Silt: riho luhter
Helitehnik, kes äratab vanad makid ellu
[gallery ids="444441,444442,444445,444443"]
Riho Luhteri südamesse pugesid lintmagnetofonid juba poisipõlves. Pugesid sedavõrd sügavale, et on sundinud Luhteri tänaseks paljudele vanadele makkidele uut elu sisse puhuma.
Konkreetset makkide kollektsioneerimise alustamise hetke Riho Luhter öelda ei oska. „Arvan, et olin kümne- üheteist-kaheteistaastane, kui sain aru, et neid kogun.”
Vanatehnika köidab teda aga juba lasteaiaeast. „Lintmakk oli meil kodus juba enne minu sündi ja esimese enda lintmaki sain kuueaastasena.”
See esimene päris oma makk, nimega Astra, anti Luhterile rohkem mängimiseks. „Mõeldi, et las ta lõhub selle ära, aga ma ei lõhkunudki. Kuigi makk sai tunda kogu seda õppimise protsessi, et kuidas seal midagi õlitada ja rihma vahetada,” k
Kultuurikeskuse saal läheb kinni
[caption id="attachment_444465" align="alignnone" width="1920"]
Haapsalu kultuurikeskuse kino. Foto: Juhan Hepner[/caption]
Haapsalu kultuurikeskuse kino. Foto: Juhan Hepner[/caption]
See teater tegi nostalgianäituse
[caption id="attachment_321439" align="alignnone" width="2000"] Nõukogude ajal olid kaaludel vihid ja kassaaparaadil vänt ning lastel punane pioneerirätt. Arvo Tarmula[/caption]
See teater avas jaanuari viimasel nädalavahetusel näituse, mis viib paljud külastajad tagasi lapsepõlve.
Tervet teatrisaali täitvas ja koridorigi ulatuvas väljapanekus on nõukogudeaegsetest, peamiselt 1970–80. aastate kodudest, koolidest, poest ja linnapildist tuttavad esemed. Suur osa väljapandust on pärit teatri oma ladudest – nostalgiapäevade korraldamisest on sinna kogunenud kõikvõimalikku nõukogudeaegset kraami, mis paljudes kodudes juba prügimäele rännanud.
See teatri eestvedaja Roman Sultangirejev ütles, et mõte näitusest on tal juba mõnda aega peas tiksunud. Eve Merima lisas kõrvalt, et esialgu oli plaan nostalgiaväljapanek kokku panna läinud kevadiseks muuseumiööks, aga koroona pärast jäi see teostamata.
Nõukogude ajal olid kaaludel vihid ja kassaaparaadil vänt ning lastel punane pioneerirätt. Arvo Tarmula[/caption]
See teater avas jaanuari viimasel nädalavahetusel näituse, mis viib paljud külastajad tagasi lapsepõlve.
Tervet teatrisaali täitvas ja koridorigi ulatuvas väljapanekus on nõukogudeaegsetest, peamiselt 1970–80. aastate kodudest, koolidest, poest ja linnapildist tuttavad esemed. Suur osa väljapandust on pärit teatri oma ladudest – nostalgiapäevade korraldamisest on sinna kogunenud kõikvõimalikku nõukogudeaegset kraami, mis paljudes kodudes juba prügimäele rännanud.
See teatri eestvedaja Roman Sultangirejev ütles, et mõte näitusest on tal juba mõnda aega peas tiksunud. Eve Merima lisas kõrvalt, et esialgu oli plaan nostalgiaväljapanek kokku panna läinud kevadiseks muuseumiööks, aga koroona pärast jäi see teostamata.