlastega kindlasti väiksemaid konflikte, sealhulgas ligi 30 aastat tagasi nn räimesõda, kuid minu hinnangul on lätlased olnud meile siiski suurepärased naabrid ja nad ei ole sellest meie tegevuspõhise eelarve nõndanimetatud „eduloost“ osasaamist kuidagi ära teeninud.
Võrdlemisi piinlik on Läti kolleegi ees, teades probleeme, mis meil eelarvestamisega ja eelarvega tegelikult on. Eesti ametnikud suudavad külmalt oma naabritele ajada ilujuttu, et oleme sidunud riigi raha kasutamise tulemustega või suutnud tänu tegevuspõhisele eelarveinfole riigi rahakasutuse efektiivsust suurendada. Riigikontrolli analüüs – ja mitte ainult meie oma – näitab, et seda pole kahjuks juhtunud.
Riigieelarve puhul ei ole kõige olulisem see, kuidas me selle esitamise viisi nimetame, vaid see, et eelarvest oleks ettevaatavalt ja selgelt võimalik aru saada: kus
Riigikontrolör Janar Holm[/caption]
Riigikontrolör Janar Holmi aastakõne riigikogu täiskogu ees 06. novembril
Ma ei räägi täna sellest, kas riigieelarve peaks olema tegevuspõhine, klassikaline kulupõhine või millegi muu põhine. See viib tähelepanu peamiselt kõrvale. Praeguse riigieelarve põhjal oleks isegi ehk ebaõiglane anda hinnangut tegevuspõhise eelarve toimimisele või mittetoimimisele, sest meie tegevuspõhiseks eelarveks nimetatud eelarve seda tegelikult sisult ei ole. Riikide kogemus näitab, et samaaegselt kasutatakse eelarvetes korraga erisuguseid elemente. Kui tungida mõne riigi klassikaliseks peetava aastaeelarve sisusse, on võimalik tegevuspõhisuse elemente isegi rohkem leida, kui on Eesti tegevuspõhiseks nimetatavas eelarves. Küsimus on lähenemisviisi sobivuses, otstarbekuses, rakendamise võimekuses ja oskustes.
Suur oli minu üllatus ja ehmatus, kui kuulsin sellel kevadel oma kolleegilt, Läti riigikontrolörilt, et Eesti riigiametnikud on Läti Rahandusministeeriumile ning kuuldavasti ka lausa Läti valitsusele tutvustanud meie tegevuspõhise riigieelarve nii-öelda edulugu. Läti Rahandusministeerium olevat seepeale asunud päris tõsiselt ja üsna aktiivselt rääkima Eesti väidetavale eduloole tugineva reformi läbiviimisest Lätis.
Meil on olnud ajaloos lätlastega kindlasti väiksemaid konflikte, sealhulgas ligi 30 aastat tagasi nn räimesõda, kuid minu hinnangul on lätlased olnud meile siiski suurepärased naabrid ja nad ei ole sellest meie tegevuspõhise eelarve nõndanimetatud „eduloost“ osasaamist kuidagi ära teeninud.
Võrdlemisi piinlik on Läti kolleegi ees, teades probleeme, mis meil eelarvestamisega ja eelarvega tegelikult on. Eesti ametnikud suudavad külmalt oma naabritele ajada ilujuttu, et oleme sidunud riigi raha kasutamise tulemustega või suutnud tänu tegevuspõhisele eelarveinfole riigi rahakasutuse efektiivsust suurendada. Riigikontrolli analüüs – ja mitte ainult meie oma – näitab, et seda pole kahjuks juhtunud.
Riigieelarve puhul ei ole kõige olulisem see, kuidas me selle esitamise viisi nimetame, vaid see, et eelarvest oleks ettevaatavalt ja selgelt võimalik aru saada: kus
Kaido Saarniit: 2024. aasta riigieelarve nõrgestab Eesti sisejulgeolekut
[caption id="attachment_413192" align="alignnone" width="2000"]
Endine politseinik, praegune Pirita linnaosa vanem Kaido Saarniit (Keskerakond). Foto erakogu[/caption]
Järgmise aasta riigieelarve seletuskirjast on lugeda, et suurendatakse politseihariduse õppekohtade arvu ning väljaõppe mahtude suurendamiseks eraldatakse lisaks 2,5 miljonit ja alates 2025. aastast 5,5 miljonit eurot. Lisamiljonid on ette nähtud ka tasemeõppe ja täiendkoolituse läbiviimiseks ning usaldusväärsete, asjatundlike ja pühendunud töötajate arendamiseks.
Eeltoodu on tõepoolest positiivne, kuid kahjuks on üks asi noored välja õpetada, teine asi neid valitud erialal töötamas hoida. Eelarvega tutvudes tundub, et Reformierakonna poolt juhitud valitsus ühe käega annab ja teise käega võtab. Kui noor inimene on saanud väljaõppe – olgu siis politseiametnik või päästja –, siis tema ootus on valitud erialal tööle asuda ja vääriliselt tasustatud saada, et alustada iseseisvat elu. Kahjuks ei ole eelarve koostamisel sellele mõeldud.
Endine politseinik, praegune Pirita linnaosa vanem Kaido Saarniit (Keskerakond). Foto erakogu[/caption]
Järgmise aasta riigieelarve seletuskirjast on lugeda, et suurendatakse politseihariduse õppekohtade arvu ning väljaõppe mahtude suurendamiseks eraldatakse lisaks 2,5 miljonit ja alates 2025. aastast 5,5 miljonit eurot. Lisamiljonid on ette nähtud ka tasemeõppe ja täiendkoolituse läbiviimiseks ning usaldusväärsete, asjatundlike ja pühendunud töötajate arendamiseks.
Eeltoodu on tõepoolest positiivne, kuid kahjuks on üks asi noored välja õpetada, teine asi neid valitud erialal töötamas hoida. Eelarvega tutvudes tundub, et Reformierakonna poolt juhitud valitsus ühe käega annab ja teise käega võtab. Kui noor inimene on saanud väljaõppe – olgu siis politseiametnik või päästja –, siis tema ootus on valitud erialal tööle asuda ja vääriliselt tasustatud saada, et alustada iseseisvat elu. Kahjuks ei ole eelarve koostamisel sellele mõeldud. 
Reili Rand: uuest eelarvest, ka helgemas võtmes
[caption id="attachment_374373" align="alignnone" width="1536"]
Reili Rand, riigikogu liige (SDE). Foto erakogu[/caption]
Iga sügise lahutamatuks osaks on arutelud järgmise aasta riigieelarve üle, kus enamasti annavad tooni meeldivad uudised. Kes ennast vähegi maailmas ja Eestis toimuvaga kursis hoiab, teab, et tänavu on seis päris hull ja et riigi rahanduslik olukord jääb aastateks keeruliseks. Eelarve suure puudujäägi põhjuseks on järjestikused kriisid, majanduslangus ja kõrgustesse roninud laenuintressid. Aga mitte ainult. Raskuste sügavamaks põhjuseks on tõsiasi, et oleme juba mõnda aega elanud üle jõu ning kogutud maksurahast ei piisa, et pakkuda senisel tasemel hüvesid ja avalikke teenuseid.
Reili Rand, riigikogu liige (SDE). Foto erakogu[/caption]
Iga sügise lahutamatuks osaks on arutelud järgmise aasta riigieelarve üle, kus enamasti annavad tooni meeldivad uudised. Kes ennast vähegi maailmas ja Eestis toimuvaga kursis hoiab, teab, et tänavu on seis päris hull ja et riigi rahanduslik olukord jääb aastateks keeruliseks. Eelarve suure puudujäägi põhjuseks on järjestikused kriisid, majanduslangus ja kõrgustesse roninud laenuintressid. Aga mitte ainult. Raskuste sügavamaks põhjuseks on tõsiasi, et oleme juba mõnda aega elanud üle jõu ning kogutud maksurahast ei piisa, et pakkuda senisel tasemel hüvesid ja avalikke teenuseid.
