Silt: Rannalõõts

[caption id="attachment_395497" align="alignnone" width="2000"] Valdi Kristovald. Malle-Liisa Raigla foto[/caption] Valdi Kristovald on oma pillimängu ja lauluga rõõmustanud kuulajaid nii kodu- kui ka välismaal ja pälvinud tähelepanu. Riigi tasandil pole talle senini tunnustust just jagunud, nagu ta ise ütleb. „Mul kaks pilli, veneaegsed, aga head. Itaalia karmoška on mu unistus. Küll tõmbaks selle laia lõõtsaga mängu, aga kallivõitu," ohkab Valdi Kristovald. Aga mängib ta oma vanade pillidegagi. No nii vähemalt 55 aastat juba. Risti mees Valdi sünnikoht on küll Kullamaa, kuid lapsepõlv ja noorusiga seotud Ristiga.

[gallery ids="345127,345129,345131,345133,345135,345137,345139,345141,345143,345145,345147,345149,345151,345153,345155,345157,345159,345161,345163,345165,345167,345169,345171,345173,345175,345177,345179,345182,345184,345186,345188"] Fotod Vendo Jugapuu Viienda Rannalõõtsa võistumängimise võit karmoškade kategoorias jäi Läänemaale – žürii tunnistas parimaks Haapsalu muusikakooli õpilase Morten Pirgi. „Morteni võit näitab, et visadus viib sihile,” ütles võistumängimise peakorraldaja Anti Nöör. Tema sõnul on Pirk osalenud kõigil senistel võistumängimistel. „Kui käid neli aastat ja ei võida, ei tähenda, et ühel päeval ei võiks võita,” lisas Nöör.

[caption id="attachment_344769" align="alignnone" width="1634"] Mulluse võistumängimise võitja Vallo Rajasaare. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Laupäeval on Haapsalu kultuurikeskuses Rannalõõtsa võistumängimine, seekord juba viies. Seekordseks võistumängimiseks oli teisipäeva lõuna ajal end üles andnud 12 lõõtsa- ja karmoškamängijat. Ametlik registreerumisaeg lõppes kuulutuse järgi küll 8. oktoobril. „Aga osalejaid mahub veel,“ lubas korraldaja Anti Nöör. Nööri hinnangul on koroonapiirangud võistumängimisele oma jälje jätnud, sest osalejate arv tundub jääma väiksemaks kui eelmisel neljal aastal. „Enamasti on osalejaid olnud veerandsaja ringis, vahel natuke rohkem, vahel vähem,“ rääkis korraldaja.

[gallery td_gallery_title_input="Rannalõõts 2021. Fotod: Elen Freivald" ids="338162,338163,338164,338244,338243,338165,338166,338167,338174,338173,338172,338171,338170,338169,338168,338161,338160,338159,338156,338155,338154,338152,338151,338150,338147,338145,338144,338143,338142,338140,338138,338137,338136,338135,338134,338132,338131,338128,338127,338126,338125,338124,338123,338122,338121,338119,338118,338117,338116,338115,338114,338112,338111"]   Neljapäeval toimus Kadarpiku külas Ants Laikmaa muuseumi õuel Rannalõõtsa kontsert, mida tuli kuulama üle 300 külastaja. Kohal oli ka Eesti üks säravamaid lõõtspillimängijaid Juhan Uppin. „Kõik läks ootuspäraselt – ilus ilm ja head esinejad olid kohale toonud päris palju rahvast,” ütles kümnenda Rannalõõtsa korraldaja Anti Nöör.

[caption id="attachment_337811" align="alignnone" width="2000"] Eelmisel aastal oli Laikmaal Rannalõõtsa võistumängimine. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Kadarpiku külas Ants Laikmaa muuseumi õuel esineb neljapäeval Rannalõõtsa kümnenda sünnipäeva kontserdil Juhan Uppin, Eesti üks säravamaid lõõtspillimängijaid. „Eesti lõõtsakuningas,” ütles Rannalõõtsa algataja ja üks korraldajaid Anti Nöör Uppini kohta. Tugevaid esinejaid on Nööri sõnul aga teisigi: esineb lõõtsaduo Henrik Hinrikus ja Tanel Sakrits. Õhtu lõpetavad „Merelauludega” Marko Matvere ja Peep Raun. Rannalõõtsa mängib lahti Nöör ise. „Teen alguses tervituseks väikese ploki,” ütles ta.

[caption id="attachment_304534" align="alignnone" width="2000"] Parim lõõtsamängija oli Võru neiu Kertu Hordo (paremal). Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Tänavuse Rannalõõtsa võistumängimise võit tuli karmoškade kategoorias Haapsallu ning läks lõõtsade katekoogias Võrru.

[caption id="attachment_304417" align="alignnone" width="2000"] Rannalõõtsa võistumängimise võitis karmoškade kategoorias Vallo Rajasaare. Malle-Liisa Raigla[/caption] Tänavuse Rannalõõtsa võistumängimise võit tuli karmoškade kategoorias Haapsallu ning lõõtsade katekoogias läks Võrru. Võistumängimisel osales tänavu 20 pillimängijat, kuid esitusi oli ühe võrra rohkem – üks võistleja pani end proovile mõlemas kategoorias. Malle-Liisa Raigla fotod [gallery ids="304411,304412,304413,304414,304415,304417,304418,304419,304420,304421,304422,304423,304424,304425,304426,304428,304429,304430,304431,304432,304433,304434,304435,304436,304437,304438,304439,304440,304441,304442,304443,304444,304445,304446,304447,304448,304449,304450,304451,304452,304453,304454,304455,304456,304457,304458,304459,304460,304461,304462,304463,304464,304465,304466,304467,304468,304469,304470,304471,304472,304473"]

[caption id="attachment_304260" align="alignnone" width="1063"] Rannalõõtsa avalöögi annab tänavu Setumaalt külla tulev Toomas Valk (vasakul) oma pereansambliga. Foto: erakogu[/caption] Neljapäeva pärastlõunal hakkab Laikmaa majamuuseumi õuel kõlama lõõtsamuusika, sest tänavune Rannalõõtsa festival koos võistumängimisega saab toimuma just seal. Rannalõõtsa peakorraldaja Anti Nööri sõnul on mõtet festival Laikmaa muuseumis korraldada ka varem veeretatud. Sel aastal läks see käiku. Laikmaa park ja maja oma mõnusa atmosfääriga on Nööri sõnul sobiv koht festivali korraldamiseks. „Ma arvan, et lõõtsa teema sobib sinna väga hästi,” lisas ta. Kui ilmateade väga hullu ilma lubab, siis kolitakse kogu ettevõtmine siiski Haapsalu kultuurikeskusse. Ka nädalalõpult on Rannalõõts seekord kolinud argipäeva. Nööri sõnul otsiti võimalust tuua festival augustist juuli teise poolde. „Nagu teada, on nädalavahetused alati suurüritusi täis olnud ja mõtlesime, et miks mitte teha neljapäeva õhtul. Loodame sellele, et on puhkuste aeg ja inimesed saavad tulla,” ütles ta. Käigus on buss, mis lõõtsamuusikahuvilised Haapsalust Laikmaale ja tagasi sõidutab.

[caption id="attachment_263906" align="alignnone" width="797"] Anti Nöör. Eduard Laur[/caption] Üle Läänemaa tuntud pottsepast muusik Anti Nöör õppis lõõtsa tõmbama alles mõned aastad tagasi, usina pillimängu eest sai ta Andres Ammase fondi esimese stipendiumi. Et midagi sellist juhtuda võiks, oli Nööri enda sõnul täiesti ootamatu. „Mulle?! Mille eest?!” olnud tema esimene reaktsioon, kui ta 2000 euro suurusest stipendiumist teada sai. Vastus on lihtne – Läänemaal täiesti uue traditsiooni, rahvamuusikafestivali Rannalõõts algatamise eest. Nagu fondi algatajad ütlesid: „Lõuna-Eesti juurtega lõõtsamängu traditsioon pole kaugeltki igasse Eesti nurka jõudnud, kuigi pillimehi tuleb igal pool aina juurde. Pillimeeste kogukond tunneb tänu Rannalõõtsale ja Antile Haapsalut hoopis rohkem kui seni. Anti ettevõtmistes on ehedust, kuulsuse ja au ihkamiseta tegutsemist.”