Silt: niguliste kirik
Harukordne näitus tõi Nigulistesse kokku kirikuskulptuurid
[caption id="attachment_315251" align="alignnone" width="1139"]
Lihula kiriku kantslikujud Tallinnas Niguliste muuseumis näitusel. Foto Peeter Langovits[/caption]
Reedest Tallinnas Niguliste muuseumis avatud nelja aasta pikkust uurimistööd kokku võttev näitus „Christian Ackermann – Tallinna Pheidias, ülbe ja andekas” on mitmes mõttes erakordne.
„Tere tulemast esimesele Christian Ackermanni näitusele,” ütles Ackermanni uurimisgrupi üks eestvedajaid, kunstiajaloolane Tiina-Mall Kreem neljapäeval näituse avamisel. Tõepoolest, 17. sajandi lõpus ja 18. sajandi algul tegutsenud Ackermanni 30 tööaasta looming pole kunagi varem ühes ruumis kokku saanud.
Teiseks pole näitusele toodud tööd pärit muuseumi fondihoidlate sügavusest, vaid tegutsevatest kirikutest, kus kogudused peavad nüüd pool aastat leppima tühjade kohtadega altariseinal, kantslis või võidukaarel. Nii ka Martna, Karuse ja Lihula kirik, kust puuskulptuurid Tallinna näitusele viidi.
„Eks kirikus ole nüüd pisut tühjem,” möönis Lihula kirikuõpetaja Kaido Saak neljapäeva õhtul näituse avamisel. Samas oli ta seda meelt, et kui Lihulas on kolm kantslikuju omaette, siis Nigulistes on neil palju rohkem kaaslasi. „Ja see kõnetab palju rohkem,” lisas Saak.
Sama meelt oli Martna kirikuõpetaja Küllike Valk: „Ma tean, et meie seitse kuju on suurema eesmärgi nimel välja laenatud. Kirikus näeme ainult ühte osa Ackermanni loomingust – seda osa, mida ta sellele kirikule on teinud. Siin aga näeme tervikut ja ka kunstniku kasvamist.”
Fotod Peeter Langovits
[gallery ids="315245,315246,315247,315248,315249,315250,315251,315252,315253,315254,315255,315256,315257,315258,315259,315260,315261,315262,315263,315264,315265,315266,315267,315268,315269,315270,315271,315272,315273,315274,315275,315276,315277,315278,315279,315280"]
Lihula kiriku kantslikujud Tallinnas Niguliste muuseumis näitusel. Foto Peeter Langovits[/caption]
Reedest Tallinnas Niguliste muuseumis avatud nelja aasta pikkust uurimistööd kokku võttev näitus „Christian Ackermann – Tallinna Pheidias, ülbe ja andekas” on mitmes mõttes erakordne.
„Tere tulemast esimesele Christian Ackermanni näitusele,” ütles Ackermanni uurimisgrupi üks eestvedajaid, kunstiajaloolane Tiina-Mall Kreem neljapäeval näituse avamisel. Tõepoolest, 17. sajandi lõpus ja 18. sajandi algul tegutsenud Ackermanni 30 tööaasta looming pole kunagi varem ühes ruumis kokku saanud.
Teiseks pole näitusele toodud tööd pärit muuseumi fondihoidlate sügavusest, vaid tegutsevatest kirikutest, kus kogudused peavad nüüd pool aastat leppima tühjade kohtadega altariseinal, kantslis või võidukaarel. Nii ka Martna, Karuse ja Lihula kirik, kust puuskulptuurid Tallinna näitusele viidi.
„Eks kirikus ole nüüd pisut tühjem,” möönis Lihula kirikuõpetaja Kaido Saak neljapäeva õhtul näituse avamisel. Samas oli ta seda meelt, et kui Lihulas on kolm kantslikuju omaette, siis Nigulistes on neil palju rohkem kaaslasi. „Ja see kõnetab palju rohkem,” lisas Saak.
Sama meelt oli Martna kirikuõpetaja Küllike Valk: „Ma tean, et meie seitse kuju on suurema eesmärgi nimel välja laenatud. Kirikus näeme ainult ühte osa Ackermanni loomingust – seda osa, mida ta sellele kirikule on teinud. Siin aga näeme tervikut ja ka kunstniku kasvamist.”
Fotod Peeter Langovits
[gallery ids="315245,315246,315247,315248,315249,315250,315251,315252,315253,315254,315255,315256,315257,315258,315259,315260,315261,315262,315263,315264,315265,315266,315267,315268,315269,315270,315271,315272,315273,315274,315275,315276,315277,315278,315279,315280"] 
Niguliste kirikus näeb Läänemaa kirikuvarasid
[caption id="attachment_290102" align="alignnone" width="2000"]
Neitsi Maarja Kristuslapsega[/caption]
Tallinnas Niguliste kirikus avatud näitusel „Neitsi Maarja. Naine, ema, kuninganna” näeb ka Läänemaa kirikutest pärit kujutisi.
Näitusel on eksponeeritud Vormsi kirikust pärit 14. sajandi teisel poolel valmistatud skupltuur, mis kujutab neitsi Maarjat lapsevoodis. Vormsi skulptuuri peetakse ikonograafiliseks harulduseks kogu Euroopa kontekstis. Vormsi Neitsi Maarja skulptuuri viisid vormsirootslased Rootsi põgenedes kaasa ja pärast Eesti taasiseseisvumist jõudis see tagasi Eestisse. Kuju originaali säilitatakse Tallinnas Rootsi-Mihkli kiriku muuseumis, Vormsi kirikus näeb kuju koopiat.
Samuti on näitusel Lääne-Nigula kirikust pärit altariretaabli figuur „Neitsi Maarja Kristuslapsega” 16. sajandist. Ilmselt Lüübeki meistri Hennig von der Heyde töökojas valminud altar viidi 1920. aastatel Tallinna kunstimuuseumisse ja koos veel kahe altariskulptuuriga säilitatakse seda Niguliste muuseumis.
Neitsi Maarja Kristuslapsega[/caption]
Tallinnas Niguliste kirikus avatud näitusel „Neitsi Maarja. Naine, ema, kuninganna” näeb ka Läänemaa kirikutest pärit kujutisi.
Näitusel on eksponeeritud Vormsi kirikust pärit 14. sajandi teisel poolel valmistatud skupltuur, mis kujutab neitsi Maarjat lapsevoodis. Vormsi skulptuuri peetakse ikonograafiliseks harulduseks kogu Euroopa kontekstis. Vormsi Neitsi Maarja skulptuuri viisid vormsirootslased Rootsi põgenedes kaasa ja pärast Eesti taasiseseisvumist jõudis see tagasi Eestisse. Kuju originaali säilitatakse Tallinnas Rootsi-Mihkli kiriku muuseumis, Vormsi kirikus näeb kuju koopiat.
Samuti on näitusel Lääne-Nigula kirikust pärit altariretaabli figuur „Neitsi Maarja Kristuslapsega” 16. sajandist. Ilmselt Lüübeki meistri Hennig von der Heyde töökojas valminud altar viidi 1920. aastatel Tallinna kunstimuuseumisse ja koos veel kahe altariskulptuuriga säilitatakse seda Niguliste muuseumis.