Silt: Monika Undo

[caption id="attachment_252486" align="alignnone" width="708"] Monika Undo. Foto: Arvo Tarmula[/caption] 217 aastat tagasi 30. märtsil sündis Ferdinand Johann Wiedemann (1805–1887). Kahtlemata on ta üks meie olulisemaid keeleteadlasi. Tema eesti-saksa sõnaraamatule, mis nägi ilmavalgust märkimisväärsel 1869. aastal, esimesel üldlaulupeo aastal, on raske leida vastast isegi rohkem kui 150 aastat hiljem. Wiedemann üritas oma sõnaraamatusse koondada kogu eesti keele sõnavara (kui 1869. aastal ilmunud sõnaraamatus oli u 50 000 sõna, siis 1893. aastal ilmunud teises trükis juba u 60 000 sõna). Wiedemanni sõ

[caption id="attachment_354619" align="alignnone" width="2000"] Greip: Foto internet[/caption] Greibid ja greibimahl on poelettidel üsna tavalised. 1970ndatel olid greibid meil aga haruldased ning siis polnud selle puuvilja (või siis nauma, nagu Aavik tavatses puuvilja asemel öelda) jaoks isegi sobilikku eestipärast sõna. Greipi nimetati greipfruudiks, mille puhul Sirbis ja Vasaras täheldati, et „paraku on puuviljal üks suur viga: tema kole karune nimi“. Sõna greipfruut tekitas elavat arutelu, pealkirjad Sirbis ja Vasaras olid kõnekad, näiteks „Mida peale hakata greipfruudiga?“, „Ringi ümber greipfruudi“. Etteruttavalt võib öelda, et soovitatav on greipfruudi asemel kasutada lihtsalt greip.

[caption id="attachment_152044" align="alignnone" width="696"] Monika Undo. Foto erakogu.[/caption] 1970ndatel peeti uudishimu, uudishimulikku vanamoodsateks ja kentsakateks sõnadeks ning Sirbi ja Vasara veergudel püüti välja tulla parema eetega.

[caption id="attachment_352399" align="alignnone" width="1543"] „Sinisema taeva aja” illustratsioonide autor Kätlin Sadvik-Soon (vasakul), autor Tiiu Randmann-Mihkla ja toimetaja Monika Undo. Foto Kaire Reiljan[/caption] Kunstnikuna tuntud Tiiu Randmann-Mihkla esitles laupäeval Haapsalu raamatukogu lugemissaalis oma lapsepõlvest jutustavat raamatut „Sinisema taeva aeg”. Randmann-Mihkla sõnul sai ta raamatu kirjutamiseks tõuke esimese koroonalaine ajal kodus vanu pilte vaadates ja aru saades kui vähe teame enne meid elanud inimestest.

[caption id="attachment_317863" align="alignnone" width="2000"] Fra Mare spaa. Foto Urmas Lauri[/caption] Spaad olid Eestis 2022. aasta vastuvõtmisel populaarsed paigad. Sõna spaa puhul tekitab sageli küsimusi aga kirjapilt.

[caption id="attachment_323439" align="alignnone" width="2000"] Foto: Urmas Lauri[/caption] Teisipäeval algas talv. Keeleteadlane Johannes Aavik on „Ideepes“ mõtisklenud, milline aen on kõige meeldivam. Aen (omastavas aena) on Aaviku sõna ja tähendab aastaaega. Tõsi, Aavik kahtles, kas tegu on ikka õnnestunud sõnaga. Aavik: „Hiljoti katsosin luua midagi paremat, kuid kõik sõnad, mis moodustasin, tundusid vähem võstetavaina. Seepärast jään esialgu aena juurde.“