Silt: Neeme Suur

[caption id="attachment_435616" align="aligncenter" width="1920"] Lahe 8. Foto: Urmas Lauri[/caption] Valitsuse otsus 2028. aastani mitte tegeleda riigimajade ehitamise ja renoveerimisega lükkab edasi ka Haapsalu riigimaja rekonstrueerimise. „Regionaalsed arengud on kahtlemata olulised, ent riigieelarve olukord sunnib paljusid plaane paraku edasi lükkama ja riigimajade omi on võimalik lükata valutumalt. Teenused ei tohi kannatada, aga töökeskkond kannatab oodata,“ ütles rahandusminister Jürgen Ligi pressiteate vahendusel. Rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsleri Kaur Kajaki sõnul tehakse protsessi paus, mis tähendab, et uusi lepinguid projektidele praegu ei sõlmita, edasi liigutakse vaid Võru hoonega, mis on plaanis rekonstrueerida 2027. aastaks.

[caption id="attachment_434949" align="alignnone" width="696"] Lääne-Nigula vallavolikogu esimees Mikk Lõhmus loodab, et kasu ümberkorraldusest on suurem kui palgakulude kokkuhoid. Foto Urmas Lauri.[/caption] Neljapäeval volikogus kinnitatud põhimäärus lubab Lääne-Nigula vallal loobuda kaheksast osavallavanemast ja panna valda juhtima kolm piirkonnajuhti koos kolme halduriga. Lääne-Nigula vallavolikogu esimees Mikk Lõhmus ütles, et määruse muudatus lõi eelduse osavaldade reformiks.

[caption id="attachment_434730" align="alignnone" width="542"] Regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman ja tema nõunik Neeme Suur: Foto Urmas Lauri, Malle-Liisa Raigla[/caption] Rõõm on tõdeda, et nüüd, mil riigikogu on vastu võtnud rahva seas Robin Hoodi kavana tuntuks saanud eelnõu, muutub kohalike omavalitsuste rahastamine õiglasemaks ning ühtlasi suureneb väljaspool n-ö kuldseid ringe asuvate omavalitsuste võimekus arendada kohalikku elu. Läänemaa jaoks tähendab see muudatus lähima kolme aasta jooksul umbes kahe miljoni euro suurust lisaraha.

[caption id="attachment_431550" align="alignnone" width="1920"] Regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman nimetab uuest aastast kehtima hakkavat seadust tõe ja õigluse seaduseks. Foto: Urmas Lauri[/caption] Riigikogus esmaspäeval vastu võetud seadus kohalike omavalitsuste õiglasemaks rahastamiseks toob Läänemaa omavalitsustele raha juurde. Esmaspäeval vastu võetud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga võrdsustatakse 2027. aastaks omavalitsustele pensionituludelt makstav tulumaksumäär muude tuludega. See tähendab, et vaesemad kohalikud omavalitsused ja ääremaad saavad rikkamate arvelt raha juurde. „Hiiumaale toob see järgneval kolmel aastal lisatulu umbes 0,5 miljonit, Saare maakonna omavalitsustele umbes 2,6 miljonit ja Lääne maakonna omavalitsustele 2 miljonit eurot,” ütles riigikoguliige Reili Rand (SDE) Lääne Elule.

[caption id="attachment_429053" align="alignnone" width="1368"] Läänemaa abikassa liikmed. Arhiiv[/caption] 15 aastat tegutsenud Läänemaa abikassa on aastate jooksul toetanud 120 raskustesse sattunud peret. Läänemaa abikassa juhatuse liige Neeme Suur rääkis, et kõige sagedamini satuvad raskustesse üksikvanemad ja pered, mille liikmed on vähenenud töövõimega või puudega. „Kui juhtub pere ainus suuremat sissetulekut teeniv inimene töö kaotama või haigestuma ja pere eelarve pole võimaldanud sääste koguda, ongi probleemid kiired tulema,” ütles Suur. Tema sõnul on suureks probleemiks ka kiirlaenud. Laene siiski abikassa kinni ei maksa, kuid aitab, et pere pimedasse ja külma ei jääks. Just eluasemega seotud kulud ongi kõige sagedasemad, mille tarvis toetust küsitakse: abikassa on aidanud küttekoldeid korda teha, küttepuid soetada, aknaid vahetada ja arvete võlgnevusi tasuda. Suure sõnul pole see, mille jaoks toetust küsitakse, aastatega muutunud. Küll aga on muutunud arved ja seetõttu läinud ka toetuste summad suuremaks.

[caption id="attachment_428136" align="alignnone" width="1920"] Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa selgitas volikogule, et osavallavanemate kaotamisega hoiab vald 80 000 eurot kokku. Foto: Urmas Lauri[/caption] Lääne-Nigula tahab kiirkorras loobuda osavallavanematest, volikogu opositsioon süüdistab aga võimuliitu selles, et nendega pole muudatuste üle nõu peetud. Uuest aastast pole Lääne-Nigula vallas enam kaheksat osavallavanemat. Neid asendavad kaks piirkonnajuhti, keda abistavad mõned valdkonnajuhid. Neljapäeval oli Lääne-Nigula volikogus esimesel lugemisel valla põhimääruse muutmise eelnõu. Muudatusega tahetakse säilitada küll osavallad, kuid osavallavanemad asendatakse piirkonnajuhtidega. Kuidas seda teha, hakkaski volikogu arutama.

[caption id="attachment_423604" align="alignnone" width="1920"] Regionaalminister Madis Kallas (SDE) (paremal) ja tema nõunik Neeme Suur (SDE). Malle-Liisa Raigla[/caption] Valitsus jõudis neljapäeval kokkuleppele, et viie aasta jooksul võrdsustatakse kohalikele omavalitsustele tööealiste ja pensionäride pealt laekuv tulumaks. See tähendab, et vaesemad kohalikud omavalitsused ja ääremaad saavad rikkamate arvelt raha juurde. „Tõuseb nende kohalike omavalitsuste tulubaas, kust tööealised inimesed ära kolivad,“ märkis regionaal- ja põllumajandusministri Madis Kallase nõunik Neeme Suur (SDE). Läänemaa kohalikud omavalitsused võidavad kõik ja viie aasta pärast laekuks maakonda tulumaksu üle miljoni euro rohkem kui praegu. Suur rõhutas, et tegemist on prognoosiga tulumaksu senise laekumise pealt. „Tegelik laekumine võib olla suurem või väiksem, sõltuvalt sellest, kas kolitakse ära või majandus tõuseb või langeb,“ märkis Suur. Rohkem tulumaksu hakkab Läänemaale laekuma juba tulevast aastast. Hinnanguliselt peaks Haapsalu saama aastas tulumaksu juurde veidi üle 200 000 euro, Lääne-Nigula veidi üle 100 000 euro ja Vormsi 16 000 eurot. Aasta-aastalt summa kasvab, jõudes 2029. aastaks 1,3 miljoni euroni: Haapsalule praeguste arvutuste järgi üle 700 000 euro, Lääne-Nigulale üle 400 000 euro ja Vormsile 65 000 eurot. „Eks ta selline ebatraditsionaalne ole, aga mingigi samm ebavõrdsuse vähendamise poole,“ ütles Haapsalu linnapea Urmas Sukles. Kui lihtsalt lahti seletada, siis hakkavad rohkem raha saama need kohalikud omavalitsused, kus elab rohkem pensionäre, ja vähem need, kus elab rohkem tööealisi. Seni on kohalikud omavalitsused saanud endale 2,5 protsenti pensionäride ja 11,89 protsenti tööealiste pealt laekuvast tulumaksust. Tulevast aastast hakkab pensionäride pealt laekuv tulumaks tõusma. Lõpuks on mõlemad võrdsed: nii tööealiste kui ka pensionäride pealt laekub valla või linna arvele 10,23 protsenti. Vaesemad võidavad, rikkamad kaotavad, mis omakorda ei meeldi Harjumaa kohalikele omavalitsustele.

[caption id="attachment_353553" align="alignnone" width="1920"] Kaja Rüütel. Urmas Lauri[/caption] Risti osavallakogu esimeheks valiti märtsikoosolekul Kaja Rüütel, kes edestas vastaskandidaati Neeme Suurt häältega 5:1. Sihtasutuses Läänemaa töötav Rüütel ja Lääne-Nigula vallavolikogu ja Risti osavallakogu liige Suur (valimisliit Tegusalt Tulevikku) kandideerisid osavallakogu juhiks ka jaanuarikoosolekul. Toona ei õnnestunud kahe hääletusvooruga osavallakogule uut esimeest valida, sest kumbki kandidaat ei saanud piisavat häälteenamust.