Silt: Noarootsi kool

[gallery ids="388016,388006,388007,388008,388009,388010,388011,388012,388013,388014,388015,388017,388018,388019,388020,388021,388022,388023,388025,388026,388027,388028,388029,388030,388024"] Fotod: Urmas Lauri Neljapäeval avasid Noarootsi kooli 1.-4. klassi lapsed miniraamatukogu, kus õpilased ise hakkavad raamatuid välja laenama. Neljapäeva keskpäeval sikutas kümneaastane 4. klassi õpilane Mirtel Kivi tuttuue raamatukapi uksenuppude ümbert lahti valge paela ja Noarootsi kooli miniraamatukogu oligi laste käteplagina saatel avatud. Tüdruk sai kaenlasse sinise vakstukaantega kausta – sinna paneb ta kirja, kes mis kuupäeval mis raamatu laenas ja, mis kõige tähtsam, millal tagasi toob. „Kui keegi tahab raamatut, siis ta pöördub minu poole ja saab selle minu käest,” kirjeldas Mirtel raamatukoguhoidja tööd. Midagi keerulist selles ei ole. „Ja siis pean ma jälgima, et raamatud tagasi toodaks,” ütles ta. Sinist kausta lubas ta hoida raamatukapis, mis on üks kindel koht. „Muidu kaob veel ära,” ütles Mirtel.

[caption id="attachment_362396" align="alignnone" width="2000"] Esmaspäeviti Noarootsi kooli nutitelefoniga asja pole. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Noarootsi koolipere nutitelefonid jäävad esmaspäeviti kotti või lausa koju, sest sellest nädalast kuulutas kool esmaspäevad nutivabaks. „Olin tagasihoidlikult skeptiline, aga esmaspäeval kooli jõudnud, nägin, et lapsed on telefonideta. Tavapäraselt on nad olnud telefonides,” ütles Noarootsi kooli direktor Signe Matteus Lääne Elule teisipäeval.

[gallery ids="376369,376370,376371,376372,376373,376374,376375,376376,376377,376378,376379,376380,376381,376382,376383,376384,376385,376386,376387,376388"] Fotod: Urmas Lauri Üle saja Noarootsi koolilapse punus Ukraina sõjapõgenike õpetuse järgi reedel trepikäsipuu peale tõmmatud hiiglasuurt varjevõrku. Hommikul kella kümneks oli Noarootsi kooli fuajees juba tund aega käinud vilgas töö – trepp oli täis 4. klassi lapsi, kes sikutasid savikarva riideribasid võrgusilmadest läbi. Trepikäsipuule tõmmatud mõrralinast sai Haapsalu Ukraina sõjapõgenike juhatusel iga minutiga natuke rohkem varjevõrk.

[caption id="attachment_362243" align="alignnone" width="2000"] Noarootsi kooli direktor Signe Matteus. Foto Kaire Reiljan[/caption] Noarootsi kooli direktor Signe Matteus hakkab 1. septembrist juhtima ka Nõva kooli. „Kui mulle tehakse ettepanek, siis üldjuhul võtan ma selle vastu,” ütles Matteus Lääne Elule reedel. Mullu sügisest Noarootsi kooli juhtinud Matteus hakkab senise töö kõrvalt Nõva kooli juhtima direktori kohusetäitjana. Kooliperega tutvub ta tuleval esmaspäeval.

[caption id="attachment_364157" align="alignnone" width="1440"] Noarootsi poiss ehitas päikesekella. Foto: erakogu[/caption] Noarootsi kooli 8. klassi õpilane Sander Kaur ehitas betoonist ja pronksist päikesekella ning kinkis selle koolile. QR-koodiga varustatud põlvekõrgune päikesekell seisab kooli juures tenniseväljaku kõrval ja igaüks saab sealt aega vaadata.

[caption id="attachment_362396" align="alignnone" width="2000"] Noarootsi kooli hariduspuu. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Lääne-Nigula vallajuhid plaanivad pisikese Nõva algkooli ühendada Noarootsi üheksaklassilise põhikooliga. „Mingil hetkel on seda mõistlik teha – ühendada Noarootsi kooli alla,” ütles Lääne-Nigula vallavanem Aivar Riisalu Lääne Elule. Ühendatud kool tegutseks kahes kohas – Nõval ja Noarootsis, ja sellel oleks üks direktor. „Kas kahte juhti on vaja,” ütles Lääne-Nigula vallavolikogu esimees Mikk Lõhmus. „Võib-olla suurendada siis hoopis õppejuhi koormust.”

[caption id="attachment_362243" align="alignnone" width="2000"] Noarootsi koolijuht Signe Matteus. Kaire Reiljan[/caption] 26 aastat maailma suurlinnades diplomaadiametit pidanud Signe Matteus tegi elus kannapöörde, kolis Tallinnast Martnasse Liivakülla ja juhib pisikest Noarootsi kooli. Noarootsi kooli direktor Signe Matteus, Noarootsi ei olnud juhuslik valik. Läänemaa on teile tuttav. Jaa! Ma olen Läänemaalt pärit, Haapsalus sündinud. Koolis käisin Ridalas ja Haapsalus, nii et olen läbi ja lõhki selle kandi inimene. Lapsepõlv möödus Ridalas. Jah, just. Mis teil kõige paremini meeles on? Suved. Mäletan, et oli hästi palju põllulilli. Enam ei ole näiteks kullerkuppe väga. Käisime emaga lilli korjamas, ema tegi neist vaasi suured kimbud. Käisime marjul. Jutuajamised emaga on meeles. Ta võttis meid õega alati võrdse partnerina. Olen maast madalast isiksusena üles kasvatatud. Kuidas Martnasse sattusite? Mul on seal maakodu. Seal olen veetnud kõik oma suved. Mu varasem elu viis mind ju hästi-hästi palju Eestist ära, aga suviti olin ikka Martnas. Mullu sügisest sai teist Naorootsi kooli juht. Sõidate iga päev Martna ja Noarootsi vahet. Sõidan jah. Kuskil 50 km on üks ots, aga ei, mulle meeldib. Hommikul mõtlen end sõites lahti, kuulan muusikat. Tagasiteel hekseldan töömõtteid, et neid mitte väga palju koju kaasa võtta. Te olete 26 aastat diplomaat olnud – Varssavis, New Yorgis, Londonis, Moskvas, Riias. Ja siis tulite maailma suurlinnadest otse maailma lõppu. (Hakkab naerma.) Ma arvan, et paljud mu koll

Sel nädalal alustas Rannarootsi muuseum pilootprojektiga, mis tutvustab Noarootsi kooli õpilastele rannarootsi pärandit.