Silt: muinsuskaitseamet

[caption id="attachment_307419" align="alignnone" width="1920"] Kullamaa kirik. Foto arhiiv[/caption] Muinsuskaitseametilt saavad sel aastal suurima toetuse Kullamaa ja Noarootsi kirik, kus mõlemas on kavas toetusraha eest korrastada katust. Muinsuskaitseamet eraldas Kullamaa kiriku pikihoone katuse restaureerimiseks 200 000 ja Noarootsi kiriku katuse tõrvamiseks männitõrvaga 50 000 eurot.

[caption id="attachment_397508" align="alignnone" width="2000"] Juriidilise haridusega Marilin Mihkelson on muinsuskaitseametit juhtinud kaks kuud. Foto: Jake Farra[/caption] Muinsuskaitseameti uue juhi Marilin Mihkelsoni sõnul seisab ametil ees kaks suurt ülesannet: mälestiste inventuur ning muinsuskaitsealade uute kaitsekordade vastu võtmine. Kui muinsuskaitseameti peadirektori Marilin Mihkelsoniga 1. mail Haapsalus Müüriääre kohvikus istet võtame, on ta ametis olnud täpselt kaks kuud. Mihkelson ise ütleb, et tal endal on küll juba tunne, nagu oleks töötanud aasta aega. Enne muinsuskaitseametisse tööle asumist maksu- ja tolliameti õigusosakonda juhatanud Mihkelsonil on tugev seos Haapsaluga – korter Aafrika ranna lähedal kunagises Matwey villas. „Viis aastat on piisavalt pikk aeg, et tunnetada Haapsalut kui teist kodu. Alati, kui siia jõuan, siis ära minna ei taha. Aga mis teha, töö kutsub,” ütles Mihkelson.

[caption id="attachment_395267" align="alignnone" width="1707"] Helena Kaldre, muinsuskaitseameti arheoloogiapärandi osakonna juhataja[/caption] Käes on kevadtööde hooaeg – kuuridest otsitakse välja labidad ja rehad, ostetakse seemneid ning kavandatakse peenramaid. Mälestisel või muinsuskaitsealal elavad ja toimetavad inimesed peavad nende tegevuste juures olema küll veidi tähelepanelikumad, kuid kindlasti ei piira elu koos pärandiga inimeste igapäevatoimetusi, näiteks lille- või köögiviljaaia rajamist. Maa sees ei ole ainult vihmaussid ja kivid. Maapind võib peita palju rohkemat – seal leidub jälgi kunagi elanud inimeste tegevusest, kes samamoodi ehitasid, elasid ja olid. Paljud aiapidajad on leidnud maad kaevates roostes naelu või vanaema supitaldriku tükke, mis kunagi koos prügiga aianurka kompostihunnikusse visati ja on siis koos mullaga uuesti peenra- või rohumaale sattunud.

[gallery ids="394266,394268,394270,394272,394274,394276,394278,394280,394282,394284,394286,394288,394290,394292,394294,394296,394298"] Fotod Kaire Reiljan Haapsalu ja Lihula vanalinna tutvustavad trükised, võtavad kokku nende linnade arenguloo ja toovad välja väärtused. Et Haapsalu ja Lihula lähevad inimestele korda näitas seegi, et neljapäeva õhtul oli Haapsalu kunstikooli galeriisse raamatute esitlusele tulnud oodatust tunduvalt rohkem inimesi ja raamatute virnad laual kahanesid kiiresti. Muinsuskaitseameti Läänemaa nõuniku Kalli Petsi sõnul valmis Eesti muinsuskaitseameti ja Norra kultuuripärandi ameti koostööprojekti raames üheksat väikelinna tutvustavad trükised. „Kõigis nendes on ka muinsuskaitsealad,” täpsustas Pets. Kõik üheksa trükist on allalaaditavad muinsuskaitseameti kodulehelt.

[caption id="attachment_394060" align="alignnone" width="2000"] Elavate vanalinnade sarjas ilmunud raamatuke tutvustab muuhulgas ka Haapsalu väärtuslikke detaile. Foto Malle-Liisa Raigla[/caption] Neljapäeval kell 16 esitleb muinsuskaitseamet Haapsalu kunstikooli galeriis hiljuti valminud Haapsalu ja Lihula raamatukest ning ühtlasi avab lossiplatsil rändnäituse Elavad vanalinnad.

[gallery ids="384938,384940,384942,384944,384946,384948,384950"] Fotod Malle-Liisa Raigla Kolmapäeval avas muinsuskaitseamet Haapsalus Karja tänaval Evald Okase muuseumi aial fotonäituse „Elav vana linn”, kus on väljas samanimelise fotokonkursi viis põhikategooria võidufotot ja viis žürii lemmikfotot. Näitusele on jõudnud ka fotod Haapsalust ja Lihulast. Muinsuskaitseameti projektijuhi Triinu Viirese sõnul kutsuti võistlusega inimesi üles märkama elu vanas linnas. Parimad fotod valiti viies kategoorias: parim tegelusfoto, parim linnamelutabamus, parim vanalinnamaastiku jäädvustus, parim arhitektuurifoto ja peaauhind. Žürii lemmikute hulgas on ka Ireen Trummeri foto Haapsalu Saue ja Wiedemanni tänava ristmikust. „Fotole on tabatud Haapsalu vanalinna suvine hetk, mis annab ajastutruult edasi ajaloolise kuurortlinna hubast ja inimmõõtmelist miljööd,” ütles Viires. Ta lisas, et jäädvustuse teeb eriliseks ootamatu perspektiivvaade ristuvale tänavanurgale, mida ääristavad eriilmelised ajaloolised hooned.

[caption id="attachment_375716" align="alignnone" width="728"] Haapsalu vanalinna muinsuskaitseala hooned on nüüd jagatud väärtuse järgi kolme kategooriasse. Muinsuskaitseamet[/caption] Haapsalu vanalinna loodavas kaitsekorralduskavas on ettepanek laiendada muinsuskaitseala Väikese viigini. Muinsuskaitseala laiendamise ettepanek koorus välja kevadel avalikul koosolekul. Muinsuskaitseameti Läänemaa nõuniku Kalli Petsi sõnul puudutab laienemine eelkõige Väikese viigi äärset piirkonda, Suur-Lossi ja Lembitu tänavat. „Valisime selle loogika järgi, et kui üks tänavapool on kaitse all, teine aga mitte, on see kummaline,“ ütles ta.

[caption id="attachment_101747" align="aligncenter" width="800"] Mati Mandel. Foto: erakogu[/caption] Enam kui poolsada aastat Läänemaa esiajalugu uurinud arheoloog ja ajaloolane Mati Mandel sai pikaajalise pühendunud töö eest arheoloogia valdkonnas muinsuskaitseameti elutööpreemia. Eesti ajaloomuuseumis töötavat Mandlit nimetas amet arheoloogiapärandi kaitse raudvaraks. Tema jalajälgi – avastatud muistiseid muinas- ja keskajast – on täis suur osa Eestist, põhiliselt aga ajalooline Lääne- ja Harjumaa. „Mati on Mati. Minu jaoks on ta alati olnud see, kes asju teab ja kellel on lisaks suurepärane mälu,” ütles muinsuskaitseameti Läänemaa nõunik Kalli Pets.